OL SNEK oli yusum bel blong olgeta blong wokbaot, from we oli no gat leg mo han. Skin blong olgeta i strong gud, taswe taem oli fas long wan samting, be skin ya i no brok. Sam snek oli save klaem long ol tri we skin blong olgeta i raf, mo oli save berem olgeta aninit long sanbij we i hot we i hot. ?Wanem i mekem se skin blong snek i strong olsem, mo i stap longtaem?

Tingbaot: Skin blong evri snek i no sem mak. Be i gat wan samting we i sem mak long skin blong olgeta evriwan. Afsaed long skin blong olgeta i strong, be insaed long hem i sofsof olsem lastik. Hemia i wan gudfala samting. ?From wanem? Wan woman blong stadi, we nem blong hem Marie-Christin Klein, i talem se: “Wan samting we afsaed blong hem i strong, be insaed blong hem i sofsof olsem lastik mo i save benem hem, hem i gud. Hemia from we taem wan samting i bangem hem, be hem i no brok.” Spesel samting ya long skin blong snek, i mekem se hem i yusum skin blong hem blong wokbaot. Sipos wan sap ston i stikim hem, be skin ya i no save brok. I impoten tumas we skin blong snek i save stap longtaem, from we ol snek oli stap jenisim skin blong olgeta evri tu no tri manis nomo.

Sipos i gat sam samting we oli sem mak olsem skin blong snek, hemia bambae i givhan bigwan long ol dokta. Maet ol dokta oli save yusum ol samting ya, blong mekem ol samting olsem batri, blong putum aninit long skin blong man we i gat problem blong hat. Olsem nao, samting ya bambae i stap longtaem, i no save muf. Mo tede, ol man oli mas yusum plante oel, gris, mo masut, long ol strap blong buldos mo long ol strap insaed long ol faktri, blong mekem oli rol. Be sipos ol strap ya oli wok olsem skin blong snek, bambae oli no nidim tumas oel, gris, mo masut, we oli sakem doti long win.

?Wanem tingting blong yu? ?Skin blong snek i kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?