Baebol Buk Ya We Sam Oli Laekem Tumas Mo Sam Oli Blokem
Baebol Buk Ya We Sam Oli Laekem Tumas Mo Sam Oli Blokem
“Mi wantem tumas we oli tanem olgeta tabu buk i go long lanwis blong olgeta ples.” Hemia tok we Desiderius Erasmus i raetem, wan man Netalan we i laef long ol yia 1700, mo we plante oli talem se hem i gat hae save.
TINGTING ya we Erasmus i wantem tumas hemia se olgeta man oli save ridim Baebol mo kasem save long hem. Be, ol enemi blong Baebol oli agensem tingting ya bigwan. I tru, long ol yia 1700, Yurop i wan ples we i denja tumas long enikaen man we i wantem save smol nomo long saed blong Baebol. Long Inglan, palemen i stanemap wan loa we i talem se: “Eni man we i ridim Baebol long Inglis bambae i mas lusum graon, ol haos, ol samting we hem i gat, mo laef blong hem . . . mo sipos hem i stronghed, no sipos hem i soem sore finis be i mekem mastik blong ridim Baebol bakegen, fastaem oli mas hangem hem from we hem i giaman long king, mo biaen oli mas bonem bodi blong hem long faea, from we hem i no folem bilif blong jos mo i agensem God.”
Long ol bigfala kantri blong Yurop, Katolik Inkwisisin * i no gat sore nating taem hem i ronem mo kilim i ded ol smolsmol grup blong ol “man we oli agensem bilif blong jos,” olsem ol Waldenses blong Franis. Ol Katolik oli makemaot olgeta ya, blong kilim olgeta from fasin blong olgeta blong stap prij long saed blong “ol gospel mo ol buk blong Niutesteman mo ol narafala tabu buk blong Baebol, . . . from we long taem ya wok blong prij mo blong eksplenem Baebol long pablik i tabu fulwan long wan man olbaot, we hem i no lida blong jos.” Plante man mo woman oli safa bigwan mo oli ded from lav we oli gat long Baebol. Ol man oli putum laef blong olgeta long bigfala denja, sipos oli lanem baehat Prea blong Masta no ol Ten Komanmen mo sipos oli tijim ol samting ya long pikinini blong olgeta.
Fasin ya blong fasgud long Tok blong God i stap long hat blong plante long ol man ya we oli mekem trep long sip i go blong laef long Not Amerika. Buk ya A History of Private Life—Passions of the Renaissance i tokbaot laef long Amerika bifo, i se: “Fasin blong rid mo blong go long jos tufala i joen tugeta, mekem se kastom blong laef we ol man oli stap folem i stanap fulwan long save we oli gat long Baebol.” Tru ya, wan tok we oli givim long Boston long 1767 i givim advaes ya se: “Tingting blong yu i mas strong blong ridim tabu Baebol oltaem. Evri moning mo evri sapa yu mas ridim wan japta blong Baebol blong yu.”
Wan grup we oli kolem Barna Research Group, long Ventura, California, i mekem wan stadi we i soem se, bitim 90 pesen blong ol wanwan man Amerika oli gat samwe long tri Baebol. Be, wan stadi we oli jes mekem i no longtaem, i soem se nating we plante man long Amerika oli tinghae long Baebol, “fasin blong spenem taem blong ridim Baebol, stadi long hem mo mekem i wok long laef . . . i wan fasin blong bifo.” Bighaf blong olgeta oli no gat wan stret save long saed blong ol samting we oli stap insaed long Baebol. Wan man blong raetem niuspepa i talem se: “I no moa gat plante man we oli gat tingting ya se maet [Baebol] i impoten yet blong stretem ol problem mo wari tede.”
Ol Jenis Long Tingting We Plante Man Oli Gat
Wan bilif we plante man i gat hemia se yumi save winim ol problem long laef sipos yumi yusumgud tingting blong yumi nomo, mo joengud wetem ol man. Ol man oli luk Baebol olsem ol narafala buk nomo we oli tokbaot ol tingting blong jos mo ol stori we oli bin kamaot long laef blong ol man, be oli no tingbaot hem olsem wan buk we i gat ol pruf mo trutok.
?Nao from samting ya, olsem wanem plante man oli winim ol problem we oli fasfas mo we i mekem trabol long laef blong olgeta? Oli mekem sam samting, be oli emti nomo long saed blong spirit. Oli no gat ol rul no ol plan blong lidim olgeta long saed blong gudfala klin fasin mo wosip. Oli kam olsem ol sip we oli no gat stia, “solwota i stap saksakem [olgeta] i go olbaot mo oli flae olbaot from win blong ol tijing blong man, . . . mo from ol trik mo ol rabis plan blong ol man.”—Efesas 4:14, The Twentieth Century New Testament.
Taswe yumi mas askem se, ?Baebol hem i jes olsem ol narafala buk blong skul nomo? ?No hem i rili Tok blong God, we i gat ol impoten save we oli wok gud long laef blong man? (2 Timoti 3:16, 17) ?I impoten blong yumi ridim Baebol? Haf we i kam biaen bambae i givim ansa long ol kwestin ya.
[Futnot]
^ Wan kot blong Katolik jos long ol yia 1200, we i bin faenemaot mo panisim ol man we oli no agri wetem jos.
[Tok blong pija long pej 3]
Desiderius Erasmus
[Credit Line]
From the book Deutsche Kulturgeschichte
[Tok blong pija long pej 4]
Oli makemaot ol Waldenses blong kilim olgeta i ded, from we oli stap talemaot ol tok blong Baebol
[Credit Line]
Stichting Atlas van Stolk, Rotterdam