Ol Rul Oli Jenis, Fasin Blong Trastem Narafala i Lus

Long taem blong King Henry I blong Inglan (1100-​1135), ol man oli gat wan rul blong save longfala blong wan meta. Rul ya, hemia se “King i mas stretem han blong hem, mo oli makem stat long nus blong King i go kasem en blong bigfala fingga long han blong hem.” ?Rul ya we ol man blong King oli stap folem blong makem samting, hem i stretgud? !Wan rod nomo blong sua gud long saed ya, hemia se oli mas go luk King!

TEDE, i moa isi blong makem ol samting from we i gat ol stret rul blong folem long saed ya. Taswe, ol man oli bin eksplenem se wan meta i minim longfala blong ples we laet i go kasem long wan seken, nao oli divaedem namba ya long 299,792,458. Blong talem stret, laet i gat stret mak we hem i kasem long wan menet, we mak ya i no save jenis, mo wan spesel glas nomo i save givimaot laet ya. Sipos ol man oli gat glas ya we i givimaot wan laet olsem, ol man long evriples bambae oli save jekemap meta blong olgeta blong meksua se i sem mak long evri narafala meta.

Yes, ol smosmol jenis long saed blong ol rul blong makem ol samting, i save mekem se man i no moa sua gud long ol rul ya, mo i nidim bigfala traehad blong lukaotgud long ol rul ya. Eksampol, long Briten i gat wan rul we oli folem blong skelem ol samting. Oli stap yusum wan aean we i longfala lelebet, mo hevi blong hem i kasem wan kilo. Oli wokem aean ya long platinum mo iridium. Oli kipim aean ya i stap long National Physical Laboratory. Ol doti win we i stap kamaot long ol trak mo plen we oli stap pas, i mekem se evri dei, kilo blong aean ya i go antap. Ol man long ful wol oli dipen long aean ya blong faenem stret wet no saes blong wan kilo. Oli kavremap gud aean ya aninit long tri glas, mo oli putum i stap long wan rum aninit long graon long haos ya we oli kolem International Bureau of Weights and Measures, hemia long Sèvres, Franis. Be nating se i olsem, hevi blong aean ya i no stap sem mak from ol smosmol doti we yumi no save luk wetem prapa ae blong yumi oli gat paoa long aean ya. Kam kasem naoia, ol sayentis oli no faenem yet stret kilo blong aean ya.

I tru, ol smosmol jenis ya oli no spolem plante man. Be wan bigfala jenis long ol rul ya i save mekem tingting blong ol man i fasfas. Long Briten bifo, ol man oli yusum ol paon mo aons blong skelem hevi blong wan samting. Be biaen fasin ya i jenis mo ol man oli stat yusum ol kilo mo gram. Samting ya i mekem plante man oli lusum tras long narafala. ?From wanem? Sam stoakipa we oli gat nogud fasin, oli bin ravem ol man from we plante man oli no save long saed blong niufala rod blong skelem ol samting.

Famle Mo Ol Rul Long Saed Blong Stret Fasin

?Olsem wanem long ol jenis insaed long famle mo ol rul long saed blong stret fasin? Ol nogud frut we oli save kamaot from ol jenis ya oli spolem ol man bigwan. Long taem blong yumi, yumi harem ripot se ol famle oli seraot, ol man oli stap slip olbaot, mo oli stap mekem nogud long pikinini long saed blong seks. Ol ripot ya oli mekem plante man oli sek mo i pruvum se yumi stap laef long wan taem  we ol man oli no moa tinghae long ol rul. I gat ol famle we mama no papa nomo i stap lukaot long ol pikinini, ol pikinini we oli gruap long famle we papa i stap wetem wan man bakegen, no mama i stap wetem wan woman bakegen, mo plante man we oli gat hae posisen oli stap slip wetem ol pikinini we oli stap long kea blong olgeta. Ol fasin ya oli kamaot from we ol man oli tanem baksaed long ol rul we oli stret. Tede plante moa man oli “tingbaot olgeta nomo, . . . oli no man blong gat sore long man, . . . oli no wantem ol fasin ya we i gud, . . . oli man we oli wantem tumas ol samting we oli stap harem gud long hem, i winim we oli stap lavem God.”​—⁠2 Timoti 3⁠:​1-4.

From we ol rul long saed blong stret fasin oli stap lus, fasin blong trastem narafala tu i lus. I no longtaem i pas, ol man oli faenemaot se wan dokta long Hyde, wan taon long not Inglan, hem i lego ol nambawan rul long saed blong stret fasin. Ol famle long ples ya oli “respektem mo oli trastem” dokta ya. Be sore tumas, oli lusum tras long hem. ?Olsem wanem? Ol ripot long kot oli soem se dokta ya i kilim i ded 15 sik woman we hem i stap lukaot long olgeta. Biaen, ol polis oli mas lukluk bakegen long saed blong ded blong ol narafala 130 man we dokta ya i bin lukaot long olgeta. Kot i faenem se dokta ya i gat fol mo oli putum hem long kalabus. Ol man oli no moa trastem dokta ya nating. Tufala man we i lukaot long kalabus ya, maet dokta ya i bin kilim mama blong tufala tu i ded. Taswe oli givim sam defren wok long tufala blong meksua se tufala i no givimbak long dokta ya. Yumi no sapraes se niuspepa ya, The Daily Telegraph, i kolem dokta ya “ ‘Devel’ dokta.”

Ol rul oli stap jenis mo oli no moa lidim ol man long plante samting long laef blong olgeta. ?Nao yu save trastem hu? ?Weples yu save faenem ol rul we oli no save jenis, we oli kamaot long wan man we i gat paoa blong meksua se ol rul ya oli no jenis? Bambae yu luk ansa long ol kwestin ya long nekiswan haf.