Ol Gospel—?Trufala Stori No Kastom Stori?

RAONABAOT long wol, stori blong Jisas, wan yangfala man Nasaret​—⁠we i jenisim histri blong ol man​—⁠i wan bigfala samting long laef blong man. Ol man oli gat program blong tijim ol narafala long ol stori ya, mo oli tekem janis tu blong tokbaot Jisas long eni taem. Long tingting blong plante man, ol Gospel oli stamba blong ol trutok we i blong oltaem, mo oli karem ol waes tok olsem hemia se, “Sipos yu talem ‘Yes,’ yu mas talem ‘Yes’ nomo. Mo sipos yu talem ‘No,’ yu mas talem ‘No’ nomo.” (Matiu 5:​37) Tru ya, maet papa mama blong yu, nating se tufala i Kristin no nogat, tufala i bin tijim yu long ol stori blong Gospel.

Ol Gospel oli givhan long plante milian man, we oli biaenem Kraes wetem fulhat blong olgeta, blong save man ya we oli rere blong safa mo ded from hem. Mo tu, ol Gospel oli stamba samting we i bin pusum plante man blong no fraet, stanap strong long hadtaem, holem strong bilif, mo gat hop. From samting ya, maet yu yu agri se i nidim ol strongfala pruf blong soem se ol stori blong Gospel oli kastom stori nomo. Ol stori ya, oli bin gat bigfala paoa long tingting mo laef blong ol man. Taem yumi tingbaot samting ya, maet yu wantem save risen from wanem sam man oli no bilif fulwan long ol Gospel.

Mifala i askem yu blong tingbaot sam kwestin we oli pulum tingting blong yumi long saed blong ol Gospel. Traem luk tingting blong sam studen blong ol Gospel long saed blong ol kwestin ya nating se sam long ol studen ya oli no Kristin. Afta we yu kasem tingting blong olgeta ya, yu save talem prapa tingting blong yu, folem save we yu gat.

OL KWESTIN BLONG TINGBAOT

◆ ?Ol Gospel oli ol nambawan stori we man nomo i mekemap?

Robert Funk, man we i bin stanemap miting ya, Jisas Semina, i talem se: “Matiu, Mak, Luk mo Jon, oli ‘soemaot Mesaea’ long wan fasin we i mekem hem i laenap wetem Kristin bilif we i stanap afta long ded blong Jisas.” Be, long taem we olgeta ya oli raetem ol Gospel, ol man we oli bin harem ol tok blong Jisas, luk ol wok we hem i mekem, mo luk hem taem hem i girap bakegen long ded, plante long olgeta oli stap laef yet. I no gat wan long ol man ya i tok agensem olgeta we oli raetem Gospel, se samting we oli raetem i giaman, nogat.

Tingbaot taem ya we Jisas i ded mo i laef bakegen. I no ol Gospel nomo we oli tokbaot ol trufala stori long saed blong taem ya. Pol tu i tokbaot samting ya long faswan leta we hem i sanem i go long ol Kristin long Korin bifo. Hem i raetem se: “Ol prapa tok ya blong bilif blong yumi, we mi mi kasem fastaem, hem i nambawan olgeta, mo mi mi talemaot olgeta finis long yufala. Ol tok ya i olsem. Kraes i ded blong tekemaot ol sin blong yumi, olsem we Baebol i talem. Olgeta oli berem hem. Mo long namba tri dei blong hem, hem i laef bakegen, olsem we Baebol i talem. Nao biaen, hem i kamtru long Pita, mo biaen, hem i kamtru long ol twelef man blong hem. Mo biaen, hem i kamtru long wan kampani blong ol man blong hem we oli moa long faef handred man, nao olgeta evriwan oli luk hem wantaem. Sam long kampani ya oli ded finis, be bighaf blong olgeta oli stap laef yet. Mo biaen, hem i kamtru long Jemes, mo biaen bakegen, hem i kamtru long olgeta aposol blong hem. Nao biaen long olgeta ya, hem i kamtru long mi, we mi mi olsem wan pikinini we i no bon long stret taem blong hem.” (1 Korin 15:​3-8) Olgeta ya we oli bin luk Jisas wetem prapa ae blong olgeta, olgeta nao oli talem trufala stori long saed blong laef blong Jisas.

Ol stori we ol man blong agensem ol Gospel oli talem se ol man bifo oli bin mekemap, oli no stap long Kristin Grik haf blong Baebol. Be ol stori ya oli stap long sam hanraet blong faswan handred yia K.T. * Long taem ya, sam Kristin we oli no joen long kongregesen blong ol aposol, oli lego  trufala Kristin Skul, nao oli mekemap ol giaman stori long saed blong Kraes, ol stori we oli no stanap long Baebol.​—⁠Ol Wok 20⁠:​28-​30.

◆ ?Ol Gospel ol rili kastom stori?

Man ya blong raetem buk, C. S. Lewis, we hem tu i stap agensem ol Gospel, hem i faenem se i hadwok blong bilif se ol Gospel oli kastom stori. Hem i raetem se: “Mi ya, we mi wan man blong raetem histri, mo mi gat bigfala save, mi bilif fulwan se ol Gospel oli no kastom stori. Ol toktok blong wan kastom stori oli no save stret tumas olsem ol stori blong Gospel. . . . Yumi no save bighaf blong laef blong Jisas, mo sipos ol man oli bin mekemap ol stori blong Jisas, bambae oli mas storebaot ol samting ya long yumi.” Yumi gat intres tu long toktok blong man ya blong raetem histri, H. G. Wells. Nating se hem i no wan Kristin, hem i luksave poen ya se: “Ol fofala [man blong raetem Gospel], olgeta evriwan oli talem sem samting nomo blong talemaot fasin blong wan trufala man. Ol Gospel oli talemaot . . . ol trufala samting we yumi save bilif long hem.”

Tingbaot taem ya we Jisas i kamtru fastaem long ol disaepol blong hem, afta we hem i laef bakegen. Maet wan man we i gat gudhan blong mekemap stori, i talem se Jisas i kambak long fasin we i mekem ol man oli sapraes, i givim wan nambawan tok, no i kam wetem bigfala laet mo i naes tumas. Be, ol man blong raetem Gospel oli talem se Jisas i stanap long fored blong ol disaepol blong hem. Mo biaen, hem i talem long olgeta se: “!Olgeta! ?Yufala i gat wan samting blong kakae, no?” (Jon 21⁠:​5, NW) Gregg Easterbrook, wan man blong hae save, i talem se: “Hemia ol poen we oli soem se stori ya i tru, be i no kastom stori we man i mekemap.”

Tok ya se ol Gospel oli kastom stori, i no laenap wetem fasin blong tij we ol tija oli strong blong folem long taem we ol man oli raetem ol Gospel. Ol tija ya oli tijim ol man blong lanem samting baehat​—⁠wan fasin blong talem ol sem tok bakegen mo bakegen blong mekem man i no fogetem ol tok ya. Samting ya i pruvum se ol man blong raetem Gospel oli tok stret mo oli lukaot gud taem oli raetemdaon olgeta toktok mo wok blong Jisas, mo hemia i agensem tingting ya se oli bin ademap sam samting long hanraet blong olgeta.

◆ Sipos ol Gospel oli kastom stori, ?yu ting se ol man oli save raetemdaon olgeta kwiktaem afta long ded blong Jisas?

Ol pruf oli soem se ol man oli raetem ol Gospel bitwin long yia 41 mo 98 K.T. Jisas i ded long yia 33 K.T. Samting ya i minim se, oli raetemdaon stori blong laef blong hem smoltaem nomo afta long en blong minista wok blong hem. Hemia wan samting we i givim bigfala hadtaem long ol man ya we oli stap talem se ol stori blong Gospel oli kastom stori nomo. I nidim taem blong mekemap ol kastom stori. Wan eksampel, hemia stori blong Iliad mo Odyssey. Stori ya, Homer, wan man blong raetem ol naes tok long Gris bifo, hem nao i raetem. Sam man oli ting se, i tekem plante handred yia blong mekemap mo savegud kastom stori blong tufala strong man ya. ?Olsem wanem long ol Gospel?

Long buk ya Caesar and Christ, Will Durant, wan man blong raetem histri, i raetem se: “Weswe sam man blong faswan handred yia we oli man nating nomo . . . oli save talemaot wan man we fasin blong hem i gat paoa blong pulum tingting blong man, we i givim ol nambawan rul, mo i soemaot long ol man olsem wanem blong laeklaekem olgeta olsem we oli wan brata nomo. ?Ol man ya oli save wokem wan giaman stori olsemia long sotfala laef blong olgeta? Sipos oli mekem, hemia wan merikel we i bigwan moa, i winim ol merikel we oli raetemdaon finis long ol Gospel. Nating se ol man blong hae save oli agensem Baebol long tu handred yia finis, ol stori long saed blong laef, fasin, mo tijing blong Kraes, oli stap klia nomo, mo oli pulum intres blong plante man long ol kantri blong Wes.”

◆ ?Ol man oli jenisim sam samting long ol Gospel blong i laenap wetem nid blong faswan Kristin skul?

Sam man blong agensem Baebol oli talem se, blong lidim ol faswan Kristin, ol man blong raetem Gospel oli mekemap no ademap sam samting long stori blong Jisas. Be, sipos yumi stadi gud long ol Gospel, bambae yumi faenemaot se i neva gat wan samting olsem i hapen. Sipos ol Kristin long faswan handred yia oli jenisim ol stori blong Gospel long saed blong Jisas from we oli wantem pulum moa man, ?from wanem i gat sam vas long ol Gospel we oli tok agensem ol man Jiu mo ol Hiten man long semtaem?

Yumi save luk wan eksampel long Matiu 6:​5-7. Long ol vas ya, Jisas i talem se: “Taem yu prea, i nogud yu folem fasin blong olgeta ya we oli gat tu fes. Olgeta ya oli laekem tumas blong stanap blong prea insaed long ol haos blong prea, mo afsaed long ol big rod, blong ol man oli save luk olgeta. Tru mi talem long yufala, olgeta ya oli kasem pei blong olgeta finis.” I klia se long ples ya, Jisas i stap tok agensem  ol lida blong skul blong ol man Jiu. Jisas i gohed, i talem se: “Taem yu yu prea, i gud yu go yu wan insaed long rum blong yu, yu satem doa, nao yu prea long Papa ya blong yu we man i no save luk hem. Nao Papa ya blong yu we i save luk ol samting we yu mekem we man i no save luk, hem bambae i givim pei long yu from. Mo taem yufala i prea, i nogud yufala i stap talem plante toktok olsem we ol hiten man oli stap mekem. Ol man ya oli ting se ol god blong olgeta oli save harem olgeta from we oli talem plante toktok.” Taem ol man blong raetem Gospel oli yusum ol tok ya blong Jisas, oli no stap traem blong pulum moa man i kam, nogat. Oli raetem nomo ol tok we Jisas Kraes hem wan i talem.

Tingbaot wan narafala stori we Gospel i tokbaot. Stori ya, hem i long saed blong ol woman we i kam long gref blong Jisas, nao oli luk se bodi blong hem i no stap. (Mak 16:​1-8) Gregg Easterbrook i talem se: “Long Medel Is bifo, ol man oli no save trastem tok we ol woman oli talem blong givim witnes. Eksampel, sipos tu man nomo i talem se wan woman we i mared i slip wetem narafala man, tok blong tufala i gat paoa, be sipos wan woman i talem se wan man we i mared i slip wetem narafala woman, tok blong woman ya i no gat paoa nating.” !Yes, ol stret disaepol blong Jisas, olgeta tu oli no bilif long tok blong ol woman! (Luk 24⁠:11) Taswe, yumi no save talem se man nomo i mekemap wan stori olsem.

Long Grik haf blong Baebol, yumi save faenem ol parabol blong Jisas long ol Gospel nomo. Hemia i wan strongfala pruf we i soem se ol parabol ya, ol faswan Kristin oli no ademap, be oli kamaot long Jisas hem wan. Mo tu, taem yumi skelem gud ol Gospel wetem ol narafala buk long Grik haf blong Baebol, yumi luk se Pol mo ol narafala we oli raetem haf ya blong Baebol, oli no talem bakegen ol tok blong Gospel mo talem se oli kamaot long Jisas, nogat. Sipos ol faswan Kristin oli bin mekem samting ya, hemia i minim se long ol stori blong Gospel, yumi save faenem sam tok we oli kamaot long ol narafala buk long Grik haf blong Baebol. Be from we yumi no faenem ol tok olsem, yumi sua se ol stori blong Gospel oli trufala stori mo oli no wan kopi blong narafala hanraet.

◆ ?I tru se ol stori blong Gospel oli no joengud?

Longtaem i kam, ol man blong agensem ol Gospel oli talem se plante stori we ol Gospel oli tokbaot oli no joengud. Durant, wan man blong raetem histri, i yusum wan narafala rod olgeta blong traem faenemaot samting ya​—⁠rod ya, hemia ol hanraet blong histri. Fastaem, Durant i talem se, i luk olsem we ol stori blong Gospel oli no joengud. Be hem i talem se: “Ol samting ya we oli no joengud, hemia ol smosmol tok [we oli no impoten], be i no ol bigfala samting. Ol impoten samting long ol gospel oli rili joengud, nao oli mekemap stori blong Kraes, we ol stori ya oli laenapgud.”

I isi nomo blong stretem ol stori blong Gospel we i luk olsem se oli no joengud. Eksampel: Matiu 8⁠:5 i talem se “wan kapten blong ol soldia blong ol man Rom i kam luk [Jisas], i krae long hem” blong mekem wan wokman blong hem we i sik i gud bakegen. Long Luk 7⁠:​3, yumi ridim se, kapten ya “i sanem ol elda blong ol laen blong Isrel oli go askem long Jisas, blong i kam mekem man ya i gud bakegen.” Kapten blong ol soldia ya i sanem ol elda oli go toktok long nem blong  hem. Matiu i talem se kapten ya, hem nao i toktok long Jisas, hemia from we hem nao i sanem ol elda oli go toktok long nem blong hem. Hemia i jes wan eksampel nomo we i soem se i gat rod blong stretem ol stori blong ol Gospel we i luk olsem se oli no joengud.

?Olsem wanem long ol tok ya we ol man blong agensem Baebol oli stap talem se, ol Gospel oli no laenap wetem trufala histri? Durant i gohed i se: “Ol man blong agensem Baebol oli wantem tumas blong faenemaot moa long saed blong ol Gospel. From samting ya, oli jekemap gud Niutesteman blong luk sipos ol stori blong hem oli tru no oli no tru. Oli bitim mak long fasin ya, mekem se sipos oli yusum semfala rod ya blong jekemap plante long ol haeman long taem bifo​—⁠olsem Hammurabi, David, mo Socrates​—⁠bambae oli mekem ol man ya oli olsem kastom stori nomo. Nating se ol man ya we oli raetem ol Gospel oli gat prapa tingting mo bilif blong olgeta, oli raetemdaon plante stori we sipos man nomo i mekemap ol stori ya, bambae hem i haedem plante samting​—⁠olsem hemia we ol aposol oli stap rao se hu bambae i hae moa long Kingdom, oli ronwe long Jisas taem ol man oli holem hem, Pita i giaman . . . Ol man we oli ridim ol stori ya, i no gat wan long olgeta we i save talem se ol man ya oli neva stap.”

◆ ?Kristin Skul tede i rili wok long nem blong Jisas we ol Gospel oli tokbaot?

Miting ya, Jisas Semina, i bin talemaot se “ol rul blong ol kaonsel blong jos oli no save blokem” hem blong no mekem dip stadi long ol Gospel. Be Wells, man ya blong raetem histri, i luksave se ol tijing blong Jisas we i stap long ol Gospel oli defren olgeta long ol tijing blong Krisendom. Hem i raetem se: “I no gat wan pruf nating we i soem se ol aposol blong Jisas oli bin harem tok ya Triniti​—⁠Jisas i neva tokbaot samting ya long olgeta. . . . Mo [Jisas] i neva talem long olgeta blong wosip long mama blong hem, Meri, olsem we hem i pija blong Isis, Kwin blong heven. Jisas i no agri nating long ol tijing blong Krisendom mo ol samting we oli stap yusum blong mekem wosip.” From  samting ya, i no stret nating blong jajem ol Gospel se oli rong, from ol tijing blong Krisendom.

?WANEM TINGTING BLONG YU?

Afta we yumi tokbaot ol poen ya, ?wanem tingting blong yu? ?I rili gat strongfala pruf se ol Gospel oli kastom stori nomo? Plante man oli faenem se ol kwestin we narafala i askem long saed blong ol Gospel, oli no gat stamba mo oli no gat paoa. Blong talem prapa tingting blong yu, fastaem yu mas ridim ol Gospel blong save wanem we oli tokbaot. (Ol Wok 17⁠:11) Taem yu faenemaot se ol stori blong Gospel long saed blong Jisas oli joengud, oli tru, mo oli stret, bambae yu luksave se ol stori ya oli no kastom stori. *

Sipos yu stadigud long Baebol mo mekem ol rul blong hem oli wok long laef blong yu, bambae yu luk olsem wanem hem i save jenisim laef blong yu, i mekem i kam moa gud. (Jon 6:​68) Hemia i tru moa, sipos yu stadi long ol tok we Jisas i talem insaed long ol Gospel. Mo tu, insaed long ol Gospel, yu save lanem ol samting long saed blong nambawan fiuja we bambae God i givim long ol man we oli gat fasin obei.​—⁠Jon 3:​16; 17:​3, 17.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 7]

Pruf Blong Ripot We Yumi Save Trastem

SAM yia bifo, wan man Ostrelia, we i man blong mekem ol hanraet, we bifo, hem tu i agensem Baebol, i talem se: “Hemia fastaem long laef blong mi we mi mekem wanem we ol man blong givim ripot long niuspepa oli mas mekem fastaem: jekemap ol pruf. . . . Mo mi sapraes tumas, from we ol stori we mi stap ridim [long ol Gospel] oli no kastom stori mo oli no olsem ol stori we man i mekemap. Oli ol trufala samting we oli rili hapen. Oli tokbaot ol bigbigfala samting we man i luk stret wetem ae blong hem mo we i kasem long narafala man . . . Fasin blong givim ripot i gat mak blong hem, mo mak ya, yumi faenem insaed long ol Gospel.”

Long sem fasin, E. M. Blaiklock, wan man we i stadi long ol olfala hanraet blong Gris mo Rom long Auckland Yunivesiti, i talem se: “Mi mi talem se mi wan man blong raetem histri. Wok blong mi blong traem kasem moa save long ol hanraet we i stanap long wanem we histri i soemaot. Mo mi talem stret long yufala se i gat moa pruf long saed blong laef blong Kraes, ded blong hem, mo taem ya we hem i laef bakegen, i winim ol narafala stori blong histri.”

[Map/Foto long pej 8, 9]

(Lukluk niuspepa)

FONISIA

GALILI

Jodan Reva

JUDIA

[Ol foto]

“I gat moa pruf long saed blong laef blong Kraes, ded blong hem, mo taem ya we hem i laef bakegen, i winim ol narafala stori blong histri.”—TIJA E. M. BLAIKLOCK

[Credit Line]

Background maps: Based on a map copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel.