Oli Holemstrong Long God Mo Winim Raf Fasin Blong Ol Nasi
Stanap Strong Olsem Bigman Mo Bilif Fulwan
Oli Holemstrong Long God Mo Winim Raf Fasin Blong Ol Nasi
“PIKININI boe blong mi, yu mas waes, mo yu mas mekem hat blong mi i glad, blong bambae mi save ansa long hemia we i stap jikim mi.” (Ol Proveb 27:11, NW ) Naesfala tok ya we Jeova i talem i soemaot se ol man blong God oli save mekem hat blong hem i glad sipos oli stap tru long hem mo oli holemstrong long hem. (Sefanaea 3:17) Be, Setan, man ya we i stap jikim God, i wantem traem mekem se ol man blong Jeova oli no moa holemstrong long bilif blong olgeta.—Job 1:10, 11.
Stat long taem we oli sakemaot Setan long heven, long fashaf blong ol yia 19 handred, Setan i soemaot bigfala kros blong hem agensem ol man blong Jeova. (Revelesen 12:10, 11) Nating se i olsem, ol trufala Kristin oli “stanap strong olsem bigman mo bilif fulwan” mo oli holemstrong long God. (Kolosi 4:12, NW ) Bambae yumi luk nambawan eksampol blong ol man we oli holemstrong long God—hemia ol Witnes blong Jeova long Jemani bifo mo long taem blong Seken Bigfala Faet Blong Wol.
Fasin Blong Wok Strong i Lidim Ol Nasi Blong Agensem Olgeta
Long ol yia 1920, mo long fashaf blong ol yia 1930, ol Bibelforscher, we long taem ya hem i nem blong ol Witnes blong Jeova long Jemani, oli bisi blong seremaot ol buk long saed blong Baebol. Bitwin ol yia 1919 mo 1933, klosap evri famle long Jemani oli kasem samwe long eit buk, buklet, no magasin.
Long taem ya, namba blong ol tabu brata blong Kraes, i bigwan long Jemani. Long olgeta 83,941 man we oli kakae bred mo dring waen long Memoriol blong ded blong Kraes long fulwol, 30 pesen oli laef long Jemani. Be i no longtaem biaen, ol Witnes blong Jemani oli fesem ol bigfala trabol we oli traem bilif blong olgeta. (Revelesen 12:17; 14:12) Fastaem plante Witnes oli lusum wok blong olgeta, ol polis oli kam lukluk olbaot insaed long haos blong olgeta, mo oli sakemaot pikinini blong olgeta long skul. Biaen, ol man oli stat blong kilim nogud olgeta, oli holem olgeta mo putum olgeta long kalabus. (Pija 1) From samting ya, long ol yia bifo long Seken Bigfala Faet Blong Wol, 5 kasem 10 pesen blong ol man we oli stap long ol rabis kalabus, oli ol Witnes blong Jeova.
?From Wanem Ol Nasi Oli Agensem Ol Witnes?
?Be, wanem nao i mekem se gavman blong ol Nasi i agensem bigwan ol Witnes blong Jeova? Ian Kershaw, we i wan man blong stadi long histri, i talem long buk blong hem Hitler—1889-1936: Hubris, se ol Witnes oli kasem bigfala trabol ya from we oli no wantem “obei fulwan long gavman blong ol Nasi.”
Buk ya Betrayal—German Churches and the Holocaust, we tufala tija ya Robert P. Ericksen mo Susannah Heschel, tufala i tokbaot ol Witnes blong
Jeova mo oli talem se “oli no wantem joen long ol raf fasin mo long ol ami. . . . Ol Witnes oli bilif se i rong blong joen long politik, mo from samting ya oli no vot long Hitler mo oli no wantem salut long Hitler.” Buk ya i gohed blong eksplenem se, samting ya nao i pulum ol Nasi blong kam kros mo blong wantem spolem ol Witnes, from we “Sosialis Gavman i no save agri long ol man olsem.”Ful Wol i Tok Aot Agensem Fasin Ya Mo Trabol i Kam Antap
Joseph F. Rutherford, we i lidim wok blong ol Witnes blong Jeova long taem ya, i sanem wan spesel leta i go long Hitler, blong tok aot agensem fasin blong ol Nasi. (Pija 2) Long Oktoba 7, 1934, afta we Hitler i kasem leta blong Rutherford, ol Witnes blong Jeova long 50 kantri, long Jemani tu, oli sanem bitim 20,000 leta blong tok aot agensem fasin ya.
Afta long taem ya, ol Nasi oli mekem i strong moa long ol Witnes. Long Eprel 1, 1935, gavman i putum tabu long wok blong ol Witnes. Mo long Ogis 28, 1936, ol Gestapo, hemia ol Nasi polis, oli agensem ol Witnes fulwan. Be, nating se i olsem, buk ya Betrayal—German Churches and the Holocaust i talem se ol Witnes oli “gohed blong seremaot ol traket mo oli holemtaet bilif blong olgeta.”
Wan eksampol, nating se ol Gestapo oli stap wajem ol Witnes oltaem, long Disemba 12, 1936, bitim 3,500 Witnes oli seremaot plante taosen traket we oli talemaot disisen blong olgeta long saed blong trabol we ol Nasi oli stap mekem long olgeta. Wajtaoa i bin tokbaot wok ya i se: “Wok ya i nambawan mo i stikim gud enemi ya, mekem se ol man blong Jeova oli haremgud tumas.”—Rom 9:17.
!Bigfala Trabol i No Mekem Olgeta Oli Foldaon!
Ol Nasi oli gohed blong ronem ol Witnes. Long 1939, sikis taosen Witnes oli kalabus, mo oli sanem plante taosen narafala bakegen oli go long ol rabis kalabus. (Pija 3) ?Be olsem wanem long ol Witnes taem Seken Bigfala Faet i finis? Samwe long 2,000 Witnes oli ded long ol rabis kalabus ya, we 250 long olgeta oli ded from we ol Nasi oli kilim olgeta. Nating se i olsem, tufala tija Ericksen mo Heschel, tufala i talem se: “Bighaf blong ol Witnes blong Jeova oli holemstrong long bilif blong olgeta nating se oli fesem bigfala trabol ya.” From samting ya, taem gavman blong Hitler i foldaon, bitim wan taosen Witnes we oli holemstrong long God oli gofri long ol rabis kalabus ya.—Pija 4; Ol Wok 5:38, 39; Rom 8:35-37.
?Hu nao i givim paoa long ol man blong Jeova blong stanap strong long taem blong trabol ya? Adolphe Arnold, we hem i laef tru long rabis kalabus, i talem se: “Long taem we bodi blong yu i slak we i slak, Jeova i luk yu, hem i luksave trabol we yu stap fesem, mo hem i givim paoa we yu yu nidim blong winim mo stanap strong long trabol ya. Hem i naf blong sevem yumi.”
!Tok blong profet Sefanaea i go stret long ol trufala Kristin ya! Hem i talem se: “Hae God i God blong yufala, mo hem i stap wetem yufala. Paoa blong hem i stap mekem yufala i win. Hem bambae i glad long yufala.” (Sefanaea 3:17) I gud sipos olgeta man we oli wosip long trufala God tede oli folem bilif blong ol trufala Witnes ya we oli stanap strong long taem blong ol Nasi. Long rod ya, olgeta tu oli save mekem se Jeova i glad long olgeta.—Filipae 1:12-14.
[Foto Credit Line blong pija long pej 8]
Państwowe Muzeum Oświȩcim-Brzezinka, courtesy of the USHMM Photo Archives