Oli Tijim Ol Man Meksiko Blong Rid Mo Raet
“Evri man i gat raet blong lanem blong rid mo raet. Hemia i givim paoa long man, mo i mekem se hem i glad blong joen wetem ol narafala, mo hem i save mekem laef blong hem i kam gud moa.”—UNESCO. *
OL RIPOT oli soemaot se i gat bitim 700 milian man long wol we oli no save rid mo raet. Ol man ya oli gat 15 yia i go antap. From samting ya, oli no gat save long plante samting long wol, mo long ol gudfala fasin, mo long ol tok blong Baebol we “oli raetem blong tijim yumi.” (Rom 15:4) Taswe, long plante kantri, taem ol Witnes blong Jehova oli tijim ol man long Baebol, oli tijim olgeta tu blong oli save rid mo raet. Ol man ya oli no pem. ?Olsem wanem? ?Wok ya i karem frut?
Yu traem tingbaot wok blong ol Witnes blong Jehova long kantri ya Meksiko, we ol man oli toktok lanwis blong Spen. Stat long yia 1946 kam kasem naoia, ol Witnes blong Jehova oli tijim 152,000 man blong oli save rid mo raet. Plante long olgeta oli kam tija bakegen. Gavman i sanem plante leta long ol Witnes blong talem tangkiu from wok blong olgeta. Wan leta i talem se:
“Ministri blong Edukesen i talem tangkiu long yufala from gudfala wok blong yufala, we i givhan long Program Blong Tijim Ol Man.”Wok ya blong tijim ol man blong oli save rid mo raet i givhan long ol yangfala mo ol olfala tu. Yu traem tingbaot Josefina. !Hem i statem kos ya taem hem i gat 101 yia, mo tu yia biaen, hem i finisim kos ya!
Nating se ol man Meksiko oli toktok lanwis blong Spen, be oli mekem kos ya long plante narafala lanwis tu. Long yia 2013, oli tijim ol man long 8 defren lanwis blong ol manples ya.
Taem ol man oli save rid mo raet, oli save lanem plante samting. Be samting we i moa impoten, hemia se oli save ridim Baebol. Buk ya i kamaot long God, mo i save mekem se oli kamfri long bilif blong ol giaman skul, ol nogud tingting we i mekem olgeta oli fraet, mo ol nogud fasin.—Jon 8:32.
^ par. 2 UNESCO i minim United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization.