Fasin Agens i Kam Antap Bigwan

“Wan man i neva kasem save tingting blong narafala man we hem i agensem.”—JAMES RUSSEL LOWELL, WAN MAN BLONG RAETEM BUK MO WAN DIPLOMAT.

I LUK olsem se tede, plante man raonabaot long yumi oli gat fasin blong agensem narafala. Ol nem olsem Is Timo, Kosovo, Laeberia, Litilton, mo Sarayevo—wetem ol narafala nem olsem Nasi, skinhed, mo waet supremasi—oli stap klia long tingting blong plante long yumi mo oli mekem yumi tingbaot ol ples we faea i bonem, ol bigbigfala gref, mo plante dedbodi.

Bifo, ol man oli bin drim long wan fiuja we i no gat fasin agens, ol faet, mo raf fasin, be naoia, drim ya oli lus. Danielle Mitterand, waef blong presiden blong Franis we i ded finis, i tingbaot yangtaem blong hem, mo i talem se: “Ol man oli drim blong laef long medel blong ol man we oli frengud mo oli save trastem olgeta; oli wantem gat pis long tingting blong olgeta mo joengud wetem ol narafala; oli drim blong gat wan gudfala laef, we i gat pis, mo we i gat mining, long wan wol we i no save lus, we i gat fulap samting long hem, mo i sefgud.” ?Wanem i hapen long ol naesfala drim ya? Woman ya i talem wetem sore se: “Fefte yia biaen, plante samting oli spolemgud drim ya we mifala i gat.”

Tede, yumi evriwan i agri se fasin agens i kam moa nogud. Hem i kavremap plante moa ples, mo ol man oli soemaot fasin ya long ol aksin we oli raf moa. Fasin sef blong wanwan man we plante milian man oli ting nating long hem, naoia i no moa wok gud, from ol defren fasin blong agens we oli raf, we i moa nogud bitim hemia blong bifo. Nating sipos fasin agens i no stap long haos no kantri blong yumi, be fasin ya i stap wet long yumi long wan narafala ples. Maet evri dei, yumi wajem fasin ya long televisin, ridim long niuspepa mo harem long nius. Sam long ol fasin ya oli stap long Intenet tu. Tingbaot sam eksampel.

Long ol ten yia we oli jes pas, ol man oli luk se fasin ya blong leftemap wan kantri moa bitim narawan (nationalism) i kam antap bigwan i winim ol narafala taem bifo. Joseph S. Nye, Jr., daerekta blong Harvard Center for International Affairs, i talem se: “Long bighaf blong wol, nationalism i stap kam strong moa, be hem i no stap godaon. Olgeta man long wol oli no joen tugeta olsem wan bigfala vilej, be oli seraot long plante smosmol vilej raon long wol we wanwan long olgeta oli stap makem poen long narawan we i defren long olgeta. Biaen, samting ya i mekem se i gat moa jans blong ol faet oli kamaot bitwin long olgeta.”

I gat sam narafala fasin agens we oli no kamaot klia. Oli stap haed insaed long wanwan kantri no long eria ya nomo we yumi laef long hem. Taem faef man, we oli kolem olgeta se ol skinhed, oli kilim i ded wan olfala Sikh * long Kanada, trabol ya i “soemaot klia se, kantri ya we plante man oli toktok gud long saed blong hem se, hem i wan ples we ol man blong defren kala oli joengud, i gat plante raf fasin from fasin ya blong agensem narafala.” Long Jemani, namba blong faet we ol grup blong man oli stap mekem agensem ol man blong defren kala, i bin godaon long ol yia we oli pas. Be wantaem nomo long 1997, namba blong ol faet ya i kam antap long 27 pesen. Minista blong Interior, Manfred Kanther, i talem se: “Samting ya i mekem tingting blong yumi i foldaon bigwan.”

Long not blong Albania, wan ripot i soemaot se, moa long 6,000 pikinini oli presina long prapa haos blong olgeta, from we oli fraet se ol enemi blong famle blong olgeta bambae i sutum olgeta oli ded. Ol pikinini ya oli safa from ol rao we oli bin kamaot bitwin famle blong olgeta mo sam narafala famle bifo finis, mo we oli stap gohed yet. Ol raorao ya “oli mekem se plante taosen famle oli no moa gat wan laef olsem ol narafala famle.” Long Yunaeted Stet, Federal Bureau  of Investigation (FBI), i talem se: “Long 1998, ol man oli ripotem long FBI se i gat 7,755 man oli ded. Bitim haf blong olgeta, oli ded from fasin ya blong agensem ol man blong defren kala.” Ol narafala fasin agens oli kamaot from fasin blong tok nogud long narafala skul, kantri no laen blong narafala, mo fasin ya blong tok daonem ol man no kantri we i no naf blong mekem sam samting.

Mo tu, ol bigfala toktok long plante niuspepa evri dei oli soem se, plante moa man oli gat nogud filing agensem ol refuji, we naoia, namba blong ol refuji ya i bitim 21 milian. Sore tumas blong talem se bighaf blong ol man we oli stap agensem ol man blong narafala kantri, hemia ol yangfala. Plante taem, ol bigman blong politik we oli gat fol, oli wantem faenem man blong karem fol long olgeta, nao oli stap biaenem ol yangfala ya blong gat nogud tingting long saed blong ol man blong narafala kantri. Sam long ol saen we i soem se i gat fasin agens i stap, hemia fasin we man i no trastem narafala, fasin blong no gat longfala tingting, mo fasin blong seraotem man we i defren long ol narafala man.

?Wanem sam long ol samting we i mekem se fasin blong agensem narafala i kam antap bitim mak? Mo, ?olsem wanem blong finisim fasin ya? Haf we i kam biaen bambae i givim ansa long ol kwestin ya.

[Futnot]

 [Credit Line blong pija long pej 2]

Cover, top: UN PHOTO 186705/J. Isaac

[Credit Line blong pija long pej 3]

Daud/Sipa Press