?Yu Mas Bilif Long Evri Samting?

WAN studen we i gat 12 yia, i stap traehad blong kasem save ol stamba rul blong algebra. * Tija blong hem i givim sam namba we evriwan long klas i mas faenem rod blong kaontem.

Tija i talem se: “Yufala i tingbaot se x, hem i olsem y mo tingbaot se tufala tugeta i mekem namba 1.”

Studen i tingting se: ‘Hemia wan samting we i isi lelebet.’

Be afta we tija i gohed blong raetem sam moa namba we ol studen oli luk se i laenap gud, tija ya i givim risal blong ol namba ya i se: “!Taswe 2 hem i olsem 1!”

Nao tija i traem ol studen i se: “Ale, yufala i pruvum se namba ya i rong.”

Yangfala studen ya we i no gat bigfala save long algebra, i no luksave olsem wanem blong pruvum se namba ya i rong. Olgeta namba we tija i raetemdaon oli stret nomo. ?I stret blong hem i bilif long narakaen namba ya we tija i faenem? I tru se tija blong hem i gat moa save long matematik i winim hem. !Be, studen ya i no nid blong bilivim samting ya! Hem i tingting long hem wan se: “Mi no nidim blong pruvum se namba ya i rong. Taem mi skelem samting ya, mi luk se hem i krangke nomo.” (Ol Proveb 14:​15, 18) !Hem i save se tija ya mo ol narafala studen tu, bambae oli neva jenisim tu handred vatu blong kasem wan handred vatu!

Samtaem biaen, studen ya i faenem se i bin gat wan rong long matematik ya. Be long semtaem, hem i lanem wan impoten samting. Nating sipos wan man we i gat moa save bitim yumi i talem wan samting we i olsem wan tokhaed mo i luk olsem se i no gat rod blong agensem tok blong hem, yumi no nid blong bilivim samting ya jes from we yumi no faenem wan rod yet blong pruvum se hem i rong. Tingting blong studen ya i laenap wetem wan gudfala rul blong Baebol we yumi save faenem long 1 Jon 4:​1​—⁠no hareap blong bilivim evri samting we yu harem nating sipos samting ya i kamaot long wan man we i gat hae save.

Samting ya i no min se yumi mas mekem stronghed mo holemstrong long ol prapa tingting blong yumi nomo. Nogat. I no stret blong sakemaot ol save we maet oli blong stretem ol rong tingting blong yumi. Be yumi no mas “hareap blong go krangke” taem ol man we oli talem se oli gat bigfala save no paoa oli traem pulum yumi. (2 Tesalonaeka 2⁠:⁠2) Tru ya, tija we yumi tokbaot antap, i stap mekem wan pleplei nomo blong trikim ol studen blong hem. Be samtaem, sam kaen trik olsem, oli no blong pleplei nomo. Sam man we oli gat gudhan blong wokem trik “oli save lidim ol man oli go krangke.”​—⁠Efesas 4:​14; 2 Timoti 2:​14, 23, 24.

?Ol Man We Oli Gat Plante Save Oli Tok Tru Oltaem?

Nomata we save blong sam waes man i bigwan olsem wanem, plante long olgeta oli gat ol defdefren tingting we oltaem oli raorao from, mo tingting blong olgeta i stap jenis oltaem. Tingbaot eksampol ya blong wan rao we i stap gohed yet naoia bitwin ol man we oli waes long saed blong sayens. Rao ya hem i long saed blong wanem nao stamba blong olgeta sik. Wan tija blong meresin long Yunivesiti blong Harvard, i raetem se: “Kwestin ya se ol sik oli kamaot from samting we yumi bon wetem no from ol samting raonabaot long yumi, hem i stamba blong plante bigbigfala rao we oli kamaot bitwin ol man blong sayens.” Sam man oli bilif strong se ol samting insaed long bodi blong yumi, we yumi bon wetem, hemia nao stamba blong wanem kaen sik we yumi kasem. Be, sam narafala man oli talem se ol samting raonabaot long yumi mo fasin blong laef blong yumi, hem nao i stamba blong sik we yumi kasem. Tufala grup blong man ya tugeta, oli kwik blong soem ol stadi mo pruf we oli faenem blong sapotem tingting blong olgeta. Nating se i olsem, ol rao long saed ya oli stap gohed yet.

 Sam man we oli gat bigfala save oli bin faenemaot bakegen mo bakegen se oli rong long tijing blong olgeta, nating se fastaem, i luk olsem se man i no save tok agensem wanem we oli tijim. Bertrand Russell, we i stadi long waes blong man, i talem se Aristotle i wan long “ol man we toktok blong hem i gat moa paoa long man i winim ol narafala waes man.” Nating se i olsem, Russell i talem tu se, bighaf blong ol tijing blong Aristotle oli “rong olgeta.” Hem i raetem se: “Long taem blong yumi, klosap evri niufala save long saed blong sayens, tingting, no waes blong man, oli mas faet agensem ol man we oli sapotem ol tijing blong Aristotle.”​—⁠History of Western Philosophy.

‘Ol Giaman Toktok Ya We Oli Talem Se i Fasin Blong Man i Kam Waes’

Ating ol faswan Kristin oli mitim plante man we oli leftemap tingting blong ol waes man Gris olsem Socrates, Plato, mo Aristotle. Long taem ya, ol man we oli skulgud oli ting se oli gat moa save i bitim ol Kristin. Ol disaepol blong Jisas, i no plante long olgeta we ol man oli stap tingbaot olgeta se oli “waes.” (1 Korin 1:​26) Ol man we oli skulgud long waes blong man long taem ya, oli ting se bilif blong ol Kristin i “krangke” nomo, mo i “tok we i no gat mining.”​—⁠1 Korin 1:⁠23; Phillips.

Tingbaot sipos yu bin stap wetem ol faswan Kristin ya. ?Wanem we ol waes man long taem ya oli talem bambae i gat paoa long yu mo bambae yu ona long olgeta from we oli soemaot bigfala waes? (Kolosi 2:⁠4) Aposol Pol i soemaot se yumi no nid blong mekem olsem. Hem i talem long ol Kristin se, long lukluk blong Jeova, “waes blong ol man we oli gat waes” mo “save blong olgeta we oli gat save” long taem ya, oli krangke nomo. (1 Korin 1:​19) Hem i askem se: “?Ol man blong wol ya we oli gat waes, we oli save raetem ol buk mo we oli stap mekem bigfala toktok long saed blong save, oli save soemaot wanem tru long waes blong olgeta?” (1 Korin 1:​20, Phillips) Nating se ol waes man, ol man blong raetem buk, mo ol man blong tok waes long taem blong Pol oli gat bigfala save long plante samting, be oli no naf blong winim olgeta problem blong man.

Taswe ol Kristin oli lanem blong stap longwe long wanem we aposol Pol i talem se i ‘giaman toktok ya we oli talem se i fasin blong man i kam waes.’ (1 Timoti 6:​20) Pol i talem se waes blong ol man ya i ‘giaman’ from we waes ya i mestem wan impoten samting​—⁠hemia buk we i kamaot long God. Buk ya i naf blong traem save blong ol man blong luk sipos i stret no i no stret. (Job 28⁠:12; Ol Proveb 1:⁠7) Ol man we oli fasgud long ol waes ya oli neva save faenem trutok from we oli no skelem save blong olgeta wetem buk ya, mo tu, oli letem Setan, bigfala man blong giaman, i blaenem olgeta.​—⁠1 Korin 2:​6-8, 14; 3:​18-​20; 2 Korin 4⁠:4; 11⁠:14; Revelesen 12⁠:⁠9.

Baebol​—⁠Wan Buk We God i Givim Blong Lidim Yumi

Ol faswan Kristin oli bilif fulwan se long Baebol, God i soemaot wanem we Hem i wantem ol man oli mekem, wetem ol stamba tingting blong hem, mo ol rul blong hem. (2 Timoti 3:​16, 17) Samting ya i blokem olgeta blong “i no mas gat wan man we i tekem yufala olsem wan samting we hem i stilim. Man olsem i save yusum ol waes tok we oli emti nomo, we ol tok ya oli stret long ol kastom blong ol man,” blong lidim olgeta oli gowe long tok blong God. (Kolosi 2:⁠8, NW ) Hemia i sem mak tede. Tok blong God i defren olgeta long ol tingting blong man we oli fasfas mo we oli agensem olgeta oltaem. Tok blong God i givim wan strongfala fandesen we ol bilif blong yumi oli save stanap long hem. (Jon 17⁠:17; 1 Tesalonaeka 2:​13; 2 Pita 1:​21) Sipos i no gat Tok blong God, bambae yumi no save wokem wan samting we i strong antap long save mo waes blong man we i muvmuf oltaem olsem sanbij nomo.​—⁠Matiu 7:​24-​27.

Be maet wan man i talem se: “Ol pruf long saed blong sayens oli soemaot finis se Baebol i rong mo yumi no save dipen long hem from we hem i sem mak nomo long waes blong man we i stap jenis oltaem.” Eksampol, Bertrand Russell i talem se “Copernicus, Kepler, mo Galileo oli mas tok agensem Aristotle mo Baebol from tok ya se wol blong yumi i no stap long medel blong olgeta sta mo planet long skae.” (Mifala nomo i putum italik.) Mo tede, plante man we oli bilif se God i wokem wol, oli strong blong talem se Baebol i tijim we God i wokem wol ya long sikis prapa dei blong 24 aoa. ?Sipos i tru, olsem wanem long olgeta pruf we oli soem se wol ya i gat plante bilian yia finis?

 Blong talem stret, Baebol i no talem se wol ya i stap long medel blong olgeta sta mo planet long skae. Hemia wan tijing blong ol lida blong jos we olgeta tu oli no folemgud Tok blong God. Stori blong Jenesis we i tokbaot stat blong olgeta samting, i soem se wol ya i gat plante bilian yia finis, mo hem i no talem se ol wanwan dei ya we God i tekem blong wokem evri samting oli prapa dei blong 24 aoa. Nogat. (Jenesis 1:⁠1, 5, 8, 13, 19, 23, 31; 2:​3, 4) Baebol i no wan buk blong sayens, be taem yumi skelemgud ol tok blong hem, yumi luksave se hem i no talem “ol tok we oli no gat mining.” Ol tok blong hem oli laenap fulwan wetem ol trufala tok blong sayens. *

“Paoa Blong Tingting”

Plante disaepol blong Jisas oli ol man mo woman we oli no flas, mo maet oli no skulgud tu. Nating se i olsem, oli gat wan spesel presen we God i givim long olgeta. Nomata wanem ples we oli kamaot long hem, oli gat spesel paoa ya blong luksave samting mo oli naf blong yusumgud tingting blong olgeta. Aposol Pol i leftemap tingting blong ol Kristin brata blong hem blong oli yusum fulwan “paoa blong tingting” blong olgeta blong “luksave ol samting we God i wantem, we ol samting ya oli gud, oli mekem man i glad, mo oli stret gud olgeta.”​—⁠Rom 12:⁠1, 2, NW.

Wetem “paoa blong tingting” we God i givim long olgeta, ol faswan Kristin oli luksave klia se ol waes blong man mo ol tijing we oli no laenap wetem Tok blong God, oli olsem nating nomo. Samtaem, ol waes man long taem ya oli stap “blokem ol trutok blong God” mo oli no wantem luksave ol pruf raonabaot long olgeta we i soemaot se i gat wan God. Aposol Pol i raetem se: “Oli stap talem se oli waes, be oli krangke nomo.” From we oli sakemaot trutok long saed blong God mo stamba tingting blong hem, “ol tingting blong olgeta i kam rabis, mo oli no moa gat gudfala tingting, i olsem we oli stap long tudak nomo.”​—⁠Rom 1⁠:​18-22; Jeremaea 8:⁠8, 9.

Ol man we oli talem se oli waes, plante taem oli mekemap ol tingting olsem se “I no gat God” no “Baebol i no wan buk we yumi save trastem” no “Yumi no stap long ol ‘Lasdei’ yet.” Ol tingting ya oli krangke nomo long ae blong God, oli krangke sem mak olsem tok ya se “2 hem i olsem 1.” (1 Korin 3:​19) Nomata wanem posisen no haenem we man i gat, yu no nid blong agri long ol tingting blong hem sipos ol tingting ya oli go agensem tingting blong God, sipos oli sakemaot Tok blong hem, mo sipos oli no folem stret tingting we man i gat. Yes, rod we i waes blong folem hemia se, “Nating we olgeta man oli save giaman, be God i no save giaman, hem i tru oltaem nomo.”​—⁠Rom 3:⁠4.

[Ol futnot]

[Tok blong pija long pej 31]

Baebol i defren olgeta long ol tingting blong man we oli jenis oltaem. Hem i givim wan strong fandesen blong bilif blong yumi

[Credit Lines]

Left, Epicurus: Photograph taken by courtesy of the British Museum; upper middle, Plato: National Archaeological Museum, Athens, Greece; right, Socrates: Roma, Musei Capitolini