?Oli Faenem Wanem Long Jisrehel?

BLONG plante handred yia, olfala taon blong Jisrehel i stap nating nomo. Bifo, Baebol i tokbaot taon ya plante. Be naoia, ol gudgudfala samting long taon ya oli lus mo graon i kavremap hem, nao hem i kam olsem wan hil nomo. Long ol yia we oli jes pas, ol man blong digim graon blong faenemaot ol samting blong bifo, oli stat blong stadi long wanem we oli faenem long Jisrehel. ?Stadi blong olgeta i soemaot wanem long saed blong ol stori blong Baebol?

Jisrehel We Baebol i tokbaot

Taon blong Jisrehel i stap long is saed blong Vali blong Jisrehel. Long Isrel bifo, ples we taon ya i stap long hem, graon blong hem i gud moa i bitim ol narafala ples. Narasaed long bigfala levelples ya, long saed i go long not, i gat hil blong More. Hil ya nao, ol man Midian oli bin kam stap long hem taem oli stap rere blong faet agensem Jaj Gideon mo ol ami blong hem. Long saed i go lelebet long is, i gat springwota blong Harod, klosap long Hil Gilboa. Long ples ya nao, Jeova i mekem se namba blong ami blong Gideon i kamdaon kasem 300 man nomo, blong hem i soemaot we hem i naf blong sevem ol man blong hem nating se ami blong olgeta i smol nomo. (Jajes 7:1-25; Sekaraea 4:6) Antap long Hil Gilboa, we i stap klosap nomo, ol man Filistia oli winim Sol, we i fasfala king blong Isrel. Long bigfala faet ya, oli kilim i ded Jonatan mo tu narafala pikinini blong Sol mo Sol hem wan i kilim hem i ded.—1 Samuel 31:1-5.

Ol stori blong Baebol oli tokbaot tu defren fasin we oli kamaot long taon blong Jisrehel bifo. Faswan se, hemia fasin blong sam king blong Isrel we oli yusum paoa blong olgeta blong spolem narafala mo we oli lego trufala wosip. Mo seken samting se, hemia fasin blong sam man blong Jeova we oli stap tru long hem mo we oli wok strong long wok blong hem. King Ehab—king blong ol ten laen blong Isrel long not long seken haf blong ol yia 900 B.K.T.—i stanemap haos blong king long Jisrehel, nating se Sameria i bigfala taon blong olgeta. (1 King 21:1) Mo waef blong Ehab, Jesebel, i stap long Jisrehel, taem hem i sanem ol strong tok i go long profet blong Jeova, Elaeja, blong kilim hem i ded. Jesebel i kros tumas from we Elaeja i no fraet blong kilim i ded ol profet blong Bal long Hil Kamel, afta we Elaeja i traem olgeta blong pruvum se hu i trufala God.—1 King 18:36–19:2.

Long taem ya, wan rabis samting i hapen long Jisrehel. Oli kilim i ded wan man Jisrehel we nem blong hem Nabot. King Ehab i wantem tekem plantesin blong grep we i blong Nabot. Taem king i askem Nabot blong i letem plantesin ya long hem, Nabot i ansa se: “No king, graon ya i blong famle blong mi, i stat long ol bubu blong mi bifo kam kasem tede, mo i no stret long fes blong Hae God blong mi letem long yu olsem.” Ansa ya we i stret nomo, i mekem Ehab i harem nogud tumas. Taem Kwin Jesebel i luk we king i stap harem nogud, hem i mekem wan rabis plan blong oli holem wan miting blong jajem Nabot. Oli talem se Nabot i tok nogud long God mo long king tu. Nabot i no mekem wan rong nating, be oli talem se hem i gat fol, nao oli stonem hem i ded, mo king i tekem plantesin blong hem.—1 King 21:1-16.

From rabis fasin ya, Elaeja i talemaot profet tok ya se: “Woman blong yu, Kwin Jesebel, ol dog bambae oli kakae bodi blong hem insaed long taon ya Jisrehel.” Profet ya i gohed, i talem se: “Mo ol famle blong yu we bambae oli ded insaed  long taon ya, ol dog bambae oli kakae ol ded bodi blong olgeta . . . Oltaem King Ehab i stap mekem ol samting nomo we i nogud we i nogud long fes blong Hae God. I no gat narafala man we i stronghed olsem hem. Mo long ol samting we hem i stap mekem, kwin ya i stap pusum hem.” Be, Ehab i mekem tingting blong hem i stap daon taem Elaeja i talemaot jajmen blong Jeova long hem. From samting ya, Jeova i talem se bambae hem i no sanem trabol ya i kam long taem we king ya i stap laef yet. (1 King 21:23-29) Stori blong Baebol i gohed, i talem se long taem blong Elaesa, we i tekem ples blong Elaeja, oli jusumaot Jehu blong i kam king blong Isrel. Taem Jehu i rong long wan kat, i kamtru long taon ya Jisrehel, hem i singaot long olgeta we oli stap long haos blong king blong oli holem Jesebel, oli sakem hem i gotru long windo, i kamdaon, nao ol hos oli ron antap long bodi blong hem. Biaen, ol man we oli go blong luk hem, oli no moa faenem hem. Ol dog oli kakae bodi blong hem finis. Bun blong hed blong hem nomo i stap, wetem ol bun blong han blong hem mo blong leg blong hem. (2 King 9:30-37) Laswan taem we Baebol i tokbaot Jisrehel, hemia long taem ya we oli kilim i ded ol 70 pikinini boe blong Ehab. Jehu i hivimap ol hed blong olgeta long tu bigfala hip stret long get blong taon blong Jisrehel. Biaen, hem i kilim i ded ol narafala lida mo ol pris we oli joen wetem Ehab blong agensem trufala wosip.—2 King 10:6-11.

?Ol Man Blong Digim Graon Oli Faenem Wanem?

Long 1990, wan grup blong man i stat blong digim ples we Jisrehel i bin stap long hem. Insaed long grup ya, i gat David Ussishkin we i wok long nem blong Institute of Archaeology of Tel Aviv University mo John Woodhead we i wok long nem blong British School of Archaeology long Jerusalem. Long ol seven yia, stat long 1990 kasem 1996, (sikis wik evri yia), bitwin 80 mo 100 man oli kam givhan long wok ya.

Niufala tingting we ol man oli gat long saed blong fasin blong digim graon, hemia se taem oli faenem wan samting blong bifo long graon, oli mas fogetem prapa tingting mo bilif blong olgeta, mo stadi nomo long samting ya we oli faenem blong kasem save long hem. Taswe, ol man we oli stap stadi long ol kantri blong Baebol, oli no tingting se ol stori long Baebol oli givim evri pruf long saed ya. Oli mas stadi mo skelemgud ol narafala buk we oli tokbaot ol ples ya mo ol samting we oli faenem long graon. Be John Woodhead i talem se, i no gat wan olfala hanraet we i talem sam samting long saed blong Jisrehel, Baebol nomo i talem smol samting long saed blong Jisrehel. Taswe, ol man we oli wantem save sam samting long taon ya, oli mas yusum ol stori blong Baebol mo ol yia we Baebol i makemaot long saed blong taon ya. ?Ol hadwok blong ol man blong digim graon oli soemaot wanem?

Ol stonwol mo ol smosmol pis graonpot we oli digimaot long graon, oli soem klia se ol samting ya oli blong wan taem we oli kolem Aeon Ej. Hemia i stret nomo wetem taem we Baebol i talem long saed blong Jisrehel. Be taem oli stap gohed wetem stadi blong olgeta, oli faenem sam samting we i mekem oli sapraes. Faswan samting, hemia saes blong taon ya mo bigfala stonwol we i goraon long hem. Ol man we oli stap digim ples ya, oli ting se bambae oli faenem wan ples wetem ol strongfala stonwol we i bigfala sem mak long Sameria blong  bifo, we i bigfala taon blong kingdom blong Isrel. Be, taem oli gohed blong digim graon, oli faenem se taon ya Jisrehel i bigwan we i bigwan. Stonwol blong hem i longfala olsem 300 mita mo hem i bigfala olsem 150 mita. Eria we i stap insaed long stonwol ya, bigfala blong hem i bitim tri taem moa i winim olgeta narafala taon long Isrel we oli faenem long taem ya. I gat bigfala hol i goraon long taon blong Jisrehel, we hol ya i dip olsem 11 mita. Tija Ussishkin i talem se, long taem blong Baebol, i no bin gat wan hol olsem hemia. Man ya i gohed i se: “Long Isrel, mifala i no faenem wan samting olsem hemia, kam kasem taem blong ol Krused.”

Wan narafala samting we i mekem oli sapraes, hemia se oli no faenem plante bilding long medel blong taon ya. Taem ol man ya bifo oli stap bildim taon ya, oli karem fulap red graon i kam mo oli hivimap graon ya wanples blong mekem wan smol hil—olsem wan bigfala platfom—mo oli mekem wan fenis i goraon long hem. Wan ripot we oli mekem long saed blong wok ya blong digim graon long Tel Jezreel, i talem se bigfala platfom ya i pruvum se Jisrehel i no jes wan taon we haos blong king i stap long hem. Ripot ya i talem se: “Mifala i wantem talemaot se maet Jisrehel i hedkwota blong ol ami blong Isrel long taem blong ol king we oli kamaot long famle blong Omri, [Omri mo ol pikinini blong hem] . . . Long ples ya nao, oli stap kipim ol kat we king i stap ron long hem mo i wan ples we ol ami oli stap kam long hem blong stap mo kasem trening.” From saes blong platfom ya, mo fenis we i goraon long hem, Woodhead i ting se maet hemia i ples we ol ami oli stap kam hivap long hem wetem ol kat blong faet blong olgeta, mo oli maj blong soemaot long ol man se ami blong olgeta i strong moa i winim ol narafala ami long Medel Is long taem ya.

Ol man blong digim graon oli gat spesel intres long wanem we oli faenem long saed blong get blong taon ya. Ol samting we oli faenem oli soem se maet get ya i bin gat bitim fo rum long saed blong hem. Be, from we ol man long ol handred yia we oli pas, oli spolem plante ston blong get ya, ol man ya blong stadi oli no rili sua long samting ya. Woodhead i tingting se ol samting we oli faenem oli soem se maet get ya i bin gat sikis rum mo saes blong hem i olsem ol get we oli faenem long Megido, Hajoro, mo Gesa. *

Ol samting we ol man blong digim graon oli faenem, oli soemaot se taon ya we i gat wan strongfala ami mo i stap long wan gudfala ples, hem i stap blong smol taem nomo. Woodhead i makem se, nating we Jisrehel i wan taon we i bigfala mo i strongfala, taon ya i no stap longtaem. Hem i wan taon we i defren olgeta long ol narafala impoten taon long Isrel we Baebol i tokbaot, olsem Megido, Hajoro, mo bigfala taon ya Sameria. Ol taon ya, ol man oli bildim bakegen, oli mekem i kam bigwan moa, mo ol man oli laef long ol taon ya long ol defren taem blong histri. ?Be from wanem nambawan taon ya, Jisrehel, i lus kwiktaem? Woodhead i talem se, Ehab mo ol king we oli kamaot long famle blong hem, klosap nomo se oli mekem nesen i foldaon long saed blong mane from we oli spenem tumas mane blong nesen blong bildim taon ya. Samting ya i klia taem yumi tingbaot bigfala blong taon ya Jisrehel mo nambawan fasin we oli folem blong bildim gud hem. Taem Jehu i kam king, maet hem i wantem se niufala rul blong hem i mas seraot long ol samting we Ehab i mekem, nao from samting ya oli lego taon ya.

Ol samting we ol man oli digimaot long ples we Jisrehel i stap long hem fastaem, oli pruvum se taon ya i wan impoten senta blong Isrel long taem blong Aeon Ej. Saes blong hem mo ol strongfala stonwol we oli goraon long hem oli laenap gud wetem samting we Baebol i talem, hemia se taon ya i stamba ples blong king Ehab mo Jesebel. Ol samting we oli pruvum se taon ya i stap smol taem nomo, i laenap wetem ol stori blong Baebol. Taem Ehab i king, taon ya i stanap kwiktaem nomo, i kam wan impoten taon. Mo folem oda blong Jeova, i luk olsem se taon ya i lusum olgeta paoa blong hem, taem Jehu “i kilim ol narafala man we oli famle blong King Ehab we oli stap yet long Jisrehel, wetem ol kapten blong king ya mo ol fren blong hem mo ol pris blong hem. Hem i kilim olgeta ya evriwan i ded, i no gat wan i stap.”—2 King 10:11.

 Fasin Blong Kaontem Ol Yia Blong Jisrehel

John Woodhead i talem se: “I had wok tumas long ol man blong digim graon blong pruvum wetaem stret nao ol samting ya oli hapen.” Taswe taem oli stap stadi long ol samting we oli faenem long ol seven yia we oli digim ples we Jisrehel i bin stap long hem, oli skelem ol samting we oli faenem long ples ya wetem ol samting we oli faenem long ol narafala ples. Samting ya i pulum olgeta blong stadi gud bakegen mo mekem plante toktok. ?From wanem? From we stat long taem ya we man Isrel ya, Yigael Yadin, i digimaot eria blong Megido long ol yia 1960 mo long stat blong 1970, plante man blong stadi long saed ya oli sua se man ya i faenem ol stonwol mo ol get blong taon, we oli blong taem blong King Solomon. Be naoia, ol stonwol, ol pis graonpot, mo ol get we oli faenem long Jiserehel oli mekem se sam man oli agensem tingting ya.

Wan eksampel, ol graonpot we oli faenem long Jisrehel oli sem mak long ol samting we oli faenem long Megido, we long tingting blong Yadin, ol samting ya oli blong taem we Solomon i rul. Ol get mo saes blong tufala ples ya i sem mak nomo. Woodhead i talem se: “Ol pruf ya oli soemaot se ol samting we oli faenem long Jisrehel oli blong taem blong Solomon no ol samting we oli faenem long narafala ples [Megido mo Haso] oli blong taem blong Ehab.” Baebol i talem klia se Jisrehel i laenap wetem taem blong Ehab. Taswe, Woodhead i ting se i moa stret blong agri se ol samting we oli faenem oli blong taem we Ehab i king. David Ussishkin i sapotem tingting ya, i se: “Baebol i talem se Solomon i stanemap Megido—be i no talem se hem i wokem ol get ya.”

?I Gat Rod Blong Save Histri Blong Jisrehel?

Ol samting we ol man blong digim graon oli faenem mo plante toktok we oli kamaot long saed ya, oli no daonem stori we Baebol i talem long saed blong Jisrehel mo Solomon. Ol toktok blong ol man ya i no rili gat paoa long stori blong Baebol. Ol man blong digim graon oli stadi long ol samting we oli faenem long graon, blong kasem save long histri. Hemia i defren olgeta long man we i stadi long ol stori blong Baebol blong save histri. Ol kwestin we oli traem kasem save long hem oli defren mo i sem mak long ol samting we oli ting se oli impoten. Yumi save talem se man we i stap stadi Baebol mo man we i stadi long ol samting blong bifo we hem i digimaot long graon blong save histri, tufala tugeta, i olsem we tufala i stap wokbaot long sem rod nomo. Wan long tufala i stap draevem trak long medel blong rod, mo narawan i stap wokbaot long saed blong rod. Mak we tufala i wantem kasem mo ol samting we tufala i stap tingting long hem oli defren. Nating se i olsem, plante taem tingting blong tufala oli laenap, oli no agensem olgeta. Taem yumi skelem ol samting we oli stap long tingting blong tufala, yumi save lanem sam nambawan samting.

Baebol i fulap long ol stori blong ol man blong bifo mo ol samting we i hapen long laef blong olgeta. Ol man blong digim graon oli stadi long ol samting we oli faenem long graon, blong traem kasem save long ol stori ya. Be, plante taem, ol samting we oli faenem oli brobrok nogud mo samting ya i mekem se i hadwok blong ol man ya blong agri long wan tingting. Buk ya, Archaeology of the Land of the Bible—10,000−586 B.K.T., we Amihai Mazar i raetem i tokbaot samting ya, se: “Wok blong digim graon blong faenem ol samting blong bifo . . . i wan wok we man i mas gat waes blong mekem, mo tu hem i mas kasem trening mo i mas gat gudhan blong mekem wok ya. I no gat ol strong rul blong folem blong sua se wok ya i karem frut, mo i impoten blong hem i rere blong jenisim tingting blong hem mo blong save folem tingting blong hem. Be antap long trening blong hem, mo ol samting we hem i gat blong yusum long wok ya, fasin blong hem wetem gudhan mo stret tingting i impoten tu.”

Ol man blong digim graon oli pruvum se Jisrehel i stamba ples blong king mo ol ami blong hem, mo taon ya i stap smol taem nomo, hemia long taem we Ehab i rul—stret olsem we Baebol i talem. I gat plante narafala kwestin we oli pulum intres blong man mo bambae ol man blong digim graon oli stadi long ol kwestin ya long ol yia we oli stap kam. Be, nating se i olsem, Tok blong God, Baebol, i gohed blong talem fulwan stori long wan fasin we i klia, wan samting we ol man blong digim graon oli neva save mekem.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 26]

Wok blong digim graon long Jisrehel

[Tok blong pija long pej 28]

Ol aedol blong ol man Kenan we oli faenem long Jisrehel