Freswin Mo Laet Blong San
TAEM ol saentis oli faenemaot sam niufala meresin long ol yia 1900, ol dokta oli gat strong tingting se ol meresin ya bambae oli winim sam sik. Fastaem, i luk olsem se ol meresin ya oli wok gud. Plante man oli tekem ol meresin ya, be samtaem i pas, sam narafala sik oli kamaot from ol jem, * mo ol meresin ya oli no save winim.
Ale sam saentis oli lukluk bakegen long ol rod blong blokem sik we ol man bifo oli stap yusum, blong blokem ol sik we oli kamaot long ol jem. Sam long ol rod ya, hemia laet blong san mo freswin.
Samting We Ol Man Bifo Oli Mekem
Long Inglan bifo, i gat pruf we i soemaot se laet blong san mo freswin i save blokem sik. Dokta ya John Lettsom (we i laef long 1744-1815) i talem se win blong solwota mo laet blong san i save givhan long ol pikinini we oli kasem Tibi. Long yia 1840, dokta George Bodington i talem se olgeta we oli mekem ol wok afsaed long haos, olsem wok long garen, long plantesen, lukaot long ol sipsip, oli no save kasem Tibi. Be olgeta we oli stap insaed oltaem, i isi nomo blong oli kasem sik ya.
Florence Nightingale (we i laef long 1820-1910) i bin wok olsem nes, blong lukaot long ol soldia blong Inglan we oli gat kil long taem blong faet (Crimean War). Ol man oli save gud Florence from gudfala wok we hem i bin mekem long taem ya. Hem i bin askem wan kwestin olsem: ‘?Yu yu go finis long rum blong wan man, long naet no long moning, bifo we hem i openem ol windo? ?Yu smelem wanem?’ Hem i talem se taem man i sik, i gud yu mekem freswin i pas long rum blong hem, be yu no mas mekem se hem i kolkol tumas. Hem i talem se: “Wan samting we mi makem taem mi stap wok, hemia se ol sikman oli nidim freswin mo laet blong san. . . . Be oli nidim tu we laet blong san i saen stret long olgeta.” Plante man bifo, oli putum matres mo pilo blong olgeta long san, mo klos blong olgeta tu, from we oli save se hemia i givhan blong blokem sik.
Stat long ol yia 1800, ol save blong saens oli kam antap, be oli tokbaot sem samting nomo. Long wan stadi we oli mekem long Jaena long yia 2011, oli faenemaot se plante pikinini we oli slip long skul oli kasem “sotwin.” Samting ya i hapen from we haos we oli slip long hem i fulapgud long ol pikinini mo i no gat naf win i pas insaed.
Wol Helt Ogenaesesen (WHO) i luksave se taem freswin i go insaed long haos, hemia i save blokem sik. Wan buk blong olgeta we i kamaot long 2009, i talem se ol man oli mas mekem freswin i go insaed long haos, olsem nao oli save blokem ol sik. *
Maet yu talem se: ‘!Hemia i gud tumas! ?Be save blong saens i pruvum samting ya? ?Laet blong san mo freswin i blokem sik olsem wanem?’
Wan Meresin Blong Kilim Ol Jem
Ansa blong ol kwestin ya i kamaot long wan stadi we oli mekem long Yunaeted Kingdom. Ol saentis oli traem faenemaot se ol jem oli save laef hamas dei long win. Ale, oli karem ol jem we oli stap insaed long bodi blong man, mo oli putum olgeta long bet blong spaeda we i stap afsaed long open ples. Oli mekem samting ya long naet, from we laet blong san i save kilim ol jem ya oli ded. ?Wanem i kamaot afta?
Samwe long 2 aoa biaen, klosap evri jem ya oli ded. Be taem oli putum ol jem ya insaed long wan smol kontena, mo oli putum long sem ples afsaed long naet, bighaf blong ol jem ya oli laef yet. ?From wanem? I klia se, i gat wan samting we i stap long win we i kilim i ded ol jem. Ol man oli no faenem yet se wanem nao i stap kilim ol jem ya. Be, ol man blong stadi oli faenemaot se samting ya we i stap long win, i stap mekem “wok olsem wan meresin blong kilim ol jem.”
Laet blong san tu i save kilim ol jem. Niuspepa ya Journal of Hospital Infection i eksplenem se: “Bighaf blong ol jem oli ded taem oli stap long san.”
?Save ya i halpem yu olsem wanem? Yu save go afsaed, blong spenem smoltaem aninit long laet blong san mo blong pulum freswin. Hemia i save mekem i gud long bodi blong yu.
