Ol Trabol Blong Faet

WAN soldia we i bin joen long Seken Bigfala Faet Blong Wol i talemaot se: “Man i neva win long ol faet. Ol man oli lus nomo.” Plante man bambae oli agri wetem hem. Ol frut we oli kamaot from faet oli nogud olgeta blong tingbaot; ol man we oli win mo tu ol man we oli lus, oli kasem ol trabol we i nogud tumas. Afta we wan faet i finis, plante milian man oli gohed blong harem nogud long tingting, taem oli rimemba ol nogud samting we oli bin hapen long faet ya.

?Wanem ol nogud samting ya? Faet i save kilim bighaf blong ol man long wan eria, mekem se plante pikinini oli no moa gat papa mama, mo plante woman oli no moa gat hasban. Plante man we oli laef afta long ol faet, oli kasem ol bigbigfala kil long bodi blong olgeta, mo tingting blong olgeta tu i trabol bigwan. Plante milian man oli lusum evri samting we oli gat no maet oli mas ronwe i go haed long narafala kantri. Hat blong ol man we oli laef afta long ol faet olsem, i save kam fulap wetem fasin agens mo soasore.

Ol Trabol We i Gohed Nomo

Ol trabol we faet i mekem oli gohed blong stap insaed long hat blong ol man, nating se faet i stop, man i no moa sut wetem masket mo ol soldia oli gohom. Maet ol pikinini we oli bon biaen long taem ya bambae oli no moa laeklaekem olgeta nating. Long rod ya ol trabol we wan faet i mekem, oli save statem wan narafala faet bakegen.

Wan eksampol hemia Kontrak blong Pis we ol man oli saenem long Versailles long 1919, blong finisim Faswan Bigfala Faet Blong Wol. Ol man Jemani oli talem se kontrak ya i blong givimbak nomo long olgeta mo i mekem laef blong olgeta i kam strong tumas. Folem wanem we buk ya The Encyclopædia Britannica i talem, ol rul blong kontrak ya “i mekem ol man Jemani oli kros, mo i pusum olgeta blong lukaotem wan rod blong givimbak.” Sam yia biaen, “Hitler i yusum fasin kros we ol man Jemani oli gat agensem kontrak ya blong pis, blong statem wan narafala faet” mo hemia nao wan long ol samting we i mekem Seken Bigfala Faet Blong Wol i kamaot.

Seken Bigfala Faet Blong Wol i stat long Polan mo i go kasem ol kantri blong Balkan. Olgeta trabol we ol laen long ol kantri blong Balkan oli bin mekem bitwin olgeta long ol yia 1940, i mekem se biaen long 1990 faet i kamaot bakegen long ol kantri ya. Niuspepa blong Jemani, Die Zeit, i talem se: “Fasin agens mo fasin blong givimbak we i neva stop, i gohed kam kasem taem blong yumi tede.”

Sipos ol man oli wantem laef long pis, ol trabol we i kamaot from faet oli rili mas finis. ?Olsem wanem nao samting ya i save hapen? ?Yumi save mekem wanem blong finisim fasin agens mo ol soasore? ?Hu i save finisim ol trabol blong faet?

 [Foto Credit Line blong pija long pej 2]

COVER: Fatmir Boshnjaku

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

U.S. Coast Guard photo; UN PHOTO 158297/J. Isaac