‘I Tru, Masta i Laef Bakegen’
‘I Tru, Masta i Laef Bakegen’
Tingbaot, ol disaepol blong Jisas oli mas harem nogud tumas taem Masta blong olgeta i ded. I olsem we hop blong olgeta i ded, i kam olsem ded bodi ya we Josef blong Aramatia i putum long gref. Mo tu, oli no moa gat hop se bambae Jisas i mekem ol man Jiu oli kam fri long paoa blong ol man Rom.
SIPOS Jisas i no bin laef bakegen, bambae i no moa gat wan disaepol blong hem i stap. Maet bambae oli lus olsem plante man we oli giaman se oli Mesaea. !Be Jisas i laef! Baebol i talem se smoltaem afta we Jisas i ded, long ol defren taem, hem i bin soemaot hem long ol man blong hem. Samting ya i mekem se oli glad tumas, nao sam long olgeta oli talem se: “I tru ya. Masta blong yumi i laef bakegen.”—Luk 24:34.
Ol disaepol oli mas strong blong leftemap bilif ya se Jisas i Mesaea. Blong mekem olsem, oli talem se Jisas i laef bakegen long ded, mo se hemia i pruvum se Jisas i Mesaea. Yes, “tok blong ol aposol i gat paoa, mo oli stap talemaot we Jisas, Masta blong yumi, hem i laef bakegen.”—Ol Wok 4:33.
Sipos wan man i bin pruvum se Jisas i no laef bakegen—maet i pulum wan disaepol blong talem se Jisas i no laef bakegen no i soem se bodi blong Jisas i stap nomo long gref—bambae Kristin Skul i no save stanap. Be i no gat wan man i pruvum se Jisas i no laef bakegen. Ol man blong Kraes oli save se Jisas i laef bakegen mo oli talemaot samting ya long evri ples, nao plante man oli bilif long Kraes we i girap bakegen.
?From wanem yu tu yu save bilif se Jisas i laef bakegen? ?Wanem i pruvum se Jisas i laef bakegen?
?From Wanem Yumi Mas Faenemaot Pruf?
Ol fofala Gospel evriwan oli tokbaot Jisas se hem i laef bakegen. (Matiu 28:1-10; Mak 16:1-8; Luk 24:1-12; Jon 20:1-29) * Sam narafala buk long Kristin Grik haf blong Baebol oli talemaot klia se Jisas i laef bakegen long ded.
!I no wan sapraes we ol man blong Jisas oli talemaot se Jisas i laef bakegen! Sipos i tru se God i mekem hem i laef bakegen, hemia i wan nius blong sapraes from we olgeta man long wol oli neva harem wan nius olsem. Samting ya i soem we God i stap. Mo i minim tu se naoia, Jisas i laef i stap.
?Samting ya i gat paoa long yumi olsem wanem? Tingbaot, Jisas i prea se: “Laef ya [we i no save finis], hem i min se man i save yu, we yu nomo yu tru God, mo i save mi, se mi, Jisas Kraes, we yu yu sanem mi mi kam.” (Jon 17:3) Yes, taem yumi kasem save long Jisas mo Papa blong hem, save ya bambae i givim laef long yumi. Nao sipos yumi mekem save ya i wok long laef blong yumi, nomata we yumi ded, bambae God i mekem yumi laef bakegen, olsem we hem i bin mekem Jisas i laef bakegen. (Jon 5:28, 29) Yumi save gat hop blong kasem laef we i no save finis long wan paradaes wol we Kingdom blong God long heven i rulum. Jisas Kraes we God i leftemap hem, i mekem hem i kam King blong ol king, hem nao bambae i rul long Kingdom ya.—Aesea 9:6, 7; Luk 23:43; Revelesen 17:14.
Taswe, i impoten tumas blong save sipos Jisas i rili laef bakegen no nogat. Save long saed ya bambae i gat paoa long laef blong yumi naoia mo hop we yumi gat long fiuja. From samting ya, mifala i askem yu blong luk ol fofala pruf we i soemaot se Jisas i bin ded mo biaen i laef bakegen.
I Tru Se Jisas i Ded Antap Long Pos
Sam man we oli no bilif, oli talem se i tru we oli nilim Jisas long pos, be i no tru se hem i ded antap long pos. Oli talem se klosap nomo we hem i ded, be from we gref i kolkolgud, samting ya i mekem se hem i girap bakegen. Be evri stori we yumi save long saed ya, oli soem se Jisas i ded finis taem oli putum bodi blong hem long gref.
Oli kilim Jisas i ded long fored blong plante man, taswe i gat sam man we oli save talem stret se Jisas i ded antap long pos. Kapten blong ol soldia we i lukaot long bisnes ya blong kilim Jisas i ded, hem pruvum se Jisas i ded tru. Wan long ol spesel wok blong kapten ya, hemia blong faenemaot sipos Jisas i rili ded no nogat. Mo tu, afta nomo we oli pruvum se Jisas i ded, Ponjes Paelet, Hedgavman blong Rom, i jes letem bodi blong Jisas i go long Josef blong Aramatia blong i rerem blong putum long gref.—Mak 15:39-46.
Gref i Emti
Gref i emti i faswan pruf we ol disaepol oli gat blong soemaot se Jisas i laef bakegen, mo i no bin gat wan man we i talem se samting ya i giaman. Oli putum bodi blong Jisas insaed long wan hol we oli neva putum wan dedman long hem. Hol ya i klosap nomo long ples we Jisas i ded long hem mo i stap long klia ples, man i save luk isi nomo. (Jon 19:41, 42) Ol Gospel oli agri se taem ol fren blong Jisas oli kasem gref long namba tu moning afta we hem i ded, oli faenem se bodi blong Jisas i no moa stap.—Matiu 28:1-7; Mak 16:1-7; Luk 24:1-3; Jon 20:1-10.
Ol fren blong Jisas oli sapraes tumas taem oli luk se gref i emti. Ol enemi blong Jisas tu oli sapraes. Longtaem finis ol enemi ya oli stap lukaot rod blong kilim Jisas i ded mo berem hem. Ale taem Jisas i ded mo oli berem hem, ol enemi ya oli putum sam man blong oli gad long gref blong hem mo oli putum bigfala ston i blokem gref ya. Nating se i olsem, long faswan dei blong wik, long moning, oli faenem se gref i emti.
?Ol fren blong Jisas oli tekemaot bodi blong hem long gref? Nogat, from we ol Gospel oli soem se olgeta oli harem nogud tumas taem ol man oli kilim Jisas i ded. Mo tu, ol disaepol oli no save letem we narafala i ronem olgeta mo i kilim olgeta oli ded from samting we oli save se i giaman.
?Nao, hu i tekemaot bodi blong Jisas long gref? Ol enemi blong Jisas oli no save mekem samting ya, from we sipos oli bin tekemaot bodi blong Jisas, be biaen oli mas givimbak bodi ya, blong satem maot blong ol disaepol blong Jisas we oli stap talem se
Jisas i girap bakegen mo i laef. Be i neva gat wan samting olsem i hapen, from we God nao i mekem se gref i emti.Sam wik biaen, ol enemi blong Jisas oli no sakem wan tok nating blong agensem Pita taem hem i talem se: “Olgeta laen blong Isrel. Yufala i lesin long ol tok ya. Man Nasaret ya Jisas, God i soemaot i klia long yufala we hem nomo i sanem hem i kam, mo i givim paoa long hem blong i wokem ol merikel, mo ol saen, mo ol samting blong sapraes, long fes blong yufala, mo yufala i savegud samting ya. Taem God i putum man ya long han blong yufala, hem i mekem samting ya folem plan blong hem nomo. Mo yufala i kilim hem i ded, long fasin ya we yufala i putum hem long han blong ol man nogud, we oli nilim hem long [“pos,” NW ]. Be God i tekemaot hem long paoa blong ded, i mekem hem i laef bakegen, from we God i gat olgeta paoa, nao ded i no naf blong holemtaet Jisas. Hemia i olsem tok we Deved i talem bifo we i tokbaot hem, i talem se, ‘Oltaem mi mi luk we Hae God i stap wetem mi, i stap klosap long mi, nao i no gat wan samting we bambae i save mekem mi mi seksek. Nao from samting ya, mi mi glad tumas, mo mi talem tangkiu long yu. Mi mi man, be tingting blong mi i stap strong long yu, from we yu no save livim mi mi stap long [“Hades,” NW ]. Mo yu no save letem bodi blong mi i roten blong i sting, from we mi mi Tabu Man blong wok blong yu.’ ”—Ol Wok 2:22-27.
Plante Man Oli Luk Jisas Afta We Hem i Laef Bakegen
Long buk blong Ol Wok, Luk we i bin raetem Gospel, i talem se: “Biaen long taem we hem i ded, [Jisas] i stap foti dei wetem [ol aposol], mo plante taem, hem i stap soemaot hem long olgeta. Hem i yusum plante rod blong soemaot i klia long olgeta, we hem i laef bakegen. Olgeta oli stap luk hem, mo hem i stap tijim olgeta long ol fasin we oli mas mekem from we God i King blong olgeta.” (Ol Wok 1:2, 3) Long ol defdefren taem, plante disaepol oli luk Jisas afta we hem i laef bakegen. Oli luk hem long wan garen, long rod, long taem blong wan kakae, mo klosap long Lugun blong Taebirias.—Matiu 28:8-10; Luk 24:13-43; Jon 21:1-23.
Ol man blong agens oli no agri se ol disaepol oli bin luk Jisas long ol defdefren taem ya. Oli talem se ol stori ya oli kamaot nomo long tingting blong man we i raetemdaon, mo se oli no laenapgud. Be ol smosmol tok we oli no laenap long ol stori blong Gospel oli pruvum se ol fofala man ya blong raetem Gospel oli no plan blong raetem sem samting long saed blong ol stori ya. Mo tu, save blong yumi long saed blong Kraes i kam bigwan moa taem narafala i eksplenemgud ol samting we oli hapen long laef blong Jisas Kraes taem hem i stap long wol ya.
?Stori ya se Jisas i soemaot hem long ol man taem i laef bakegen, hem i wan stori we i kamaot long tingting blong man we i trabol? Sipos wan man i talem olsem, hem i no save win, from we fulap man oli bin luk Jisas. Sam long ol man we oli luk Jisas, oli ol man blong hukum fis, sam woman, wan wokman blong gavman, mo aposol Tomas we i no bilif se Jisas i laef bakegen. Tomas ya, hem i bilif nomo taem hem i luk Jisas stret wetem ae blong hem. (Jon 20:24-29) Samtaem, taem Jisas i kamtru long ol disaepol blong hem, oli no luksave wantaem se hemia Masta blong olgeta we i laef bakegen. Wan taem, bitim 500 man oli luk hem. Mo plante long ol man ya oli laef yet taem aposol Pol i tokbaot taem ya olsem wan pruf se Jisas i laef bakegen.—1 Korin 15:6.
Jisas Ya We i Laef i Gat Paoa Long Plante Man
Fasin ya we Jisas i laef bakegen i no jes wan samting blong intres long hem no blong rao from. Trutok Filipae 2:8-11) Oli soemaot bilif long Jisas mo rod ya we Jeova God i stap yusum blong sevem ol man tru long sakrefaes blong Kraes. (Rom 5:8) Ol man ya oli faenem trufala glad taem oli mekem wanem we God i wantem mo taem oli mekem ol tijing blong Jisas i wok long laef blong olgeta.
ya se Jisas i laef i bin jenisim fasin blong plante man long evri ples. Stat long faswan handred yia, plante man we oli agensem mo oli no laekem Kristin Skul, oli jenisim tingting blong olgeta, oli talem se hemia nao trufala skul. ?Wanem i mekem se tingting blong olgeta i jenis? Hemia stadi long Baebol. Baebol i pruvum long olgeta se God i mekem Jisas i laef bakegen olsem wan spirit man, mo i givim gudfala laef long hem long heven. (Tingbaot olgeta we oli kam Kristin long faswan handred yia. Oli no traem blong kasem haenem, paoa, no plante mane, nogat. Defren olgeta, plante long ol faswan Kristin ya, oli letem ‘ol man oli tekemaot olting blong olgeta, be oli haremgud nomo’ from bilif we oli gat. (Hibrus 10:34) Man we i joen long Kristin Skul, hem i mas lego sam samting long laef blong hem mo bambae ol man oli save mekem nogud long hem go kasem we maet oli kilim hem i ded from bilif blong hem.
Samfala man we biaen oli kam man blong Kraes, oli bin gat nambawan janis blong kasem haenem mo plante mane. Sol blong Tasas i stadi blong kam wan loea. Tija blong hem, Gamaliel, i gat bigfala save long saed blong Loa. Mo ol man Jiu oli tingbaot Sol olsem wan man we i gat bigfala save long Loa. (Ol Wok 9:1, 2; 22:3; Galesia 1:14) Be biaen, Sol i kam aposol Pol. Hem wetem plante narafala man bakegen oli tanem baksaed long haenem mo paoa we oli save kasem long wol ya. ?From wanem oli mekem olsem? From we oli wantem talemaot mesej blong trufala hop we i stanap long ol promes blong God mo from trutok ya se Jisas Kraes i laef bakegen long ded. (Kolosi 1:28) Oli rere blong safa from bilif ya we oli save se i stanap long trutok.
Tede, plante milian man oli mekem sem mak. Yu save faenem ol man ya long ol kongregesen blong ol Witnes blong Jeova raonabaot long wol. Ol Witnes oli glad blong askem yu blong kam joen wetem olgeta blong tingbaot ded blong Kraes. Oli stap mekem olsem evri yia, mo bambae oli joen wanples blong tingbaot dei ya long Sande, Eprel 8, 2001, afta we san i godaon. Bambae oli glad tumas sipos yu joen wetem olgeta long taem ya mo long ol miting blong stadi Baebol we oli stap holem long ol Haos Kingdom blong olgeta.
I gud yu lanem moa long saed blong bilif ya se Jisas i ded mo i laef bakegen, mo tu long saed blong laef mo ol tijing blong hem. Jisas hem wan i askem yumi blong kam long hem. (Matiu 11:28-30) Tekem janis naoia blong kasem stret save long saed blong Jeova God mo Jisas Kraes. Sipos yu mekem olsem, yu save kasem laef we i no save finis aninit long Kingdom blong God we Pikinini blong hem we hem i lavem tumas i rulum.
[Futnot]
^ Blong pruvum se ol stori blong Gospel oli tru, plis lukluk haf ya “Ol Gospel—?Trufala Stori No Kastom Stori?” long Wajtaoa blong Mei 15, 2000.
[Tok blong pija long pej 7]
Plante milian man oli faenem trufala glad taem oli kam man blong Jisas Kraes
[Foto Credit Line blong pija long pej 6]
From the Self-Pronouncing Edition of the Holy Bible, containing the King James and the Revised versions