?Yu Yu ‘Naf Blong Jusumaot Wanem i Gud Mo Wanem i Nogud’?
?Yu Yu ‘Naf Blong Jusumaot Wanem i Gud Mo Wanem i Nogud’?
“Yufala i mas traehad blong faenemaot ol fasin we Masta blong yumi i glad long hem.”—EFESAS 5:10.
1. ?Wanem samting we yumi mas mekem evri dei long laef, mo from wanem i no isi blong mekem samting ya?
“O JEOVA, mi mi save gud we man blong graon i no masta blong rod blong hem. Man i no naf blong jusum wanem rod hem i mas wokbaot long hem.” (Jeremaea 10:23, NW ) Trutok ya we Jeremaea i luksave, i stret moa long taem blong yumi. ?From wanem? From we yumi laef long ol ‘las dei’ we Baebol i tokbaot se hemia taem we “laef long wol ya bambae i kam strong tumas.” (2 Timoti 3:1) Evri dei i gat sam samting we oli hapen long laef blong yumi we oli pulum yumi blong tekem sam disisen. Ol disisen ya, nomata we oli bigwan no smol, oli save gat bigfala paoa long laef blong yumi—oli save gat paoa long bodi, long filing, mo tu, long Kristin bilif blong yumi.
2. ?Wanem sam disisen we maet yumi ting se oli nating nomo, be wanem tingting blong ol Kristin long saed ya?
2 Plante disisen we yumi mekem long laef evri dei oli smol nomo, mo maet yumi no tinghevi long olgeta. Eksampol, evri dei yumi mas jusum wanem klos blong werem, wanem blong kakae, hu man we bambae yumi luk, mo ol narafala samting olsem. Samtaem yumi mekem ol disisen ya hareap nomo, we yumi no tingting plante long olgeta. ?Be i tru se ol disisen ya oli nating nomo? Ol Kristin, we oli givim laef blong olgeta finis long God, oli tinghevi long ol jus we oli mekem long klos blong olgeta, long kakae mo dring blong olgeta, mo long toktok mo aksin blong olgeta tu. Oli mas meksua se ol jus we oli mekem oli soemaot oltaem se oli ol man blong wok blong Jeova God, Haefala Masta blong olgeta. Yumi mas tingbaot tok ya blong aposol Pol, se: “Long olgeta samting we yufala i kakae, mo we yufala i dring, mo long olgeta fasin blong yufala, oltaem yufala i mas leftemap nem blong God.”—1 Korin 10:31; Kolosi 4:6; 1 Timoti 2:9, 10.
3. ?Wanem kaen disisen we i rili impoten blong tingting gud long hem fastaem?
3 I gat sam narafala disisen we oli impoten moa, olsem disisen blong stap yumi wan no blong mared. Hemia wan disisen we i save jenisim bigwan laef blong yumi. Tru ya, taem yumi jusum wan man no woman we i stret blong mared wetem, blong yumi serem ful laef blong yumi wetem hem, hemia i no wan samting blong pleplei. * (Ol Proveb 18:22) Antap long hemia, yumi gat disisen blong mekem long saed blong wanem fren blong jusum, wanem edukesen no wok we bambae yumi tekem, mo wanem pleplei we bambae yumi mekem taem yumi spel long wok. Olgeta samting ya oli save gat paoa long Kristin fasin blong yumi—oli save spolem no mekem i gud long laef we bambae yumi gat long fiuja.—Rom 13:13, 14; Efesas 5:3, 4.
4. (a) ?Yumi wantem tumas blong kam naf blong mekem wanem? (b) ?Wanem ol kwestin we yumi mas tingbaot?
4 From we i gat plante disisen blong mekem, ating yumi wantem kam naf blong luksave wanem i stret mo wanem i no stret blong mekem. Mo tu, yumi wantem luksave ol trik we oli save pulum yumi blong ting se wan samting i stret. Baebol i givim woning ya se: “I gat rod i stap we man i ting se i stret gud, be hem i rod blong ded nomo.” (Ol Proveb 14:12) Taswe, maet yumi save askem se: ‘?Olsem wanem yumi save kam inaf blong luksave samting we i stret mo samting we i no stret? ?Yumi save lukluk i go wea blong kasem advaes we yumi nidim blong mekem ol gudfala disisen? ?Ol man, long taem bifo mo tede tu, oli mekem wanem taem oli gat disisen blong mekem, mo wanem i bin kamaot from disisen blong olgeta?’
‘Tok We i Folem Waes Blong Man Mo We i Giaman Nomo’
5. ?Ol faswan Kristin oli laef long wan taem we i olsem wanem?
5 Ol Kristin long faswan handred yia oli laef long wan taem we ol man oli folem tingting mo fasin blong ol man Gris mo Rom. Plante man oli wantem tumas blong laef olsem ol man Rom, we oli harem gud long ol gudgudfala samting blong laef. Ol man we oli laekem blong stadi mo tingting dip long waes blong wol, oli intres bigwan long save blong Plato mo Aristotle. Mo tu, plante niufala grup oli stanap we oli serem sem tingting no bilif, olsem ol Epikurean mo ol Stoik. Taem aposol Pol i mekem seken misinari trep blong hem, hem i pas long Atens mo i toktok wetem sam memba blong ol grup ya blong Epikurean mo Stoik. Olgeta ya oli ting se oli waes moa i winim Pol, oli se hem i “jes pikimap tok olbaot nomo.”—Ol Wok 17:18.
6. (a) ?Ol faswan Kristin oli kasem wanem traem? (b) ?Wanem woning we Pol i givim?
6 I isi nao blong luksave from wanem sam long ol faswan Kristin oli wantem kasem plante sas samting mo folem fasin blong laef blong ol man raonabaot long olgeta. (2 Timoti 4:10) I luk olsem se, olgeta we oli stap joen long wol oli stap harem gud long plante blesing mo gudfala samting, mo i olsem we ol disisen blong olgeta oli waes. Yes, i olsem se wol i stap givim wan sas samting, we Kristin fasin blong laef i no save givim long man. Be aposol Pol i givim woning se: “Yufala i mas lukaot gud, blong bambae i no gat ol man oli kam fasem yufala long rabis tok ya we i folem waes blong man. Ol tok ya i blong giaman nomo, i stap kamaot long ol devel we oli stap olbaot long wol ya fastaem, i no kamaot long Kraes.” (Kolosi 2:8) ?From wanem Pol i talem samting ya?
7. ?Waes blong wol i rili save givim gudfala samting long yumi?
7 Pol i givim woning ya from we hem i save se denja i stap long tingting ya blong laekem wol. Taem hem i tokbaot ‘rabis tok ya we i folem waes blong man mo tok we i blong giaman nomo,’ hem i makem wan impoten poen. Stret mining blong tok ya “waes blong man” (philosophy) hem i “fasin blong lavem mo ronem waes.” I tru se waes hem i wan gudfala samting we i save mekem i gud long man. Baebol, antap moa buk blong Ol Proveb, i pulum man blong traem kasem stret save mo waes. (Ol Proveb 1:1-7; 3:13-18) Be, long ples ya, Pol i joenem tok ya “waes blong man” wetem ‘tok ya we i blong giaman nomo.’ I olsem we, long lukluk blong Pol, waes we wol ya i givim, hem i nating nomo mo i save trikim man. I olsem wan balun we, taem man i blu long hem, i luk olsem we hem i strong, be hem i emti nomo. Bambae yumi no kasem wan gudfala samting, maet yumi kasem trabol nomo, sipos ol disisen we yumi mekem long saed blong wanem we i stret mo wanem we i no stret, oli stanap long samting we i emti nomo olsem ‘waes blong man, mo tok we i blong giaman nomo.’
Oli Stap Talem Se ‘Fasin We i Nogud, i Gud Nomo Mo Fasin We i Gud i Nogud’
8. (a) ?Ol man tede oli lukluk i go long hu blong kasem advaes? (b) ?Wanem kaen advaes we ol man oli stap givimaot?
8 Tede, ol samting oli no defren tumas. I gat fulap man blong givim save long klosap evri samting we yumi wantem mekem. I gat ol man blong givim advaes long saed blong mared mo famle, mo i gat plante spesel stori blong givim advaes, we man i save ridim long ol magasin mo niuspepa. I gat ol man we oli talem se oli naf blong fiksimap problem blong narafala, i gat man blong ridim fiuja long ol sta, ol man we oli wok wetem ol rabis spirit, mo plante narafala man bakegen we oli rere blong givim advaes—mo oli askem smol mane from. ?Be wanem kaen advaes we olgeta ya oli givim? Plante taem ol man oli sakemaot ol gudfala fasin we Baebol i leftemap nao oli leftemap sam niufala fasin we long tingting blong olgeta i stret. Tingbaot wan eksampol long saed ya. Gavman blong Kanada i no agri blong rejistarem ol mared blong man wetem man mo woman wetem woman. Ale, niuspepa ya The Globe and Mail i talem se: “Long yia 2000 we yumi stap long hem naoia, i no stret nating blong blokem tu man we tufala i lavem tufala mo we tufala i wantem laef tugeta, blong tufala i no save mared from krangke risen ya nomo se, tufala tugeta i man no tufala tugeta i woman.” Tingting we ol man long wol oli gat naoia, hemia se i nogud blong jajem man mo yumi mas agri nomo long eni fasin we narafala i gat. Oli se, wanem we man i mekem hem i bisnes blong hem wan, i no moa gat rul blong talem stret se wan samting i gud no i nogud.—Ol Sam 10:3, 4.
9. ?Plante taem, ol man we wol i respektem olgeta oli mekem wanem?
9 Sam man oli folem eksampol blong ol man we oli gat mane no haenem blong mekem disisen long laef. I tru se long wol tede, olgeta we oli gat mane no haenem oli kasem respek long narafala. Be, plante taem olgeta ya oli stap giaman mo stil, mo narafala i no save trastem olgeta. Ol man we oli traem kasem paoa mo mane, oli no harem nating se tingting blong olgeta i stikim olgeta taem oli brekem loa mo sakemaot ol rul we oli stret. Sam man we oli wantem kasem haenem oli lego ol fasin we oli stret mo gud, nao oli tekem sam fasin we oli narakaen mo we oli mekem man i sapraes. From samting ya, wol blong yumi i fulap long ol man we oli ronem samting we olgeta nomo i wantem, mo oli agri nomo long enikaen fasin. Yumi no sapraes we tingting blong ol man i fasfas mo oli no moa sua long wanem samting we i stret mo samting we i no stret.—Luk 6:39.
10. ?Wanem i soemaot se ol tok blong Aesea oli kamtru?
10 Olbaot long yumi, yumi luk frut we i kamaot from ol nogud disisen we man i mekem folem ol advaes we oli no stret. Plante mared mo famle oli brokdaon, ol man oli fas long drag mo alkol, ol grup blong yangfala oli mekem stronghed, ol doti fasin long saed blong seks, mo ol rabis sik blong seks, hemia sam nomo long ol nogud frut ya. Yes, ol samting olsem oli mas hapen, from we man i lego ol rul no advaes we oli blong givhan long hem blong luksave wanem i stret mo wanem i no stret. (Rom 1:28-32) Hemia i laenap wetem wanem we profet Aesea i bin talem se: “Yufala ya, we i stap talem ol fasin we oli nogud, se oli gud nomo, mo ol fasin we oli gud, se oli nogud, sore tumas long yufala. Yufala i stap talem tudak, se i delaet nomo, mo yufala i stap talem delaet, se i tudak. Yufala i stap talem ol samting we oli konkon, se oli swit nomo, mo yufala i stap talem ol samting we oli swit, se oli konkon. !Sore tumas long yufala! !Yufala ya we i ting se yufala i waes, yufala i man blong wokem trik, sore tumas long yufala!”—Aesea 5:20, 21.
11. ?From wanem i no waes blong dipen long yumi nomo blong jusumaot wanem i stret mo wanem i no stret?
11 God i panisim ol man Jiu ya bifo, we oli ‘ting se oli waes.’ From samting ya nao, i impoten tumas we yumi lukaot blong no dipen long yumi nomo blong jusumaot wanem i stret mo wanem i no stret. Plante man tede oli karem tingting ya se, “folem wanem we yu yu filim se i stret,” no “mekem samting we yu nomo yu ting se i gud.” ?I waes blong karem tingting olsem? Baebol i talem se i no waes blong mekem olsem. Hem i se: “?Hu man i save savegud tingting blong man? Oltaem nomo, tingting blong man i stap giaman long hem bakegen. I no gat narafala samting we i save giaman olsem, i nogud we i nogud olgeta.” (Jeremaea 17:9) ?Bambae yu askem advaes long wan man we i stap giaman mo we i nogud olgeta? No gat. Ating bambae yu mekem samting we i defren olgeta long wanem we wan man olsem i talem long yu. Taswe Baebol i mekem yumi tingting se: “Man we oltaem i stap folem tingting blong hem nomo, hem i krangke we i bitim mak. I moa gud yu stap folem tok blong ol waes man, we oli stap tijim yu long hem.”—Ol Proveb 3:5-7; 28:26.
Lanem Wanem We God i Glad Long Hem
12. ?From wanem yumi mas “jusumaot ol fasin we God i wantem”?
12 Yumi no mas dipen long waes blong wol, mo yumi no mas dipen long prapa waes blong yumi blong jusumaot samting we i gud mo samting we i nogud. ?Taswe, bambae yumi lukluk i go wea? Lesin long advaes ya blong aposol Pol, we i klia se: “Yufala i no mas letem fasin blong yufala i kam olsem fasin blong ol man long wol. Yufala i mas letem God i jenisim tingting blong yufala, blong mekem tingting blong yufala i niuwan olgeta. Nao bambae yufala i save jusumaot ol fasin we God i wantem, wanem i gud, mo wanem hem i glad long hem, mo wanem i stret gud blong mekem.” (Rom 12:2) ?From wanem yumi mas jusumaot ol fasin we God i wantem? Long Baebol, Jeova i talem stret risen from wanem, hem i se: “Skae i antap we i antap, i antap olgeta long graon, mo long sem fasin, tingting blong mi i hae we i hae, i antap olgeta long tingting blong yufala, mo fasin blong mi i antap olgeta long fasin blong yufala.” (Aesea 55:9) Taswe, taem yumi wantem mekem wan samting, i nogud yumi dipen long wanem we yumi ting se i stret no wanem we yumi filim se i gud. Yumi mas folem advaes ya se: “Yufala i mas traehad blong faenemaot ol fasin we Masta blong yumi i glad long hem.”—Efesas 5:10.
13. ?Olsem wanem tok blong Jisas long Jon 17:3 i soem se yumi nidim blong save wanem we God i glad long hem?
13 Jisas Kraes i soem se yumi nidim blong mekem olsem, taem hem i se: “Mo hemia laef ya we i no save finis, we man i kasem save long yu, we yu nomo yu trufala God, mo i save mi ya, Jisas Kraes, we yu yu sanem mi mi kam.” (Jon 17:3, NW ) Grik tok we oli tanem i kam “kasem save” i gat wan mining we i dip moa bitim “save” nomo. Diksonari ya Vine’s Expository i talem se tok ya i “soem fasin joen we i stap bitwin yu mo samting we yu save long hem. I olsem se, taem yu save wan samting, samting ya i kam sas no impoten moa long tingting blong yu. Ale, fasin joen bitwin yu mo samting ya, i kam sas no impoten moa.” Taswe, blong frengud wetem wan man i no naf blong save hu ya man ya no wanem nem blong hem. Yumi mas save ol samting we hem i laekem mo ol samting we hem i no laekem tu. Yumi mas save wanem ol samting we hem i tinghae long olgeta, wanem ol rul we hem i folem, mo respektem ol samting ya.—1 Jon 2:3; 4:8.
Trenem Paoa Blong Tingting
14. ?Wanem samting we Pol i talem se i mekem wan smosmol pikinini long saed blong spirit i defren long hemia we i bigman?
14 ?Be, olsem wanem yumi save kam inaf blong luksave samting we i gud mo samting we i nogud? Ol tok blong Pol we i go long ol Hibru Kristin long faswan handred yia i save ansarem kwestin ya. Hem i raetem se: “Be olgeta, we oli stap dring melek nomo, hemia ol smosmol pikinini we oli no save kasem ol tok blong stret fasin. Be strong kakae i blong olgeta we oli kam bigman finis, we oli stap traehad longtaem finis, [“oli trenem paoa blong tingting,” NW ] nao oli naf blong jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud.” Long ples ya, “melek” we Pol i tokbaot hemia ol ‘stamba tok ya we yumi lanem fastaem.’ Pol i talem se melek ya i defren olgeta long “strong kakae” we i blong olgeta we oli “bigman finis.” Olgeta ya we oli bigman finis, oli ‘trenem paoa blong tingting nao oli naf blong jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud.’—Hibrus 5:12-14.
15. ?From wanem yumi mas wokhad blong kasem stret save blong God?
15 Fastaem, yumi mas wokhad blong kasem stret save long ol rul blong God we oli stap long Tok blong hem, Baebol. Hemia i no min se yumi nidim wan lis blong ol samting we yumi save mekem mo ol samting we yumi no mas mekem. No gat. Baebol i no wan buk olsem. Defren olgeta, Pol i eksplenem se: “Olgeta tok blong Baebol oli kamaot long God fastaem. Hem i putum long tingting blong ol man ya bifo, nao oli raetem long buk. Ol tok ya i stret gud blong tijim yumi long ol trutok, mo blong blokem ol krangke tok. Mo i stret gud blong stretem ol krangke fasin, mo blong tijim yumi long ol stret fasin. Ol tok ya, God i givim blong bambae yumi ol man blong hem yumi save kam waes long olgeta samting, nao bambae yumi savegud ol rod blong mekem ol gudfala wok.” (2 Timoti 3:16, 17) Sipos yumi wantem we Baebol i tijim yumi mo stretem yumi, yumi mas yusum maen mo paoa blong tingting blong yumi. I tru, yumi mas wokhad blong mekem olsem. Be gudfala frut we i kamaot from, hemia se “yumi save kam waes long olgeta samting, nao bambae yumi savegud ol rod blong mekem ol gudfala wok.”—Ol Proveb 2:3-6.
16. ?Wanem mining blong tok ya “oli trenem paoa blong tingting”?
16 Nao, Pol i talem se, olgeta we oli bigman finis ‘oli trenem paoa blong tingting nao oli naf blong jusumaot wanem fasin i gud mo wanem fasin i nogud.’ Hemia wan poen we i impoten tumas. Tok ya “oli trenem paoa blong tingting” i karem mining ya se oli “trenem evri haf blong bodi (olsem wan jimnas).” (Kingdom Interlinear Translation) Wan jimnas we i trengud i save sakem hem wan i go antap mo i save tantanem bodi blong hem kwiktaem nomo long eni wei we hem i wantem. Hem i mas bos long evri haf blong bodi blong hem oltaem, mo hem i harem save kwiktaem wanem we hem i mas mekem blong bambae hem i save finisimgud samting ya we hem i stap mekem. Hem i naf blong mekem olgeta samting ya from we hem i kasem trening mo i wokem oltaem wanem we hem i lanem.
17. ?Olsem wanem yumi save mekem olsem ol jimnas?
17 Yumi mas mekem sem mak long wan jimnas, be long saed blong spirit. Long rod ya nao, bambae yumi sua se ol disisen blong yumi mo ol samting we yumi jusum oli waes oltaem. Yumi mas bos oltaem long olgeta tingting mo haf blong bodi blong yumi. (Matiu 5:29, 30; Kolosi 3:5-10) ?Yu yu stretem yu wan blong no lukluk ol buk no pija we oli nogud? ?Yu yu blokem sora blong yu blong no lesin long miusik no toktok we i rabis? I tru se ol nogud samting ya oli stap raonabaot long yumi. Be, i stap long yumi wanwan nomo blong jusum sipos ol samting ya oli kam insaed long hat mo tingting blong yumi no nogat. Yumi save folem eksampol blong man blong raetem Ol Sam, we i se: “Neva bambae mi letem rabis fasin i kam spolem mi. Mi mi no laekem nating wok blong olgeta ya we oli gowe long yu, mo bambae mi no save go joen wetem olgeta. . . . Man we i stap giaman bambae i no save stap wetem mi.”—Ol Sam 101:3, 7.
Yusum Paoa Blong Tingting Blong Hem i Kam Moagud
18. ?Taem Pol i tokbaot fasin blong trenem paoa blong tingting hem i wantem soemaot wanem long tok ya se “stap traehad longtaem finis”?
18 Tingbaot se, paoa blong tingting blong yumi i naf blong jusumaot wanem i gud mo wanem i nogud from we yumi “stap traehad longtaem finis.” Hemia i min se, yumi mas lan blong yusum paoa blong tingting evritaem we i gat wan disisen blong mekem. Yumi mas luksave wanem ol rul blong Baebol we oli laenap wetem disisen ya mo olsem wanem yumi save folem ol rul ya. Lanem fasin ya blong lukaot moa save long ol buk long saed blong Baebol, we “slef we i stret mo waes” i stap givim long yumi. (Matiu 24:45, NW ) Mo tu, yumi save askem help long ol Kristin we oli bigman finis. Be, traehad we yumi wanwan i mekem blong stadi long Tok blong God, wetem prea we yumi mekem long Jeova blong i lidim yumi mo givim tabu spirit long yumi, oli save karem plante sas blesing biaen.—Efesas 3:14-19.
19. ?Wanem blesing we yumi save kasem sipos yumi gohed oltaem blong trenem paoa blong tingting blong yumi?
19 Taem yumi gohed blong trenem paoa blong tingting blong yumi, yumi wantem kasem mak ya we “yumi no moa stap olsem pikinini. [Nao] ol giaman tijing blong ol man ya we oli save wokem ol trik, mo oli save lidim ol man oli go krangke, bambae i no save tantanem yumi i go olbaot olsem wan kenu we solwota i stap sakem i go olbaot, mo win i stap karem i go.” (Efesas 4:14) Yumi wantem yusum save we yumi gat long saed blong wanem we God i glad long hem, blong mekem ol waes disisen, nomata we oli bigwan no smol. Ale, ol disisen ya bambae oli mekem i gud long yumi, bambae oli leftemap tingting blong ol Kristin brata sista blong yumi, mo antap long samting ya, bambae oli mekem Papa blong yumi long heven i glad long yumi. (Ol Proveb 27:11) !Hemia wan blesing long yumi mo i protektem yumi long laef naoia we i kam strong tumas!
[Futnot]
^ Tufala dokta ya, Thomas Holmes mo Richard Rahe, tufala i mekem wan lis blong bitim 40 samting we i save givim bigfala wari long laef blong wan man. Faswan trifala poen long lis ya hemia, ded blong hasban no waef, divos, mo seraot blong hasban mo waef. Namba seven samting long lis ya hemia faenem wan man no woman blong mared wetem.
?Yu Yu Save Eksplenem?
• ?Yumi nidim wanem blong mekem ol disisen we oli waes?
• ?From wanem i no waes blong lukluk i go long ol haeman no blong dipen long prapa filing blong yumi blong jusumaot wanem i gud mo wanem i nogud?
• ?From wanem yumi mas save wanem we God i glad long hem taem yumi mekem ol disisen, mo olsem wanem yumi save mekem olsem?
• ?Olsem wanem blong “trenem paoa blong tingting”?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 9]
Yumi no save winim wan gudfala samting sipos yumi lukluk i go long olgeta we oli gat mane mo haenem blong oli lidim yumi
[Tok blong pija long pej 10]
Olsem wan jimnas, yumi mas bos fulwan long tingting mo ol haf blong bodi blong yumi