Wan Kwestin

Ol Witnes blong Jeova, ?oli agri long ol meresin we oli wokem long blad?

Stamba ansa blong kwestin ya hemia se ol Witnes blong Jeova oli no agri blong tekem blad. Ol Witnes blong Jeova oli bilif strong se man i no mas jenisim loa we God i givim long saed blong blad, blong mekem i laenap wetem tingting blong olgeta. Be, ol niufala kwestin oli stap kamaot from we naoia ol man oli save seraotem blad long fo stamba haf, mo ol haf ya oli save seraotem bakegen long ol smosmol haf. Wan Kristin we i mas mekem disisen blong agri long ol niufala meresin ya no nogat, hem i no mas lukluk nomo long ol gudfala frut no ol trabol we maet hem i kasem from ol meresin ya. Faswan wari blong wan Kristin, hemia wanem we Baebol i talem long saed blong bisnes ya mo wanem we samting ya i save mekem long fasin fren blong hem wetem God ya we i gat Olgeta Paoa.

Ol bigfala poen oli klia nomo. Blong givhan long yumi blong luk from wanem i olsem, tingbaot wanem we Baebol, histri mo ol dokta oli bin talem long saed blong bisnes ya.

Jeova God i talem long bubu blong yumi Noa se ol man oli mas tingbaot blad olsem wan samting we i spesel. (Jenesis 9:3, 4) Biaen, ol loa we God i givim long Isrel oli soem se blad i tabu: “Sipos wan long ol man Isrel, no wan narafala man we i stap wetem yufala, i kakae enikaen blad, bambae mi mi tanem baksaed long man we i stap kakae blad.” Taem wan man Isrel i sakemaot loa blong God hem i save spolem gudfala fasin blong ol narafala man Isrel, taswe God i talem se: “Bambae mi mi no moa save kaontem hem, se i man blong mi.” (Levitikas 17:10, NW) Biaen, long wan miting long Jerusalem, ol aposol mo ol elda oli givim oda se yumi ‘no mas yusum blad.’ Blong obei long oda ya i impoten olsem blong no mekem rabis fasin long saed blong seks mo blong no mekem wosip long ol aedol.—Ol Wok 15:28, 29, NW.

Long taem bifo, ?i minim wanem blong “no yusum blad”? Ol Kristin oli no kakae blad, nating se i fres no i kam strong finis; mo tu, oli no kakae mit blong anamol we man i jokem nek blong hem nomo, mo blad i stap yet long hem. I minim tu se oli no kakae ol kakae we man i putum blad long hem, olsem sosej we oli wokem long blad. Fasin blong tekem blad long ol rod ya, i go agensem loa blong God.—1 Samuel 14:32, 33.

Tingting blong bighaf blong ol man bifo i no trabol taem oli kakae blad. Yumi luksave samting ya from ol hanraet blong Tertullian (long ol yia 100 mo 200 K.T.). Blong ansa long ol giaman toktok agensem ol Kristin se oli stap kakae blad, Tertullian i tokbaot ol laen blong man we oli stap dring blad blong soemaot se oli agri long wan kontrak we oli mekem. Hem i talem tu se “taem i gat wan faet long ol bigbigfala stad, [sam man] oli resis kwiktaem blong tekem blad blong ol rabis man we oli ded . . . from we oli bilif se [blad] i wan meresin blong sik ya epilepsy.”

Be ol fasin ya, (nating se ol man Rom oli mekem blong givhan long helt blong olgeta) oli rong blong ol Kristin oli mekem. Tertullian i raetem se: “Ol blad blong anamol tu, mifala i no putum long kakae blong mifala.” Ol man Rom oli yusum kakae we blad i stap long hem, blong traem fasin blong ol trufala Kristin blong holemstrong long God. Tertullian i talem se: “Nao, mi askem long yufala, ?sipos yufala i save finis [se ol Kristin] bambae oli no wantem nating blong kakae blad blong anamol, olsem wanem nao yufala i save talem se olgeta ya oli griri blong kakae blad blong man?”

Tede, smol man nomo oli tingbaot se oli stap agensem ol loa blong God ya we i gat Olgeta Paoa, taem oli folem advaes blong dokta blong tekem blad. I tru se ol Witnes blong Jeova oli wantem laef, be tingting blong olgeta i strong blong obei long loa blong Jeova long saed blong blad. Be, from i gat ol niufala rod we ol dokta oli yusum tede, ?olsem wanem nao long loa ya?

Afta long Seken Bigfala Faet blong Wol, fasin blong putum stret blad blong man i go long narafala, i stat kam antap. Long taem ya, ol Witnes blong Jeova oli luksave se fasin ya i agensem loa blong God—mo kam kasem tede, mifala i bilif yet long samting ya. Be, long ol yia we oli pas, meresin i jenis. Tede, blad we ol dokta oli putum i go long bodi blong wan man, oli seraotem long ol fofala stamba haf ya: (1) ol red sel; (2) ol waet sel; (3) platelets; (4) blad plasma (serum), hemia haf we i olsem wora. I dipen long sik blong sikman, maet dokta i givim red sel, waet sel, platelets, no blad plasma. From we oli yusum wan haf nomo blong blad we i stret long wan man, samting ya i minim se wan plastik blad we oli tekemaot long wan man, oli save yusum blong plante sikman. Ol Witnes blong Jeova oli bilif se fasin blong tekem blad, fulwan no wan stamba haf blong hem nomo, hemia i agensem loa blong God. I gud blong makem se, bilif blong olgeta we i stanap long Baebol i blokem olgeta long plante sik, olsem hepataetas mo AIDS, we man i save kasem tru long blad.

Be nao, from we man i save seraotem ol fo stamba haf ya blong blad i go long ol narafala smosmol haf bakegen, i gat sam kwestin we oli kamaot long saed blong ol narafala smosmol haf. ?Ol smosmol haf ya blong blad, oli stap yusum long wanem samting? ?Mo taem wan Kristin i mas mekem disisen blong hem long saed ya, bambae hem i mas tingbaot wanem samting?

Blad i gat plante defdefren haf blong hem. Long blad plasma—we 90 pesen blong hem i wota nomo—i gat plante hormones, sol, enzymes, mo nutrients, ol minerals mo suga tu. Mo tu, long blad plasma i gat ol protin olsem albumin, ol samting blong mekem blad i kam strong, mo ol samting blong faetem sik. Ol man we oli wok long ol laboratori, oli save seraotem plante plasma protin we oli stap insaed long blad blong yusum long narafala samting. Eksampel, oli givim fakta 8 (wan samting long blad  we i mekem blad i no ron tumas) long ol man we oli hemophiliacs, we blad blong olgeta i ron isi nomo. No sipos wan man i stap long denja blong i kasem wan bigfala sik, maet ol dokta oli givim stik meresin long hem we oli wokem long gama globulin, we i kamaot long blad plasma blong ol man we bodi blong olgeta i naf blong faet agensem sik ya. I gat sam narafala protin bakegen we oli stap long blad plasma mo we oli yusum long meresin, be wan we yumi tokbaot antap i soemaot olsem wanem man i save seraotem wan stamba haf blong blad (olsem plasma) blong tekemaot sam narafala smosmol haf bakegen. *

Olsem we blad plasma i stamba blong plante defren smosmol haf blong blad, ol narafala stamba haf blong blad (hemia ol red sel, waet sel, platelets) olgeta ya tu oli save seraotem olgeta long ol smosmol haf bakegen. Long waet sel blong blad i gat ol samting ya we oli kolem interferons mo interleukins, we man i save yusum blong tritim ol sik we oli kamaot long jem mo kansa. Ol platelets tu, man i save tekemaot wan smosmol haf blong hem we oli yusum blong hilim soa. Mo i gat sam niufala meresin bakegen we man i stap wokem naoia, we stamba blong olgeta (taem oli stat) oli kamaot long ol smosmol haf blong blad. Ol meresin ya oli no sem mak long fasin blong putum blad we i gat ol stamba haf blong hem, i go stret long bodi blong man; plante taem, ol meresin ya oli wokem wetem ol smosmol haf nomo we oli tekemaot long ol stamba haf ya insaed long blad. ?Ol Kristin oli mas agri long ol meresin ya we oli wokem long ol smosmol haf blong blad? Yumi no save givim stret ansa. Baebol i no tokbaot evri samting ya, taswe wan Kristin i mas mekem prapa disisen blong hem we tingting blong hem i no jajem hem from.

Samfala bambae oli no wantem yusum eni meresin we oli wokem long blad (nating sipos hem i ol smosmol haf blong blad we oli yusum long ol meresin blong blokem sam sik blong smoltaem). Long tingting blong olgeta, hemia mining blong loa blong God we i talem se yumi “no yusum blad.” Oli talem se loa we God i givim long ol man Isrel i talem se blad we oli karemaot long wan laef samting oli mas ‘kafsaedem i go long graon.’ (Dutronome 12:22-24) ?Olsem wanem loa ya i laenap long bisnes ya? Tingbaot. Blong rerem gama globulin, mo blong tekem ol smosmol haf long blad we i blong mekem blad i strong (i no ron tumas), mo ol narafala samting bakegen, man i mas tekemaot blad fastaem long narafala man mo wokem i kam long ol meresin ya. Taswe, sam Kristin oli no wantem yusum ol meresin ya, long sem fasin we oli no wantem tekem stret blad blong narafala man no wan long ol fo stamba haf blong blad, i kam long bodi blong olgeta. Yumi no mas jajem olgeta from disisen blong olgeta. Disisen ya oli mekem folem prapa tingting blong olgeta we i stap jajem olgeta.

Disisen blong sam narafala Kristin i defren bakegen. Oli no wantem tekem blad we i kamaot stret long bodi blong narafala man, no wan haf blong blong blad olsem blad plasma, red sel, waet sel, no platelets. Be, maet oli letem wan dokta i tritim olgeta wetem wan meresin we oli wokem long ol smosmol haf we oli kamaot long ol fo stamba haf blong blad. Long saed ya tu, maet wan Kristin i tekem defdefren disisen. Maet wan Kristin i agri long wan stik meresin blong gama globulin, be maet hem i no agri long wan stik meresin we oli wokem long ol smosmol haf we i kamaot long ol red sel no waet sel. Be, long olgeta samting we yumi tokbaot, ?wanem samting i mekem se sam Kristin oli tingting se i oraet blong yusum meresin we oli wokem wetem ol smosmol haf blong blad?

“Wan Kwestin” long Wajtaoa blong Jun 1, 1990, i poenemaot se wan mama we i gat bel i pasem plasma proteins (ol smosmol haf) we oli stap long blad blong hem i go long ol string blong blad blong bebi blong hem. Long rod ya, mama i pasem immunoglobulins i go long pikinini  blong hem, we i givhan long hem blong blokem ol sik. Long saed blong ol red sel we oli stap long blad blong bebi ya, oli stap mekem wok blong olgeta, oli wokem ol smosmol haf blong blad we oli karem oxygen. Sam blong ol smosmol haf ya oli kam bilirubin, we i pastru long bignambuton i go long mama, mo i kamaot long bodi blong mama tugeta wetem ol doti blong bodi blong hem. From samting ya sam Kristin oli tingting se, from we ol smosmol haf blong blad oli save pas i go long wan narafala man tru long fasin ya, i oraet nomo blong tekem wan meresin we oli wokem wetem ol smosmol haf blong blad we i kamaot long blad plasma no ol sel.

?From we tingting blong ol man long saed blong bisnes ya mo ol disisen blong olgeta oli defdefren, samting ya i minim se kwestin ya i no impoten tumas? No gat. Hem i wan kwestin we i impoten tumas. Be, i gat wan stamba samting we i klia nomo. Olgeta samting we yumi tokbaot antap oli soemaot se ol Witnes blong Jeova oli no tekem blad we i kamaot stret long bodi blong narafala man no wan long ol fo stamba haf blong blad—red sel, waet sel, platelets, mo blad plasma. Baebol i lidim ol Kristin blong oli ‘no tekem ol samting ya we oli bin mekem sakrefaes long hem long ol aedol, mo blong oli no yusum blad mo oli no mekem nogud wetem woman.’ (Ol Wok 15:29) Antap long samting ya, olgeta Kristin wanwan oli mas prea mo tingting dip blong mekem prapa disisen blong olgeta long saed blong ol smosmol haf ya we man i tekemaot long ol fo stamba haf blong blad.

Plante man oli rere nomo blong tekem enikaen meresin we i luk olsem se risal blong hem i gud mo wok kwiktaem, nating sipos oli save sam long ol meresin ya oli denja, olsem olgeta ya we oli wokem long blad. Wan trufala Kristin i traehad blong skelemgud mo luklukgud long bisnes ya, bitim we hem i tingbaot ol samting long saed blong bodi nomo. Ol Witnes blong Jeova oli gat fasin tangkiu long ol dokta mo hospital we oli traehad blong givhan long olgeta, mo oli tingtinggud fastaem long olgeta denja mo ol gudfala frut tu, we oli save kamaot from eni tritmen we oli folem. Be, long saed blong ol meresin we oli wokem long blad, oli tingting gud fastaem long samting we God i talem mo fasin fren blong olgeta wetem Man ya we i Givim Laef long yumi.—Ol Sam 36:9.

Hemia wan blesing we ol Kristin oli gat blong save trastem God, olsem man ya we i raetem Sam i talem se: “Hae God, . . . yu yu King we paoa blong yu i bigfala tumas, mo yu stap blokem mifala blong mifala i stap gud. Yu yu stap blesem mifala long gladhat blong yu, yu stap leftemap nem blong mifala. Yu yu no save holemtaet ol gudgudfala samting blong yu, oltaem yu stap givim long olgeta we oli stap mekem ol stret fasin. Hae God, . . . olgeta we oli stap trastem yu bambae oli save haremgud.”—Ol Sam 84:11, 12.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 30]

OL KWESTIN WE YU SAVE ASKEM LONG DOKTA

Sipos dokta i mas katem yu no givim wan spesel tritmen long yu, we maet oli yusum sam haf blong blad, yu save askem se:

?Olgeta man mo woman we oli wok wetem yu oli save finis se, from we mi mi wan Witnes blong Jeova, mi no wantem nating blong tekem blad (stret blad blong narafala man, red sel, waet sel, platelets no blad plasma)?

Sipos dokta i givim sam meresin blong yu tekem, we ol meresin ya oli wokem long blad plasma, red sel no waet sel, no platelets, yu save askem se:

?Oli wokem meresin ya long wan long ol fofala stamba haf blong blad? Sipos yes, ?yu save eksplenem long mi olsem wanem oli wokem meresin ya? ?Bambae mi mas tekem hamas long meresin ya we oli wokem long blad? ?Mo long wanem rod nao bambae mi tekem?

Sipos tingting blong mi i no stikim mi blong mi tekem wan long ol smosmol haf ya blong blad, ?i gat sam denja i stap long helt blong mi?

Sipos tingting blong mi i stikim mi blong no wantem tekem wan long ol smosmol haf ya blong blad, ?i gat sam narafala meresin no rod we mi save folem?

Taem mi tingting gud long ol samting ya finis, ?wetaem nao bambae mi mas givim ansa blong mi long yu long saed blong meresin ya?