Ol Gudfala Tingting Mo Fasin Oli Stap Lus

“OL FASIN olsem oli neva bin hapen bifo.” Hemia tok we Helmut Schmidt i talem, wan man we bifo hem i hed blong gavman blong Jemani. Man ya i talem se hem i harem nogud tumas blong luk kruked fasin blong sam bigman blong gavman, we i kamaot long nius. Hem i se: “From fasin griri, ol gudfala tingting mo fasin oli lus.”

Plante man oli agri wetem man ya. Blong longtaem finis ol man oli bin luksave se ol gudfala fasin mo tingting we stamba blong olgeta i stap long Tok blong God, Baebol, oli naf blong lidim olgeta. Be, naoia, plante man oli no moa tinghae long ol gudfala fasin mo tingting ya. Samting ya i tru tu long ol kantri we oli talem se oli Kristin.

?Ol Gudfala Fasin We Baebol i Tijim Oli Stret Long Yumi Tede?

Sam long ol gudfala fasin we oli stanap long ol tijing blong Baebol hemia fasin blong no giaman mo stil, mo fasin blong fasgud long stret fasin. Be, fasin blong giaman, kruked fasin, mo fasin blong stil oli stap long evri ples. Niuspepa ya The Times long London, i ripotem se sam polis long CID oli “fulumap poket blong olgeta wetem klosap 100,000 paon (mane) long evri taem we oli bin holem ol drag blong sam man blong brekem loa, mo givim long ol narafala man blong brekem loa we oli save salem ol drag ya bakegen. Oli winim mane tu, taem oli lusum ol pruf agensem sam bigfala man we oli stap lidim ol grup we oli wok long fasin we i go agensem loa.” Long Ostria plante man oli giaman long ol kampani blong insurens blong mekem se ol kampani ya oli save pem mane long olgeta. Mo long Jemani ol man

 blong sayens oli sek bigwan from we, i no longtaem, sam man oli faenemaot “wan giaman ripot insaed long sayens blong Jemani we i moa nogud i bitim ol narafala giaman tok.” Wan profesa, we i “gat gud save moa i winim ol narafala man Jemani we oli stadi long bodi blong man,” i pas long kot from we hem i bin mekemap wan ripot we i giaman.

Long ol gudfala fasin we Baebol i tijim, i gat fasin ya blong stap tru long hasban no waef. Mared hem i wan fasin fren we i blong stap oltaem. Be plante moa mared man mo woman naoia oli stap pas long kot blong kasem divos. Wan niuspepa we Katolik jos i raetem, nem blong hem Christ in der Gegenwart (Kristin Blong Tede) i ripotem se “long Swiselan, we ol man oli talem se hem i wan kantri we ‘i fasgud long ol olfala kastom,’ plante moa mared oli stap brokdaon.” Long Netalan, 33 pesen blong olgeta mared oli finis long wan divos. Wan woman we i luksave se fasin blong laef long Jemani i jenis bigwan long ol yia we oli jes pas, i raetem tok ya blong soemaot wari blong hem, i se: “Tede ol man oli luk mared olsem wan fasin blong bifo nomo, mo i no moa stret long laef blong tede. Ol man oli no moa mared blong gat wan fren we i stap wetem olgeta long ful laef blong olgeta.”

Be, i gat plante milian man we oli tingbaot ol rul blong Baebol long saed blong ol gudfala fasin mo tingting, se oli samting we man i save trastem mo oli stret gud long laef blong yumi tede. Wan hasban mo waef blong hem we tufala i laef klosap long boda blong Swiselan mo Jemani, tufala i faenem se sipos tufala i laef folem ol gudfala fasin we Baebol i tijim bambae tufala i save hapi moa. Long tingting blong tufala ya, “i gat wan samting nomo we i save lidim yumi long evri haf blong laef blong yumi. Samting ya hemia Baebol.”

?Wanem tingting blong yu? ?Baebol i save lidim ol man long rod we i stret? ?Ol gudfala fasin we Baebol i tijim oli save wokgud long taem blong yumi tede?