Blokem Fasin Blong Wantem Kam Stret Bitim Mak

?Oltaem, yu stap traehad blong mekem beswan blong yu? Sipos yes, i klia se fasin ya bambae i givhan bigwan long yu mo long olgeta we oli stap raonabaot long yu. Be samfala man, oli go moa, nao oli wantem kam stret bitim mak. ?Samting ya i minim wanem?

YES, tok ya, “kam stret bitim mak,” hem i minim se “fasin ya we man i neva akseptem eni samting we hem i ting se i no stret gud olgeta.” Maet yu bin mitim finis sam man we oli gat fasin ya. Yu save luk se tumas samting we oli askem long ol narafala, i save mekem plante problem i kamaot. Samting ya i mekem se ol narafala oli no haremgud mo tingting blong olgeta i foldaon. Plante man we oli gat stret tingting, oli luksave se man we i wantem kam stret bitim mak, i no waes nating sipos hem i askem narafala blong mekem evri samting long laef, mo ol samting we i no gat nid blong mekem. Hemia i wan fasin we man i mas blokem. Be wan problem se, i hadwok blong luksave ol prapa tingting no fasin blong yumi blong wantem kam stret bitim mak. Taswe hem i wan traem we yumi mas winim.

Nelson i gat bigfala wok blong mekem mo hem i gat plante problem blong stretem. Oltaem hem i jekemap ol stok, mo long tingting blong hem, ol samting we oli wokem blong salem oli moa impoten. Plante taem, hem i ting se fasin ya blong wantem kam stret bitim mak i save givhan long hem blong winim moa mane bitim narawan. Nating we samfala man oli glad long nambawan wok we Nelson i mekem, fasin blong kam stret bitim mak i mekem se hem i kasem sam problem long saed blong bodi, olsem hed i soa mo wari. ?Yu yu gat sem fasin no tingting olsem Nelson?

Plante yangfala tu oli gat fasin blong wantem kam stret bitim mak. Taem Rita, wan pikinini long Rio de Janeiro, i smol nomo, hem i laekem blong go long skul. Hem i traem blong blokem tingting ya we hem i wantem kasem haenem, be nating se i olsem, hem i harem nogud tumas taem hem i no kasem ol mak we i hae. Rita i talem se: “Stat long taem we mi mi pikinini nomo, mi skelem mi wan wetem ol narafala we oli gat plante taem, be mi, oltaem mi wari mo mi bisi tumas. Mi neva harem se mi gat taem blong spel from we oltaem, i gat tumas samting blong mekem.”

Taem Maria i wan smol gel, hem i harem nogud mo i krae taem hem i no save dro gud ol pija olsem ol narafala. Antap moa, taem hem i stap traehad blong  lanem blong plei gud miusik, oltaem hem i harem nogud mo i wari, i bitim we hem i harem gud long miusik we hem i plei, no long sing we hem i singim. Wan narafala gel Brasil we nem blong hem Tânia, i traem blong mekem i stret oltaem mo blong no gat fasin ya blong traem winim narafala. Hem i talem se kam kasem naoia, hem i stap gohed yet blong putum ol mak we oli hae tumas blong kasem, long skul mo long haos tu. Hem i ting se sipos ol wok blong hem oli no stret gud, ol man bambae oli no laekem hem tumas. Mo tu, samtaem Tânia i wantem se ol narafala oli mekem moa samting bitim wanem we oli naf blong mekem. Samting ya i mekem se tingting blong hem i foldaon mo hem i harem nogud.

I tru se i impoten tumas blong gat gudhan blong mekem ol samting, stap bisi long ol wok, mo harem gud long laef blong yumi. Be sipos yumi putum ol mak we oli hae tumas blong kasem, bambae yumi gat nogud filing, yumi fraet se yumi no save kasem ol mak ya. Sam papa mama no ol narafala, we oli gat fasin blong wantem kam stret bitim mak, oli putum ol mak we oli hae tumas long saed blong spot no ol wok blong skul, we ol pikinini blong olgeta oli faenem se i hadwok blong kasem. Eksampel, mama blong Ricardo i wantem se Ricardo i gat gudhan blong mekem plante samting, olsem kam wan dokta, plei long piano, mo toktok ol defren lanwis. ?Yu yu luksave se tingting ya we i bitim mak, i save mekem problem i kamaot mo tingting i foldaon?

Blokem Fasin Blong Wantem Kam Stret Bitim Mak

Tede, i nidim ol man we oli savegud wan wok mo oli mekem gud wok ya. Taswe ol man oli mas traehad blong kam moa gud long wok blong olgeta. Wan narafala risen we i mekem se plante man oli traehad blong wok strong, hemia se, oli fraet blong lusum wok ya we oli stap kasem mane long hem. Sam wokman oli mekem olsem wan man blong resis, we i givim fulpaoa mo taem blong hem blong kasem wan mak we narafala i no save kasem. Nao, taem i gat wan bigfala resis, maet man ya i harem se hem i mas kasem moa trening, we maet hem i yusum sam drag blong givhan long hem mo—hem i hop—blong win. Fasin ya blong wantem kam stret bitim mak i no givhan long man blong gat gudfala trening, be hem i mekem ol man “oli fraet se bambae oli no win” no “bambae oli no kam nambawan.”—The Feeling Good Handbook.

I tru, sam man oli ting se oltaem, oli save kamgud moa long wanem we oli gat gudhan finis blong mekem no long sam spot. Be Dr. Robert S. Eliot i talem se: “Fasin ya blong wantem kam stret bitim mak, i olsem wan drim we i neva kamtru.” Hem i gohed, i se: “Man we i gat fasin blong wantem kam stret bitim mak, hem i harem se hem i gat fol, hem i gat fasin blong blokem narafala blong i no gohed, mo hem i fraet se bambae ol narafala oli jikim hem.” Taswe, i tru nomo we waes King Solomon i talem se: “Mi luk tu, stamba blong fasin ya we ol man oli stap wok strong blong kasem plante samting. Oli stap wok strong olsem from we oli jalus tumas long ol narafala man we oli stap raonabaot long olgeta, oli wantem tumas blong winim olgeta. Be fasin ya tu i blong nating nomo. Hemia i olsem we man i stap resis olbaot nomo.”—Prija 4:4.

?Yu save mekem wanem sipos yu ting se yu gat fasin ya blong wantem kam stret bitim mak? ?I tru se moa we yu traehad, moa we bambae yu harem nogud? ?Yu yu wantem mekem samting we i moa isi mo i no strong tumas long yu? ?I minim wanem blong kam stret gud olgeta? ?Yu yu wantem yusum olgeta paoa mo save blong yu blong mekem wan samting, we long sem taem, yu yu no gat fasin blong wantem kam stret bitim mak? !Sipos ol man we oli no stret gud oli save yusum olgeta save we God i givim long olgeta blong faenemaot ol samting we i blong givhan long ol narafala, tingbaot samting we ol man oli save mekem taem oli kam stret gud mo taem God i lidim olgeta!

[Tok blong pija long pej 4]

Maet ol papa mama no ol narafala oli wantem we ol samting oli stret gud, be ol pikinini blong olgeta oli no save kasem mak ya