?Hamas Taem i Stap Yet Blong Ol Man Nogud Oli Lus?

“?Taem oli stap kilim ol man we fasin blong olgeta i stret lelebet, winim olgeta, be from wanem yu [Jeova] yu stap kwaet?”—HABAKUK 1:13.

1. ?Wetaem bambae wol i fulap wetem save long saed blong bigfala paoa blong Jeova?

 ?WAN dei, bambae God i spolem ol man nogud? Sipos yes, ?hem i mas wet hamas taem bakegen? Hemia tufala kwestin we plante man raonabaot long wol oli askem. ?Weples yumi save faenem ansa? Yumi save faenem ansa long ol profet tok blong God, long saed blong stret taem we hem i makemaot finis. Ol profet tok ya oli soem klia long yumi se i no longtaem, bambae Jeova i mekem jajmen blong hem i kamtru long ol man nogud. Afta long taem ya nomo, “olgeta man bambae oli luksave bigfala paoa blong Hae God mo hae nem blong hem. Tingting ya bambae i kasem olgeta ples long wol, olsem solwota we i kavremap olgeta ples blong hem.” Hemia wan profet tok mo wan promes we yumi faenem long Tabu Tok blong God, long Habakuk 2:14.

2. ?Buk blong Habakuk i karem wanem trifala jajmen blong God?

² Habakuk i raetem buk blong hem samwe long yia 628 B.K.T. * Long buk blong Habakuk, i gat tri defren jajmen we bambae Jeova God i mekem i kamtru. Tu long ol jajmen ya i kamtru finis. Faswan, hemia jajmen we Jeova i mekem i kamtru long stronghed nesen blong Juda bifo. ?Olsem wanem long seken mesej blong jajmen? God i mekem seken jajmen ya i kamtru long strongfala Babilon. From samting ya, yumi sua fulwan se bambae God i mekem namba tri jajmen i kamtru. Yes, yumi save talem se i no longtaem nating, bambae God i mekem jajmen ya i kamtru. Blong givhan long ol stret man, bambae God i mas spolem olgeta man nogud. Bambae ol man ya oli ded evriwan long “faet blong bigfala Dei blong God ya we i gat olgeta paoa.” Dei ya i stap kam kwik tumas.—Revelesen 16:14, 16.

3. ?Wanem i mas kasem ol rabis man long taem blong yumi?

³ Bigfala dei blong faet blong God i klosap we i klosap. Mo i sua se bambae God i mekem jajmen blong hem i kamtru long ol man nogud long taem blong yumi, olsem we hem i bin mekem long Juda mo Babilon. Be traem tingbaot se naoia, yu stap long Juda long taem blong Habakuk. ?Wanem samting i stap gohed long kantri ya?

Wan Kantri We i Kasem Trabol

4. ?Habakuk i harem wanem nius we i mekem hem i sek?

⁴ Traem pijarem profet blong Jeova, Habakuk. Long wan naet we i kolkol lelebet, hem i stap sidaon long ruf blong haos blong hem. I gat wan tul blong plei miusik i stap klosap long hem. (Habakuk 1:1; 3:19, NW, smol toktok long en blong hem) Be Habakuk i harem wan nius we i mekem hem i sek. King blong Juda, Jehoeakim, i kilim profet Uria i ded, mo i sakem bodi blong hem long beregraon we i blong ol man olbaot. (Jeremaea 26:23) I tru se Uria i no bin gohed blong trastem Jeova, nao hem i fraet mo i ronwe i go long Ijip. Be Habakuk i save se raf fasin blong Jehoeakim i no kamaot from we hem i wantem ona long Jeova. Samting ya i klia from we king ya i ting nating long loa blong God mo i agensem profet Jeremaea mo ol narafala man blong Jeova.

5. ?Laef long Juda i olsem wanem long saed blong spirit mo Habakuk i mekem wanem?

⁵ Habakuk i luk we insens i stap smok long ruf blong ol haos we oli stap klosap. Ol man oli no bonem insens blong mekem wosip long Jeova. Rabis King Jehoeakim blong Juda i lidim olgeta blong mekem wan giaman wosip. !Hemia i rili wan samting blong sem! Wota blong ae i kamaot long ae blong Habakuk, nao hem i prea se: “?Jeova, mi stap krae i kam long yu blong yu givhan long  mi, be wetaem bambae yu yu harem mi? ?Go kasem wetaem bambae mi stap singaot i kam long yu blong yu sevem mifala long ol man blong kilim man, be yu no sevem mifala? ?From wanem yu letem mi mi stap lukluk ol trabol ya olsem? ?Bambae yu stap lukluk ol trabol ya gogo kasem wetaem? ?Mo from wanem ol man raonabaot long mi oli stap kilkilim olgeta, oli stap spolem olgeta samting, oli stap rao, mo oli stap faet? From samting ya, loa i no moa gat paoa, mo i no moa gat stret fasin blong jajem man. Ol man nogud oli kam plante moa i winim ol stret man, from samting ya, oli stap tanem stret fasin blong jajem man i kam kruked fasin.”—Habakuk 1:2-4, NW.

6. ?Wanem i hapen long loa mo stret fasin blong jajem man long Juda?

⁶ Yes, fasin blong spolem ol samting, mo faet i kam antap bigwan tumas. Long evri ples we Habakuk i lukluk i go long hem, hem i luk trabol, rao, mo faet. “Loa i no moa gat paoa.” ?Mo olsem wanem long stret fasin blong jajem man? Traem tingbaot, “i no moa gat stret fasin blong jajem man.” Stret fasin i neva win. Be, “ol man nogud oli kam plante moa i winim ol stret man,” mo oli no moa folem loa, mekem se i no moa gat loa blong protektem ol stret man. Yes, “oli stap tanem stret fasin blong jajem man i kam kruked fasin.” Oli twistim stret fasin. !Samting ya i rabis olgeta!

7. ?Habakuk i gat strong tingting blong mekem wanem?

⁷ Habakuk i stap kwaet smoltaem mo i tingting long ol samting we oli stap hapen long ples ya. ?Bambae hem i lego God? !No gat! Habakuk i tingting bakegen long ol fasin nogud we ol man oli stap mekem long ol trufala man blong God. Nao, samting ya i mekem tingting blong man ya we i stap tru long God, i kam strong moa blong stap olsem wan profet blong Jeova. Bambae Habakuk i  gohed blong talemaot mesej blong God—nomata we ol man oli save kilim hem i ded from wok ya.

Jeova i Stap Mekem Wan Bigfala “Wok” We Oli No Bilivim

8, 9. ?Jeova i stap karemaot wanem bigfala “wok”?

⁸ Long vison, Habakuk i luk ol man blong giaman skul, we oli no ona long God nating. Lesin long tok we Jeova i talem long olgeta: “Ol man blong mi. Yufala i mas luklukgud long ol kantri ya we oli stap klosap long kantri blong yufala. Bambae yufala i sapraes long ol samting we bambae yufala i luk.” Maet Habakuk i stap tingting se from wanem God i talem ol tok ya long ol man nogud. Ale, biaen hem i harem we Jeova i talem long olgeta se: “Yufala i mas sapraes, from we i gat wan wok we wan man i stap mekem long taem blong yufala, wan wok we bambae yufala i no save bilivim, nating  se mi talemaot long yufala” (Habakuk 1:5, NW). Yes, Jeova i stap mekem wok ya we oli no save bilivim. ?Be wanem wok ya?

⁹ Habakuk i lesingud long narafala tok we God i talem. Tok ya i stap long Habakuk 1:6-11. Hemia mesej blong Jeova—mo ol giaman god no ol aedol we oli no gat laef oli no save blokem mesej ya blong i kamtru. Mesej ya i olsem se: “Mi bambae mi letem long ol man Babilonia blong oli holem paoa. Ol man ya fasin blong olgeta i strong tumas, mo oli no save stap kwaet. Oltaem, oli stap go long evri ples blong faet from graon we i no blong olgeta. Olgeta ya oli stap folem tingting blong olgeta nomo, mo oli flas tumas. Oltaem oli stap mekem olgeta man oli fraet we oli fraet, we oli seksek tumas from. Ol hos blong olgeta, oli save spid we paoa blong olgeta i strong moa winim anamol ya leped. Mo oli kros moa winim wael dog we i hanggri tumas, i wantem kakae. Oli stap skrasem graon, from we oli wantem hareap blong go. Ol man blong olgeta we oli stap ron long hos, oli aot longwe we longwe, oli stap resis i kam. Oli sut i kamdaon olsem bigfala pijin ya igel, we i sut i kamdaon blong holem smol anamol blong i kakae. Taem ol soldia blong olgeta oli stap kam klosap blong faet agens long wan kantri, olgeta man oli fraet, oli stap seksek tumas from. Mo oltaem, ol man we ol enemi ya oli stap holem olgeta, blong oli go wok slef blong olgeta, oli plante we oli plante olsem sanbij long solwota. Olgeta ya oli no save tinghevi long ol king blong ol kantri ya, mo oli stap laf long ol haeman blong ol king ya. I no gat wan taon nating we stonwol blong hem i naf blong blokem olgeta. Taem oli wantem go insaed long wan taon, oli stap hivimap graon i goraon long stonwol blong hem, nao oli klaem long hem, oli go insaed, oli holem taon ya. Oli olsem hariken we i kam wantaem nomo i pas i go. Ol man nogud ya, oli stap trastem paoa blong olgeta nomo se i god blong olgeta.”

10. ?Hu ya we Jeova i letem blong i holem paoa?

¹⁰ !Profet tok ya i wan woning we i kamaot long Hemia we i Hae Olgeta! Bambae Jeova i letem ol man Koldia, hemia strongfala nesen blong Babilon, blong oli holem paoa. Taem nesen ya i stap go ‘long evri ples,’ bambae hem i winim plante graon. !Hemia wan samting blong fraet! Ol man Koldia, “oli stap mekem ol man oli fraet we oli fraet, we oli seksek tumas.” Oli nogud we oli nogud mo oli givim fraet long man. Oli putumap ol prapa loa blong olgeta, mo i no gat man i save jenisim ol loa ya. ‘Oli stap folem prapa tingting blong olgeta nomo.’

11. ?Olsem wanem yu save eksplenem paoa blong ol man Babilon taem oli stap kam agensem Juda?

¹¹ Ol hos blong Babilon oli spid moa i winim anamol ya leped. Ol man we oli stap ron long ol hos ya, oli kros moa i winim ol wael dog we oli hanggri tumas, oli wantem kakae. Ol man Babilon oli olsem hos we i stap skrasem graon ‘from we oli wantem hareap blong go.’ Oli aot long Babilon we i stap farawe, oli stap ron blong kam long Juda. Ol man Koldia oli olsem igel we i stap sut i kamdaon blong holem smol anamol blong i kakae. I no longtaem bambae oli kasem enemi blong olgeta. ?Be bambae hemia wan smol faet nomo, we wan smol grup blong soldia i mekem? !No gat! “Taem ol soldia blong olgeta oli stap kam klosap blong faet,” oli plante we oli plante. Bambae oli kam blong spolem olgeta samting. I no gat wan samting i save blokem olgeta. Oli ron i go long wes saed blong go long Juda mo Jerusalem, we oli spid olsem hariken. Ol ami blong Babilon oli holem ol presina, we ‘oli plante we oli plante olsem sanbij klosap long solwota.’

12. ?Wanem tingting blong ol man Babilon, mo strongfala enemi ya ‘i gat fol’ long wanem samting?

¹² Ol ami blong Koldia oli jikim ol king mo oli laf long ol haeman blong narafala kantri. Ol king mo ol haeman ya, oli nogat paoa blong stopem olgeta long rod blong olgeta. Ol ami ya oli ‘laf long ol stonwol’ from we olgeta stonwol oli foldaon taem ol man Babilon oli ‘hivimap graon i goraon long hem,’ blong oli go insaed mo holem taon ya. Long stret taem we Jeova i makemaot finis, strongfala enemi ya bambae i muf i go “olsem hariken we i kam wantaem nomo.” Taem hem i faet agensem Juda mo Jerusalem, “bambae hem i gat fol” from we hem i spolem ol man blong God. Afta we ol man Koldia oli win bigwan, bambae komanda blong olgeta i tok flas, se: ‘Paoa ya i blong god blong mifala.’ !Be komanda ya i no save wan samting nating!

Wan Strongfala Stamba Blong Hop

13. ?From wanem hop blong Habakuk i kam strong moa mo i trastem God fulwan?

¹³ Taem Habakuk i stap kasem moa save long stamba tingting blong Jeova, hop blong hem i stat blong kam strong moa long hat blong hem. Hem i trastem Jeova fulwan, nao i toktok blong givim bigfala ona long Hem. Long Habakuk 1:12, profet ya i  talem se: “Hae God. Yu yu God we yu stap bifo olgeta, mo yu yu God blong mi. Yu yu tabu, mo yu stap oltaem nomo, gogo i no save finis.” Yes, Jeova i God we i “stap oltaem, gogo i no save finis”—foreva.—Ol Sam 90:1, 2.

14. ?Ol man Juda we oli tanem baksaed long trufala wosip, oli gohed blong mekem wanem?

¹⁴ Profet ya i stap tingting long vison ya we God i givim long hem mo hem i glad tumas long save we hem i kasem long vison ya. From samting ya, hem i gohed i se: “Jeova, yu nomo yu letem blong mifala i kasem jajmen, mo yu yu Bigfala Ston, yu nomo yu panisim mifala” (NW). God i bin mekem strongfala jajmen i kam agensem ol lida blong apostasi * blong Juda, mo bambae Jeova i mas stretem mo i panisim olgeta. I stret we oli luk hem olsem Bigfala Ston blong olgeta, strongfala haos, sefples, mo Rod blong sevem olgeta. (Ol Sam 62:7; 94:22; 95:1) Be ol lida blong Juda, we oli lego trufala bilif, oli no kam klosap long God. Oli girap, oli gohed blong mekem i strong tumas long ol man blong Jeova we oli gat stret fasin.

15. ?I minim wanem se Jeova “i tabu tumas blong luk ol nogud samting”?

¹⁵ Samting ya i mekem se profet blong Jeova i harem nogud tumas. Taswe hem i talem se: “Yu yu tabu we yu tabu. I no stret blong yu stap lukluk ol samting nogud, mo i no stret nating blong yu lukluk trabol.” (Habakuk 1:13, NW) Yes, Jeova ‘i tabu we i tabu. I no stret blong hem i lukluk ol samting we oli nogud.’ Hem i no save agri long fasin nogud.

16. ?Olsem wanem yu save eksplenem Habakuk 1:13-17?

¹⁶ From samting ya, Habakuk i askem sam kwestin we oli pulum tingting blong yumi. Hem i askem se: “?From wanem yu stap lukluk nomo long olgeta, we yu no panisim olgeta? ?Taem oli stap kilim ol man we fasin blong olgeta i stret lelebet, winim olgeta, be from wanem yu yu stap kwaet? ?From wanem yu stap mekem long ol man, olsem we oli fis no oli flae, we oli no gat lida blong i lidim olgeta? Ol man Babilonia oli stap kasem ol man long huk, olsem fis, mo oli stap pulum plante long net. Mo taem oli stap pulum olgeta i go, oli stap singsingaot, from we oli glad we oli glad. Net ya i olsem god blong olgeta, mo oli stap bonem insens blong mekem wosip long hem, mo oli stap kilim anamol blong mekem sakrefaes long hem. Oli stap mekem olsem, from we oli luk se net ya i stap givhan long olgeta blong oli kasem plante gudgudfala samting. ?Bambae ol man ya oli stap faet agens long ol kantri ya blong flatemgud olgeta, gogo kasem wetaem? Oli no gat sore nating.”—Habakuk 1:13-17.

17. (a) ?Olsem wanem ol man Babilon oli mekem stamba tingting blong Jeova i kamtru taem oli spolem Juda mo Jerusalem? (b) ?Bambae Jeova i soemaot wanem long Habakuk?

¹⁷ Bambae ol man Babilon oli folem prapa tingting blong olgeta, taem oli spolem Juda mo bigfala taon blong hem, Jerusalem. Bambae oli no kasem save se oli olsem tul we God i stap yusum blong mekem stret jajmen blong hem agensem nesen ya we i no stap tru long hem. I isi nomo blong luk from wanem Habakuk i faenem se i hadwok blong kasem save se bambae Jeova i yusum ol rabis man Babilon blong karemaot jajmen blong Hem. Ol man Koldia ya we oli no gat sore nating, oli no man blong wosip long Jeova. Oli luk ol man olsem we ‘oli ol fis no flae,’ we oli save kasem olgeta mo bos long olgeta. Be i no longtaem, bambae Habakuk i kasem ansa blong ol kwestin blong hem. Bambae Jeova i soemaot long profet blong hem se bambae Hem i mas panisim ol man Babilon from fasin ya blong spolem ol samting mo blong mekem blad i ron.—Habakuk 2:8.

Rere Blong Mekem Moa Wok Blong Jeova

18. ?Yumi save lanem wanem long tingting we Habakuk i soem, olsem i stap long Habakuk 2:1?

¹⁸ Be stret long taem ya, Habakuk i wet blong harem sam moa tok we Jeova i talem long hem. Profet ya i talem wetem strong bilif se: “Mi bambae mi klaem long wajhaos blong mi, nao mi stap wet long Hae God, blong hem i talemaot samting we bambae mi go talem long ol man. Mo bambae mi stap wet tu long ol ansa blong ol tok blong mi we hem bambae i givim.” (Habakuk 2:1) Habakuk i intres tumas long wanem we bambae God i yusum hem, olsem wan profet, blong talemaot long ol man. Hem i bilif strong se Jeova i wan God we i no agri long ol fasin nogud. Taswe, hem i stap tingting se from wanem rabis fasin i kam antap bigwan. Nating se i olsem, Habakuk i rere blong jenisim tingting blong hem. ?Nao olsem wanem long yumi? Taem yumi stap tingting se from wanem God i letem sam rabis samting oli stap, yumi mas bilif strong long stret fasin blong Jeova. Samting ya bambae i halpem yumi blong gat stret tingting oltaem mo wet long Hem.—Ol Sam 42:5, 11.

19. ?Folem tok we God i talem long Habakuk, wanem i hapen long ol stronghed man Jiu?

¹⁹ Ol samting oli kamtru stret olsem we God i bin  talem long Habakuk. God i mekem jajmen blong hem i kam long stronghed nesen blong ol man Jiu, taem hem i letem ol man Babilon oli winim Juda. Long 607 B.K.T., oli spolem Jerusalem mo tempel blong hem, oli kilim i ded ol olfala wetem ol yangfala, mo oli tekem plante oli go kalabus. (2 Kronikel 36:17-20) Afta we ol man Jiu oli kalabus blong plante yia long Babilon, wan smol grup blong olgeta we oli stap tru long God, oli gobak long kantri blong olgeta mo oli bildimap tempel bakegen. Be biaen long taem ya, ol man Jiu oli soem se oli no moa stap tru long Jeova—antap moa, taem oli sakemaot Jisas we hem i Mesaea.

20. ?Olsem wanem Pol i yusum Habakuk 1:5 blong tokbaot fasin ya blong sakemaot Jisas?

²⁰ Long Ol Wok 13:38-41, aposol Pol i soem long ol man Jiu long Antiok, wanem we bambae ol man oli kasem sipos oli sakemaot Jisas mo oli ting nating long ransom sakrefaes blong hem. Pol i yusum Grik Septuagint Baebol mo i talem bakegen tok we i stap long Habakuk 1:5. Hem i givim woning se: “Yufala i mas lukaot gud. Sipos no, tok ya blong ol profet bambae i kamtru long yufala, we i talem se, ‘Yufala ya we i stap laf nogud long hem, i taem nao blong luksave. Bambae yufala i sek long hem, be kwiktaem nomo bambae yufala i ded. Naoia long taem blong yufala, mi bambae mi mekem wan samting, mo sipos wan man i talemgud samting ya long yufala, be bambae yufala i no save bilif long hem nating.’” Folem tok blong Pol, Habakuk 1:5 i kamtru namba tu taem, long taem ya we ol ami blong Rom oli spolem Jerusalem mo tempel blong hem long yia 70 K.T. *

21. ?Ol man Jiu long taem blong Habakuk oli gat wanem tingting long saed blong “wok” we God i mekem taem hem i letem ol man Babilon oli spolem Jerusalem?

²¹ Ol man Jiu long taem blong Habakuk, oli ting se i no stret we ol man Babilon oli spolem Jerusalem from we hemia nao stamba ples blong wosip long Jeova mo i ples blong king we God i jusumaot. (Ol Sam 132:11-18) From samting ya, i neva gat wan nesen we i bin spolem Jerusalem. Mo neva wan nesen i bin bonem tempel blong Jerusalem long faea. I neva gat wan nesen i spolem laen blong king Deved. Ol man oli no save bilif se Jeova bambae i letem samting ya i hapen. Be tru long Habakuk, God i givim plante woning se ol samting ya blong sapraes bambae oli hapen. Mo histri i soem se ol samting ya oli kamtru stret olsem we Habakuk i bin talemaot.

Bigfala “Wok” We God i Mekem Long Taem Blong Yumi

22. ?Bambae Jeova i mekem wanem bigfala “wok” long taem blong yumi?

²² ?Olsem wanem long taem blong yumi? ?Bambae Jeova i mekem wan bigfala “wok”? Yes, yumi sua se bambae hem i mekem, nating se ol man we tingting blong olgeta i hafhaf oli no bilif long samting ya. Long taem blong yumi, bigfala wok we bambae Jeova i mekem, hemia blong spolem ol skul blong Krisendom. * Ol skul ya, oli olsem Juda bifo. Oli talem se oli wosip long God, be fasin blong olgeta i nogud we i nogud. Bambae Jeova i meksua se evri haf blong ol skul blong Krisendom oli mas lus i no longtaem. Samting ya i minim se “Bigfala Babilon,” hemia olgeta giaman skul long wol, olgeta tu bambae oli lus.—Revelesen 18:1-24.

23 ?Wanem narafala samting we tabu spirit blong God i pusum Habakuk blong mekem?

²³ Jeova i givim sam moa wok long Habakuk blong mekem bifo we Jerusalem i lus long 607 B.K.T. ?Wanem narafala samting we bambae God i talem long profet blong hem? Yes, bambae Habakuk i harem ol samting we oli pulum hem blong tekem tul ya blong plei miusik mo singim wan singsing i go long Jeova. Singsing ya i wan prea we hem i mekem i go long Jeova. Be fastaem, tabu spirit blong God i pusum profet ya blong talemaot sam bigfala trabol. I sua se bambae yumi wantem tumas blong kasem save long dip mining blong ol profet tok ya blong God long saed blong taem we hem i bin makemaot. I gud yumi lesingud moa long profet tok we Habakuk i talemaot.

[Ol futnot]

?Yu Yu Tingbaot?

• ?Laef i olsem wanem long Juda long taem blong Habakuk?

• ?Wanem bigfala “wok” we Jeova i mekem long taem blong Habakuk?

• ?Wanem stamba blong hop blong Habakuk?

• ?Wanem bigfala “wok” we bambae God i mekem long taem blong yumi?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 9]

Habakuk i stap tingting se from wanem God i letem ol rabis fasin oli kam antap bigwan. ?Yu yu gat tingting olsem?

[Tok blong pija long pej 10]

Habakuk i talemaot bigfala trabol we ol man Babilon bambae oli mekem long kantri blong Juda

[Tok blong pija long pej 10]

Ol man blong digim graon oli faenem Jerusalem blong bifo, long taem ya we oli spolem hem long yia 607 B.K.T.