?Ol Bilif Blong Yu Oli Stanap Long Wanem?

Blong bilif long wan samting i minim se “yu agri se samting ya i tru, mo i stret.” Ol Raet blong ol Man we Yunaeted Nesen i wokem, i talem se olgeta man oli gat “raet blong tingting olsem we oli wantem, blong folem tingting we i no jajem olgeta, mo blong jusum skul blong olgeta.” Hemia i minim se man i gat raet “blong jenisim skul no bilif blong hem,” sipos hem i wantem.

?BE FROM wanem maet wan man i wantem jenisim skul no bilif blong hem? Plante man oli talem se “mi mi gat ol prapa bilif blong mi finis, mo mi glad long olgeta.” Nating se sam bilif oli rong, ol man oli ting se ol bilif ya oli no spolem narafala. Eksampol, sipos wan man i bilif se wol i flat, bambae hem i no spolem hem wan no narafala from bilif ya. Sam man oli talem se “yumi mas agri nomo we tingting mo bilif blong yumi oli no sem mak. Mo yumi no mas rao from.” ?Be i waes oltaem blong tingting olsem? ?Yu ting se wan dokta i mas agri long bilif blong wan narafala dokta we i ting se i oraet nomo blong tajem ded bodi blong wan man mo, biaen, blong tritim ol narafala sikman long hospital?

Long saed blong skul, histri i soemaot se ol rong bilif oli spolem plante man. Tingbaot ol man we oli safa long ol Tabu Krused long ol yia blong Medel Ejes. * Long taem ya ol lida blong skul oli “pulum ol Kristin blong kilim ol man, we oli no gat sore.” Mo long wan faet i no longtaem i pas, ol “Kristin” soldia oli fasem ol pija blong Vejin Meri long ol masket blong olgeta. Samting ya “i sem mak long wanem we ol soldia long ol Medel Ejes oli mekem, we oli raetem ol nem blong ol tabu man long masket blong olgeta.” Olgeta ya we oli faet strong from skul blong olgeta oli bilif se samting we oli mekem i stret. Be, i klia nomo se ol faet ya blong skul mo ol narafala faet tu, oli rong olgeta.

?From wanem i gat fulap defdefren bilif mo ol faet blong skul? Baebol i talem se Devel Setan i “stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke.” (Revelesen 12:9; 2 Korin 4:4; 11:3) Aposol Pol i givim woning se plante man blong skul bambae “oli blong lus” nomo, from we  Setan “i wokem ol naranarafala merikel mo giaman saen mo ol samting blong sapraes,” blong trikim olgeta. Pol i gohed i talem se ol man ya “oli no wantem folem trutok, be trutok ya nomo i rod blong God i sevem olgeta” mo from samting ya nao ol man ya “oli stap bilif long ol giaman toktok.” (2 Tesalonaeka 2:9-12) ?Olsem wanem yu save lukaot gud blong no bilif long wan giaman tok? ?Mo, ol bilif blong yu oli stanap long wanem?

?Yu Gruap Wetem Bilif Ya?

Maet papa mama blong yu, tufala i tijim yu long ol semfala bilif we tufala i gat. Samtaem hemia wan gudfala samting. God i wantem se ol papa mama oli tijimgud pikinini blong olgeta. (Dutronome 6:4-9; 11:18-21) Eksampol, mama blong Timoti mo bubu woman blong hem, tufala i tijim hem long plante samting. Mo samting ya i givhan bigwan long Timoti. (2 Timoti 1:5; 3:14, 15) Baebol i pulum ol pikinini blong gat respek long bilif blong papa mama blong olgeta. (Ol Proveb 1:8; Efesas 6:1) ?Be yu ting se Man we i Wokem yu i wantem se yu bilif long wan samting jes from we papa mama blong yu i bilif long samting ya? Nogat. I nogud blong bilif long wan samting from we ol bubu blong yu bifo oli bilif long samting ya. I moagud blong jekem bilif ya fastaem, sipos no, maet hem i spolem laef blong yu.—Ol Sam 78:8; Amos 2:4.

Woman Sameria we i storian wetem Jisas, hem i gruap blong bilif long skul blong ol man Sameria. (Jon 4:20) Jisas i gat respek long raet blong hem blong jusum wanem we hem i wantem bilif long hem. Be Jisas i poenemaot long hem se ‘yu stap mekem wosip long God, we yu no save hem.’ Yes, plante long ol bilif blong woman ya oli rong, mo Jisas i talem long hem se hem i mas jenisim sam long ol bilif ya, sipos hem i wantem wosip long God long fasin we God i glad long hem—hemia “long spirit mo long trutok.” Woman Sameria i mas lego ol bilif ya, nating se hem i laekem olgeta tumas, nao sloslou, hem wetem ol narafala olsem hem, oli mas “folem bilif ya” we Jisas Kraes i soemaot long olgeta.—Jon 4:21-24, 39-41, NW; Ol Wok 6:7, NW.

?Yu Lanem Ol Bilif Ya?

I stret nomo blong soem bigfala respek long ol tija mo ol man blong hae save we oli stadi long sam samting. Be, long ol yia we oli pas, fulap tija we ol man oli savegud olgeta, oli tijim ol samting we oli rong. Eksampol, wan man blong histri, Bertrand Russell, i tokbaot tu buk we Aristotle, wan waes man blong Gris, i raetem long saed blong sayens. Hem i se “i no gat wan samting nating long tufala buk ya we oli agri wetem sayens tede.” Tede tu, plante taem ol man we oli gat hae save oli rong olgeta. Long 1895, wan sayentis long Inglan, Lord Kelvin, i suagud taem hem i talem se “ol plen we oli moa hevi long win, oli no save flae.” Taswe, ol man we oli gat hed, bambae oli no bilif long wan samting jes from we wan tija we i skulgud i talem samting ya.—Ol Sam 146:3.

Samting ya i tru tu long saed blong ol tijing blong skul. Aposol Pol i bin kasem wan gudfala edukesen long ol tija blong skul blong hem. From samting ya hem i ‘strong moa blong folem ol kastom blong ol olfala blong hem.’ Be, strong tingting ya we hem i gat long saed blong ol bilif mo kastom blong ol bubu blong hem bifo, i mekem plante problem long hem. Oli lidim hem blong ‘mekem tumas trabol long kongregesen blong God, gogo hem i bitim mak, mo i stap spolem [kongregesen ya].’ (Galesia 1:13, 14, NW; Jon 16:2, 3) Mowas yet hemia se, blong longtaem, Pol i “olsem buluk we taem man blong hem i stikim long stik we i sap, be i stap kikbak long stik ya, nao stik ya i stikim hem moa.” Yes, Pol i agensem olgeta we oli lidim hem blong bilif long Jisas Kraes. Jisas hem wan i mas mekem wan samting blong pusum Pol blong jenisim ol bilif blong hem.—Ol Wok 9:1-6; 26:14.

?Niuspepa, Radio, Mo Televisin Oli Gat Paoa Long Yu?

Maet wanem we yu harem long niuspepa, radio, mo televisin i gat bigfala paoa long ol bilif blong yu. Bighaf blong ol man oli glad we ol niuspepa, radio, mo televisin oli fri blong givimaot olkaen save long man. From samting ya, i isi blong kasem plante save long saed blong eni samting we man i nidim. Be, plante taem, ol man we oli gat bigfala paoa oli traem lidim ol stori blong niuspepa, radio, mo televisin. Plante long ol stori ya oli giaman mo sloslou oli save gat paoa long tingting blong yu.

Mo tu, blong pulum moa man blong lesin long olgeta, ol niuspepa, radio, mo televisin, oli laekem  moa blong tokbaot ol stori we oli pulum filing blong man mo we oli mekem man i sapraes. Sam long ol stori ya, i no longtaem bifo ol man oli no save tokbaot long pablik, be tede yumi harem ol stori ya olbaot. Ol stori ya oli spolem ol gudfala fasin we man i folem long laef blong hem, mo sloslou ol fasin ya oli lus. Tingting we man i gat long saed blong plante samting i jenis. Oli stat blong bilif se ‘ol fasin we oli nogud, oli gud nomo, mo ol fasin we oli gud, oli nogud.’—Aesea 5:20; 1 Korin 6:9, 10.

Mekem Bilif Blong Yu i Stanap Long Wan Strongfala Fandesen

Ol bilif we oli stanap long tingting mo waes blong man oli olsem wan haos we man i wokem long sanbij. (Matiu 7:26; 1 Korin 1:19, 20) ?Be yu trastem wanem, olsem stamba blong ol bilif blong yu? Tingbaot, God i givim wan bren long yu blong yu kasem save long ol samting raonabaot long yu mo blong askem kwestin long ol samting long saed blong spirit. ?Taswe, yu no ting se God i givim wanem we yu nidim blong faenem stret ansa long ol kwestin blong yu? (1 Jon 5:20) !Yes, God i givim samting ya long yumi! ?Be, long saed blong wosip, olsem wanem yu save faenemaot wanem bilif i stret mo i tru? Mifala i wantem talem se yu save faenemaot samting ya nomo long Tok blong God, Baebol.—Jon 17:17; 2 Timoti 3:16, 17.

Be maet wan man i talem se: “Ol man we oli gat Baebol, olgeta nao oli stamba blong bighaf blong ol faet blong skul mo ol defdefren bilif we oli mekem tingting blong ol man i fasfas.” I tru se, ol lida blong skul we oli talem se oli folem Baebol, oli wokem plante long ol defren bilif ya we oli mekem tingting blong man i fasfas. Hemia from we oli no rili stanemap bilif blong olgeta long Baebol. Aposol Pita i tokbaot olgeta se oli “ol profet” mo “ol tija” we “tijing blong olgeta i no stret.” Olgeta ya “bambae oli tekem ol giaman toktok i kam insaed, we i save spolem bilif” blong ol man. From samting ya Pita i talem se “bambae plante man oli tok nogud long Rod blong Trutok.” (2 Pita 2:1, 2) Nating se i olsem, Pita i raetem se, “mifala i save moa we tok blong ol profet i tru. I gud yufala i lesin gud long hem from we tok blong ol profet i olsem wan laet we i stap saen long ples we i tudak.”—2 Pita 1:19; Ol Sam 119:105.

Baebol i pulum yumi blong jekem bilif blong yumi wetem wanem we hem i tijim. (1 Jon 4:1) Plante milian man we oli ridim ol Wajtaoa olsem hemia oli mekem samting ya finis mo naoia laef blong olgeta i gat moa mining mo i no olbaot. I gud yu folem eksampol blong ol man Berea, we oli glad moa blong tingbaot ol tok blong God. Yes, “ridimgud ol tok blong Baebol” evri dei, bifo we yu jusum wanem samting we yu wantem bilif long hem. (Ol Wok 17:11) Ol Witnes blong Jeova oli glad blong givhan long yu. I tru se, wanem samting we yu wantem bilif long hem, i jus blong yu. Be, yu soem se yu waes taem yu jekemgud se ol bilif blong yu oli no stanap long waes blong man mo wanem we man i wantem, be oli stanap long Tok blong God.—1 Tesalonaeka 2:13; 5:21.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 6]

Yu no save gorong sipos yu stanemap ol bilif blong yu long Baebol