Trutok Long Saed Blong Ol Skrol Blong Ded Si

Bitim 50 yia bifo, wan man blong lukaot sipsip long draeples i sakem wan smol ston i go insaed long wan kef mo smol ston ya i mekem se, long ol yia 19 handred, ol man blong stadi oli faenem wan samting blong sapraes. Taem man ya blong lukaot sipsip i sakem ston ya i go, hem i harem we ston ya i brekem wan graon pot. Nao, taem hem i go insaed long kef ya, hem i faenem wanem we biaen, oli kolem Ol Skrol Blong Ded Si.

OL MAN blong hae save mo ol bigfala niuspepa oli bin mekem plante toktok from ol skrol ya. Tingting blong plante man i fasfas mo oli kasem ol save we i no stret. Ol man oli stap taltalem ol tok olbaot se ol skrol ya oli giaman. Oli talem olsem from we oli fraet se bambae ol skrol ya oli talem ol trufala stori we bambae i spolem bilif blong ol Kristin mo ol man Jiu. ?Be wanem trufala samting long saed blong ol skrol ya? ?Afta long 50 yia, ol man oli save faenemaot trutok long saed ya?

?Wanem Ya Ol Skrol Blong Ded Si?

Ol Skrol Blong Ded Si, oli ol olfala hanraet blong ol man Jiu. Bighaf blong ol skrol ya, oli raetem long lanwis Hibru, sam haf oli raetem long Arameik, mo smol haf nomo oli raetem long lanwis Grik. Plante long ol skrol ya mo sam haf blong hem oli gat bitim 2,000 yia, hemia i bitim taem we Jisas i bon. Seven long ol faswan skrol ya we oli faenem long draeples, ol hanraet blong olgeta oli longlongfala mo oli olfala we i olfala. Taem ol man oli go lukluk insaed long ol narafala kef, oli faenem sam narafala skrol mo plante taosen haf blong skrol. Bitwin long ol yia 1947 mo 1956, oli faenem 11 kef evriwan we i gat skrol insaed long olgeta. Ol kef ya oli stap klosap long Qumran, long Ded Si.

Taem oli kaontem ol skrol wetem ol haf blong skrol we oli joen joenem, oli faenem se i gat 800 hanraet  evriwan. Tu handred long olgeta oli ol kopi blong Hibru haf blong Baebol. Sam narafala hanraet we oli faenem oli tokbaot ol olfala stori blong ol man Jiu. Ol stori ya oli no stap long Baebol, oli haf blong ol hanraet we oli kolem Apocrypha no Pseudepigrapha. *

Sam long ol skrol we i mekem ol man blong stadi oli sapraes tumas, hemia ol hanraet we oli neva luk bifo. Sam long ol hanraet ya oli givim mining blong ol loa blong ol man Jiu, sam rul blong komuniti blong wan skul we i stap long Qumran, ol naesfala tok mo ol prea we oli yusum long wosip, ol bilif long saed blong taem we bambae ol profet tok blong Baebol oli kamtru long hem, mo ol las dei. Mo tu, ol skrol ya oli yusum sam spesel tok blong eksplenem Baebol. Ol tok ya oli olfala moa bitim ol tok blong eksplenem Baebol tede.

?Hu i Raetem Ol Skrol Blong Ded Si?

Ol man oli folem ol defren rod blong kaontem ol yia blong ol olfala hanraet ya. Mo oli faenem se ol skrol ya, oli bin mekem kopi blong olgeta no oli bin raetem long ol yia bitwin tu handred B.K.T. * mo faswan handred yia K.T. * Sam man blong stadi oli talem se ol skrol ya, ol man Jiu long Jerusalem oli bin haedem long ol kef bifo we tempel i lus long yia 70 K.T. Be bighaf blong ol man we oli mekem dip stadi long ol skrol ya, oli faenem se tingting ya i no laenap wetem ol tok blong ol skrol ya. Plante skrol oli karem ol tingting mo ol kastom we i agensem ol lida blong skul long Jerusalem. Ol skrol ya oli kamaot long wan grup blong man we i bilif se God i sakemaot ol pris mo wok blong tempel long Jerusalem, mo se hem i tingbaot wosip blong grup ya long draeples olsem tempel blong hem we i tekem ples blong faswan tempel. I klia se ol lida long Jerusalem oli no save putumgud ol skrol we i karem ol tok olsem.

I tru se long Qumran, i gat wan grup blong man we oli stap mekem ol kopi blong ol hanraet. Be i luk olsem se wan kaen grup blong ol man blong bilif oli bin tekem ol hanraet ya i kam long ples ya. I olsem we ol Skrol Blong Ded Si oli blong wan bigfala laebri we i gat ol defdefren hanraet. Olsem ol narafala laebri, ol hanraet long laebri ya oli karem plante defren tingting, mo sam long ol hanraet ya oli agensem bilif blong ol man we oli ridim. Be, ol hanraet ya we i gat fulap kopi blong hem, oli soem intres mo bilif blong grup ya.

?Ol Man Qumran Oli Blong Grup Blong Ol Esin?

?Sipos ol skrol ya oli blong laebri blong ol man Qumran, hu ya ol man we oli stap long Qumran? Profesa Eleazar Sukenik, we i bin kasem tri skrol long Yunivesiti blong Hibru long Jerusalem long 1947, hem i faswan blong talemaot se ol skrol ya oli blong wan grup blong ol Esin.

Ol Esin oli ol man Jiu we oli mekemap wan kaen grup blong skul. Ol man blong raetem histri olsem Josephus, Philo blong Alexandria, mo Olfala Pliny, oli bin tokbaot grup ya. Yumi no save stret hu nao i stamba blong ol Esin, be i luk olsem se grup ya i stanap afta long faet blong ol Makabi long faswan handred yia B.K.T. * Josephus i talem se grup ya i bin kamaot samwe long taem ya. Hem eksplenem olsem wanem bilif blong grup ya i defren olgeta long bilif blong ol Farisi mo ol Sadusi. Pliny i tokbaot ples blong ol Esin klosap long Ded Si, bitwin long Jeriko mo Enkedi.

Profesa James VanderKam, wan man we i gat bigfala save long wan Skrol Blong Ded Si, i talem se “ol Esin we oli stap long Qumran oli jes wan smol haf nomo blong bigfala grup blong ol Esin.” Josephus i talem se namba blong ol Esin evriwan i samwe long fo taosen. I tru, samting we ol man blong stadi oli talem long saed blong ol Esin i no laenap gud. Nating se i olsem, wanem we ol hanraet blong Qumran oli talem i stret nomo long ol Esin, i bitim ol narafala man Jiu long taem ya.

Sam man oli talem se Kristin Skul i stat long Qumran. Be i gat plante samting blong soemaot se bilif blong grup ya we i stat long Qumran i no  laenap nating wetem bilif blong ol faswan Kristin. Ol hanraet blong Qumran oli soemaot ol strongfala rul blong Sabat mo plante kastom we i bitim mak long saed blong fasin klin. (Matiu 15:​1-​20; Luk 6:​1-​11) Yumi save talem se ol Esin tu oli stap folem ol strongfala rul mo kastom olsem. Oli stap olgeta nomo long wan ples, oli bilif se God i makemaot taem blong ol man finis mo se man i gat wan sol we i no save ded, oli strong blong no mared mo holem tingting ya blong joen wetem ol enjel long wosip blong olgeta. Samting ya i soem se, ol tijing blong ol Esin oli no laenap nating wetem ol tijing blong Jisas mo ol faswan Kristin.​—⁠Matiu 5:​14-​16; Jon 11:​23, 24; Kolosi 2:​18; 1 Timoti 4:1-3.

Oli No Kavremap Ol Skrol Ya Mo Oli No Haedem

Long ol yia afta we oli faenem ol Skrol Blong Ded Si, ol man oli wokem plante buk we i tokbaot ol faswan skrol we oli faenem. From samting ya, plante man blong stadi raonabaot long wol oli save ridim stori blong ol skrol ya. Be plante taosen haf blong skrol we oli faenem long wan kef, we oli kolem Kef namba 4, i hadwok tumas blong joen joenem evriwan. Wan smol grup blong ol man blong stadi long Is Jerusalem (long taem ya, hem i haf blong Jodan), olgeta nao oli stap joen joenem ol haf blong skrol ya. Oli mekem wok ya long Palestine Archaeological Museum. Long grup ya, i no gat wan man Jiu no wan man Isrel.

Grup ya i putumap wan tok se, i no gat wan man i save tekem ol skrol ya kasem we oli prentem ol risal blong stadi blong olgeta. Oli putum wan stret namba blong ol man long grup ya. Sipos wan long olgeta i ded, bambae oli faenem wan man nomo blong tekem ples blong hem. I nidim wan grup we i bigwan moa blong mekem wok ya, mo tu i nidim ol man we oli gat moa save long lanwis Hibru mo Arameik. James VanderKam i talem se: “Eit man nomo i no naf blong joen joenem plante taosen haf blong skrol we oli brobrok, nomata hamas save we oli gat.”

Long 1967, faet ya we oli kolem Faet Blong Sikis Dei i mekem se Is Jerusalem mo ol skrol blong hem oli kam aninit long rul blong Isrel. Nating se i olsem, ol rul we grup ya i stap folem oli no jenis. Bitim ten yia i pas, be grup ya i no prentem yet ol risal blong stadi blong olgeta. From samting ya, sam narafala man blong stadi oli tok aot agensem olgeta. Long 1977, Profesa Geza Vermes blong Yunivesiti blong Oxford i kolem grup ya se, beswan grup we i sem bigwan long stadi blong olgeta long ol yia 19 handred. Nao toktok i stat blong goraon se Katolik Jos i stap kavremap mo i stap haedem ol save we bambae i daonem Kristin Skul.

Long ol yia 1980, namba blong grup ya we i stap mekem stadi long ol skrol i go antap long 20. Ale long 1990, namba blong olgeta i go antap bakegen long 50. Long taem ya, Emanuel Tov, blong Yunivesiti blong Hibru long Jerusalem, hem nao i hed blong olgeta. Nao oli mekem wan strongfala program blong prentem olgeta haf blong skrol we oli no bin prentem yet.

Ale long 1991, traehad blong olgeta i karem frut. Fastaem, oli prentem haf ya, A Preliminary Edition of the Unpublished Dead Sea Scrolls. Oli yusum kompiuta blong joen joenem ol haf blong skrol ya folem wan konkodens we grup ya i bin mekem. Biaen, Huntington Library long San Marino, California, i talemaot se bambae oli mekem foto blong ol skrol ya mo eni man blong stadi i save kasem ol foto ya. I no longtaem biaen, buk ya, A Facsimile Edition of the Dead Sea Scrolls, i karem ol foto blong faswan skrol we i no isi nating blong kasem. Hemia faswan taem we oli prentem skrol ya.

Taswe, long ol ten yia we oli jes pas, ol man oli save stadi long olgeta Skrol Blong Ded Si. Samting ya i min se i no gat wan skrol we oli kavremap no oli haedem. Naoia oli prentem finis ol laswan haf blong ol skrol ya. Taswe, ol man blong stadi oli save mekem stadi long fulwan skrol. I gat wan niufala grup we oli stap stadi long ol Skrol Blong Ded Si. ?Be wanem impoten samting we ol Baebol studen oli save lanem long stadi ya?

[Ol futnot]

[Tok blong pija long pej 3]

Hemia sam long ol kef klosap long Ded Si we oli bin faenem ol olfala skrol insaed

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

Scroll fragment: Pages 3, 4, and 6: Courtesy of Israel Antiquities Authority

[Foto Credit Line blong pija long pej 5]

Courtesy of Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem