Raet We Yu Yu Gat Blong Bilif

Ating yu glad long raet we yu yu gat blong bilif long wanem samting we yu wantem bilif long hem. Klosap olgeta man oli glad long raet ya. From samting ya, ol sikis bilian man we oli laef long wol oli gat plante defdefren bilif. Ol defdefren bilif oli olsem ol defdefren kala, saes, tes, smel, mo saon we yumi faenem long ol samting we God i wokem. Yes, from we oli defdefren, man i intres moa mo i haremgud moa long laef blong hem.—Ol Sam 104:24.

BE YUMI nidim blong lukaot gud. Sam bilif oli defren, be tu oli save spolem yumi. Eksampol, long fashaf blong ol yia 19 handred, sam man oli bilif se ol Jiu wetem ol Masonik * oli mekem plan blong “spolem skul blong ol Kristin mo stanemap wan wol gavman we tufala grup ya nao i rulum.” Stamba samting we i pulum olgeta blong bilif olsem, hemia wan pepa ya Protocols of the Learned Elders of Zion we ol man oli raetem blong agensem ol man Jiu. Pepa ya i tokbaot sam long ol plan we tufala grup ya i gat, se bambae takis we ol man oli pem i go antap, bambae oli mekem moa tul blong faet, mo bambae ol bigfala kampani oli bos long olgeta bisnes blong oli ‘spolem wantaem nomo ol sas samting blong ol hiten man.’ Mo tu, pepa ya i talem se bambae oli kontrolem edukesen blong ‘mekem se ol hiten man oli kam olsem ol anamol we oli no gat hed,’ mo bambae oli bildim ol tren stesen aninit long graon bitwin ol bigfala taon, blong ol elda blong ol man Jiu oli save ‘blokem no spolem eni man we i agensem plan blong olgeta.’

Ol tok we oli raetem long pepa ya oli giaman nomo—oli blong pulum ol man blong agensem ol man Jiu. Mark Jones, we i wok long Musium blong Inglan, i talem se ‘krangke stori ya we i giaman nomo, mo we i go kasem ol narafala kantri, hem i stat fastaem long Rasia’ long wan niuspepa long 1903. Biaen, long Mei 8, 1920, stori ya i kamaot bakegen long niuspepa ya, The Times blong London. Bitim wan yia biaen, The Times i pruvum se stori ya i giaman nomo. Be bifo we oli talemaot samting ya, stori ya i spolem plante man finis. Mark Jones i talem se “i had tumas blong blokem ol giaman stori olsem.” Taem we man i agri long ol giaman stori olsem, oli stat bilif long samting we i rong olgeta. Ale, ol bilif ya oli olsem posen, oli wan denja long ol man, mo oli pulum man blong agensem narafala. Histri blong ol yia 19 handred i soemaot klia ol nogud frut we i kamaot from ol bilif olsem.—Ol Proveb 6:16-19.

Bilif Mo Trutok

I tru se, i no ol giaman stori nomo we oli stamba blong ol rong bilif. Samtaem, yumi gat ol rong bilif from we yumi no kasem save long sam samting. Plante man oli ded from we oli stap mekem samting we oli bilif se i stret. Mo tu, plante taem yumi bilif long wan samting from we yumi nomo yumi wantem bilif long samting ya. Wan tija we i tokbaot ol sayentis i  talem se “plante taem oli laekem tumas blong bilif long ol samting we olgeta nomo oli faenem long stadi blong olgeta.” Be ol bilif ya nao oli blokem olgeta blong skelemgud ol samting. Mo biaen, maet oli spenem ful laef blong olgeta blong faenem pruf blong sapotem ol rong bilif blong olgeta.—Jeremaea 17:9.

Sem samting olsem i hapen long bilif blong ol skul—we plante long ol bilif ya oli defdefren mo oli no laenap. (1 Timoti 4:1; 2 Timoti 4:3, 4) Wan man i bilif strong long God. Narafala man i talem se i no gat pruf blong sapotem bilif long God. Wan man i talem se taem yumi ded i gat wan sol we i aot long bodi blong yumi. Narafala man i bilif se taem yumi ded laef blong yumi i finis, yumi no moa stap samples. I klia se, taem ol bilif oli agensem olgeta i mas gat sam we oli tru mo sam we oli giaman. Taswe, i waes blong jekem sipos bilif blong yu i rili tru, no yu bilif nomo from we yu wantem olsem. (Ol Proveb 1:5) ?Olsem wanem yu save mekem samting ya? Bambae yumi lukluk long kwestin ya long haf we i kam biaen.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 3]

Niuspepa blong 1921 we i soemaot klia se pepa ya “Protocols of the Learned Elders of Zion” i giaman