?Ol Gudfala Fasin We Baebol i Tijim Oli Beswan?

“OL MAN long wol oli nidim wan fandesen blong ol gudfala fasin we i save protektem mo lidim olgeta.” Hemia wanem we wan man Jemani, we i stap raetem ol buk mo givim nius long televisin, i talem. Tok blong hem i stret nomo. Sipos ol man oli no wantem gat wan laef we i olbaot mo oli wantem karem gudfala frut, oli mas mekem laef blong olgeta i stanap long ol stret rul we oli save givhan long olgeta blong makemaot samting we i stret mo samting we i no stret, wanem i gud mo wanem i rabis. Be kwestin i stap nao se: ?Wanem ol beswan rul we oli save givhan long ol man mo fasin blong laef blong olgeta?

Sipos ol wanwan man oli folem ol rul we Baebol i givim long saed blong ol gudfala fasin, bambae ol rul ya oli mas halpem olgeta blong gat wan laef we i rongud mo we i hapi. Biaen, ol wanwan man we oli folem ol rul ya bambae oli mekem se fasin blong laef long wan komuniti no wan kantri i hapi moa mo i rongud tu. ?Hemia wanem we i stap hapen? I gud yumi luk wanem we Baebol i talem long saed blong tu bigfala poen ya: fasin blong stap tru insaed long mared mo fasin blong no giaman mo stil.

Fasgud Long Hasban No Waef Blong Yu

Man ya We i Wokem Yumi, i wokem Adam fastaem mo biaen hem i wokem Iv olsem fren blong hem. Taem God i joenem tufala hemia i olsem faswan mared long histri blong man mo hem i mas wan fasin joen we i stap longtaem. God i talem se: “Man i mas aot long papa mo mama blong hem, i mas go joen wetem woman blong hem.” Samwe long 4,000 yia biaen, Jisas Kraes i talem bakegen semfala rul ya long saed  blong mared, taem hem i toktok long ol man we oli biaenem hem. Hem i go moa, taem hem i tok agensem fasin blong slip tugeta afsaed long mared.—Jenesis 1:27, 28; 2:24; Matiu 5:27-30; 19:5.

Folem wanem we Baebol i talem, tu impoten rod blong mekem mared i hapi hemia lav mo respek we tufala we i mared i gat long tufala. Hasban, we i hed blong famle, i mas soem lav we hem i no tingbaot hem wan nomo. Hem i mekem samting ya taem hem i intres long ol samting we i save mekem i gud long waef blong hem. Hem i stap wetem woman blong hem folem “save” we hem i gat long saed blong woman blong hem, mo hem i no mas “mekem i strong tumas” long woman blong hem. Waef i mas gat fasin blong “ona gud” long hasban blong hem. Sipos ol mared man mo woman oli folem ol rul ya, bambae oli naf blong blokem no winim bighaf blong ol problem we oli stap kamaot insaed long mared. Hasban bambae i wantem fasgud long woman blong hem mo waef bambae i wantem fasgud long man blong hem.—1 Pita 3:1-7, NW; Kolosi 3: 18, 19; Efesas 5:22-33.

?Rul blong Baebol se tufala we i mared tufala i mas stap tru oltaem long tufala, i save mekem mared i hapi? Tingbaot ol risal we i kamaot long wan stadi we sam man oli mekem long Jemani. Long stadi ya oli askem kwestin long sam man mo woman se, wanem samting nao i impoten blong mekem wan mared i stap gud. Faswan samting we bighaf blong olgeta oli talem, hemia fasin we hasban mo waef tufala i stap tru long tufala. Ating bambae yu yu agri se wan man no woman we i mared hem i hapi moa taem hem i save se hasban no waef blong hem bambae i stap tru long hem.

?Olsem Wanem Sipos Sam Problem Oli Kamaot?

?Be, olsem wanem sipos hasban mo waef tufala i no agri nating long sam bigfala samting? ?Olsem wanem sipos lav we tufala i gat long tufala, i lus? ?I moagud blong tufala i seraot taem i olsem? ?No rul blong Baebol se hasban mo waef tufala i mas fasgud tugeta mo stap tru oltaem long tufala, i save wok yet long taem ya?

Ol man blong raetem Baebol oli luksave se olgeta man mo woman we oli mared bambae oli gat sam problem we i kamaot from we yumi evriwan i gat sin. (1 Korin 7:28) Nating se i olsem, olgeta we oli mared mo we oli folem ol gudfala rul blong Baebol, oli traem fogivim mo stretem ol problem we oli gat tugeta. I tru se i gat sam samting we oli save mekem se wan Kristin i tingbaot seraot no divos—olsem sipos wan long tufala i slip wetem narafala man no woman, no sipos wan i givim bigfala kil long narawan. (Matiu 5:32; 19:9) Be sipos wan man no woman i hareap blong seraot we i no rili gat wan gudfala risen from, no sipos hem i mekem olsem jes from we hem i wantem tekem wan narafala man no woman, hem i soemaot klia se hem i tingbaot hem wan nomo mo i no kea long ol narafala. Fasin ya i mekem laef blong man i olbaot mo i no karem glad nating i kam long laef blong hem. Maet yumi save tingbaot wan eksampol.

Peter i harem save se mared blong hem i no moa gat fasin glad olsem fastaem. * Ale, hem i lego waef blong hem mo i go stap wetem Monika, we hem tu i bin lego hasban blong hem. ?Wanem i hapen biaen? Sam manis nomo i pas, nao Peter i luksave se laef blong hem wetem Monika i “no isi tumas olsem we mi tingting long hem fastaem.” ?From wanem i no isi? Ol slak fasin blong hem oli sem mak nomo wetem niufala patna blong hem olsem taem we hem i bin stap wetem woman blong hem fastaem. Samting we i moa nogud se, disisen ya we hem i bin hareap blong tekem from we hem i tingbaot hem wan nomo, i mekem se hem i gat sam bigfala problem long saed blong mane. Antap long samting ya, ol pikinini blong Monika oli harem nogud we i nogud bitim mak from bigfala jenis ya we i kamaot insaed long famle laef blong olgeta.

Olsem stori ya i soemaot, taem wan mared i fesem strong traem, yumi no save winim traem ya sipos yumi ronwe. Defren olgeta, sipos yumi fesem wan traem mo yumi gohed blong folem ol gudfala rul blong Tok blong God, Baebol, plante taem samting ya i save halpem mared blong yumi blong i no lus mo i stap long pis bakegen. Hemia samting we i hapen long Thomas mo Doris.

Thomas mo Doris tufala i mared blong bitim 30 yia finis, nao Thomas i stat dring alkol bitim mak. Tingting blong Doris i foldaon bigwan, mo tufala i tokbaot blong divos. Ale, Doris i storebaot samting ya wetem wan Witnes blong Jeova. Witnes ya i soem long Doris wanem we Baebol i talem long saed blong mared, mo i leftemap tingting blong hem blong no hareap blong seraot be blong traem faenem wan rod wetem hasban blong hem blong winim problem ya. Hemia nao wanem we Doris i mekem. Long sam manis nomo, tufala i no moa tokbaot divos. Thomas mo Doris tufala tugeta i traehad blong winim ol problem blong tufala. From we tufala i folem ol advaes blong Baebol, mared blong tufala i stanap strong mo tufala i gat taem blong stretem ol samting.

 Mekem i Stret Long Evri Samting

Blong stap tru long wan hasban no waef i nidim wan strong tingting blong folem stret fasin mo blong laekem tumas ol stretfala rul. Ol semfala fasin ya oli impoten tumas sipos yumi wantem mekem i stret oltaem long wan wol we ol man blong hem oli gat kruked fasin. Baebol i talem plante samting long saed blong fasin ya blong mekem i stret. Aposol Pol i raetem leta i go long ol Kristin blong Judia long faswan handred yia i se: “Mifala i wantem tumas we oltaem mifala i stap mekem i stret nomo.” (Hibrus 13:18) ?Hemia i minim wanem?

Wan man we i mekem i stret, hem i tok tru mo i no save giaman long narafala man blong stilim samting long hem. Taem hem i wok wetem ol narafala, i mekem i stret nomo long evri man—i no tanem toktok blong hem, ol man oli gat respek long hem, mo i no trikim man. Mo tu, wan man we i mekem fasin we i stret hem i wan man we i stap tru long narafala man mo i no gat tu fes. Ol man olsem oli pulum narafala blong trastem mo bilivim olgeta, mo oli pulum ol man blong gat wan gudfala tingting long saed blong olgeta mekem se oli frengud moa wetem ol narafala.

?Ol man we oli mekem fasin we i stret oli save hapi? Yes, oli gat risen blong stap glad. Kruked fasin mo fasin blong trikim man oli stap long evri ples, taswe plante taem ol man oli gat respek long man we i mekem stret fasin. Sam man we oli askem kwestin long ol yangfala oli faenemaot se 70 pesen blong olgeta oli tingbaot stret fasin olsem faswan fasin we i impoten tumas. Mo tu, nomata hamas yia we yumi gat, fasin blong mekem i stret hem i wan long ol faswan samting we yumi wantem luk long olgeta we yumi talem se oli fren blong yumi.

Christine i lan blong stil taem hem i gat 12 yia nomo. Taem ol yia oli pas hem i gat gudhan blong stilim mane long poket blong narafala man. Hem i storian se: “Samtaem, long wan dei nomo mi naf blong stilim 2,200, U.S. dola.” Be, plante taem polis i stopem Christine, mo evri dei hem i stap long denja se maet polis i sarem hem long kalabus. Taem ol Witnes blong Jeova oli eksplenem long hem wanem we Baebol i talem long saed blong stret fasin, Christine i intres tumas long ol gudfala rul we Baebol i putum. Hem i lanem blong obei long advaes ya se: “Man we i man blong stil, hem i mas lego fasin ya.”—Efesas 4:28.

Taem Christine i tekem baptaes blong kam wan Witnes blong Jeova, hem i lego finis fasin blong stil. Hem i stap traehad blong mekem i stret long evri samting, from we ol Witnes oli tinghae long stret fasin mo ol narafala Kristin fasin tu. Niuspepa ya Lausitzer Rundschau i ripotem se: “Ol fasin olsem, fasin blong mekem i stret, fasin blong no bitim mak long ol samting, mo fasin blong lavem ol man raonabaot, hemia ol impoten fasin long bilif blong ol Witnes.” ?Wanem tingting blong Christine long saed blong jenis ya we hem i mekem long laef blong hem? “Mi mi hapi moa naoia from we mi no moa stil. Mi filim se naoia mi wan memba blong komuniti we narafala i save gat respek long mi.”

Fulwan Komuniti i Kasem Gudfala Frut From

Ol man mo woman we oli stap tru long mared blong olgeta mo we oli no gat fasin blong giaman no stil, oli hapi, be tu, oli wokem ol gudfala komuniti. Ol masta oli laekem moa ol wokman we oli no giaman. Yumi evriwan i laekem tumas blong laef klosap long ol man we yumi save trastem olgeta, mo yumi laekem go long ol stoa blong ol bisnes man we oli no rabem man. Yumi gat respek long ol man blong politik, ol polis, mo ol jaj we oli agensem kruked fasin. Wan komuniti i save karem gudfala frut taem ol man blong hem oli folem fasin blong no giaman mo stil from we oli tinghae long ol rul, i bitim we oli folem fasin ya nomo taem we oli filim se i stret long tingting blong olgeta.

Antap long samting ya, ol man mo woman we oli stap tru long tufala insaed long mared oli olsem fandesen we i holem famle i stap strong. Mo bighaf blong ol man maet oli save agri wetem tok ya blong wan man blong politik long Yurop we i talem se: “Stat bifo i kam kasem tede, ol famle oli stap yet olsem wan impoten ples we ol man oli save sefgud long hem mo kasem mining long laef.” Wan famle we i stap long pis hem i wan ples we ol bigman wetem ol pikinini tu oli gat beswan janis blong harem sef long filing blong olgeta. Taswe olgeta we oli stap tru long mared blong olgeta oli givhan blong wokem wan komuniti we laef blong hem i no olbaot.

Tingbaot sipos i no gat hasban no waef we i laef hem wan, i no gat kot blong divos, mo i no gat ol bisnes long kot blong tokbaot hu nao i gat raet blong lukaot long ol pikinini blong man no woman we i divos. Ating plante man bambae oli harem gud sipos i no gat ol problem olsem. ?Mo olsem wanem sipos i no moa gat man we i stilim mane long poket blong yu, man we i stil long stoa, no man we i stilim mane we narafala i putum long tras blong hem? ?Olsem wanem sipos ol haeman oli no moa gat kruked fasin, no ol man blong sayens oli no moa wokem ol giaman ripot? ?Hemia ol samting we yumi save drim nomo long olgeta? Ol man we oli intres tumas long Baebol mo wanem we  hem i talem long saed blong fiuja, oli no ting se hemia wan drim. Tok blong God i promes se, i no longtaem, Kingdom blong Jeova we Mesaea i rul long hem, bambae i rulum olgeta man long wol. Aninit long Kingdom ya, olgeta man bambae oli lanem blong mekem laef blong olgeta i laenap wetem ol gudfala fasin blong Baebol. Long taem ya, “ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.”—Ol Sam 37:29.

Ol Fasin We Baebol i Tijim Oli Ol Beswan Fasin

Plante milian man we oli stadi long Tabu Baebol oli stat luksave se ol advaes blong Baebol oli kamaot long waes blong God, we i hae moa long tingting blong ol man. Ol man ya oli tingbaot Baebol olsem wan buk we oli save trastem mo we i laenap stret wetem laef blong yumi long wol tede. Oli save se sipos oli folem ol advaes blong Tok blong God bambae oli mekem i gud long olgeta.

Taswe, ol man ya oli tinghevi long advaes ya blong Baebol se: “I nogud yu ting se save ya blong yu naoia, hem i naf blong givhan long yu. Yu mas trastem Hae God long olgeta tingting blong yu. Long olgeta samting we yu stap mekem, yu mas tingbaot hem oltaem, mo sipos yu stap mekem olsem, hem bambae i soemaot stret rod long yu, blong yu yu folem.” (Ol Proveb 3:5, 6) Taem oli mekem olsem, laef blong olgeta i kam gud bigwan. Mo tu, oli mekem i gud long ol narafala man we oli laef raonabaot long olgeta. Mo oli gat strongfala bilif long “laef ya we bambae i kamtru biaen,” hemia taem olgeta man long wol bambae oli folem ol gudfala fasin blong Baebol.—1 Timoti 4:8.

[Futnot]

[Tok blong makem poen long pej 5]

Taem i gat strongfala traem insaed long mared, ol man mo woman we oli folem ol rul blong Baebol, plante taem, oli naf blong holem strong long mared blong olgeta mo kasem pis

[Tok blong makem poen long pej 6]

Nating se kruked fasin mo fasin blong trikim man oli stap long evri ples—no maet from ol fasin ya nomo—plante taem ol man oli gat respek long olgeta we oli mekem fasin we i stret