“Lukaot Pis Mo Traehad Blong Kasem”
“Lukaot Pis Mo Traehad Blong Kasem”
“Oltaem, long saed blong yufala, yufala i mas traehad blong faenem rod blong yufala i gat pis wetem olgeta man.”—ROM 12:18.
1, 2. ?From wanem pis we man i putum bambae i no save stap longtaem?
TINGBAOT wan haos we fandesen blong hem i no strong, ol pos blong hem oli rotin finis, mo ruf blong hem i stap foldaon. ?Bambae yu wantem muf i go stap long haos ya? Nogat. Nating sipos yu putum waetwas long ol wol blong hem, be samting ya i no save mekem haos ya i stap strong. Wan dei bambae hem i foldaon.
2 Pis we wol i stap givim i olsem haos ya, we fandesen blong hem i no strong. Fandesen ya hemia ol promes mo ol plan blong man, we ‘olgeta ya oli no save sevem yumi.’ (Ol Sam 146:3) Long olgeta yia we man i stap long wol, laef i bin fulap wetem ol faet we kantri i mekem agensem narafala kantri, laen agensem laen, mo vilej agensem vilej. I tru se i bin gat sam taem we pis i stap. ?Be pis ya i olsem wanem? Maet tu kantri we tufala i stap faet, tufala i talem se tufala i wantem mekem pis. Maet tufala i wantem mekem pis from we wan long tufala i lus long faet ya. No maet tufala tugeta i luksave se sipos tufala i gohed blong faet bambae tufala i no winim wan samting. ?Be hemia trufala pis? Ol tingting we oli bin pulum ol man ya blong statem faet, olsem tingting blong no laekem narafala man, ting nogud long narafala, mo jalus long narafala, oli no lus yet. Pis ya i olsem waetwas nomo we man i putum blong haedem raf fasin, be hem i no wan pis we bambae i save stap longtaem.—Esikel 13:10.
3. ?From wanem pis blong ol man blong God i defren olgeta long pis we man i mekem?
3 Nating se i olsem, yumi save faenem trufala pis long wol ya we i fulap long faet. ?Pis ya i stap wea? Hem i stap wetem ol man blong Jisas Kraes, ol trufala Kristin we oli lesin long ol tok blong Jisas mo we oli stap traehad blong folem fasin blong hem. (1 Korin 11:1; 1 Pita 2:21) Ol trufala Kristin oli stap long pis nating se oli blong defren kala, edukesen, mo kantri, from we oli frengud mo oli stap long pis wetem God. Hemia wan fasin fren we i joen wetem bilif long ransom sakrefaes blong Jisas Kraes. Pis ya i wan presen we God i givim, hem i no wan samting we man i mekem. (Rom 15:33; Efesas 6:23, 24) Ol trufala Kristin oli gat pis from we oli putum olgeta i stap aninit long “Pikinini ya blong King, we Hem i Stamba blong Pis,” hemia Jisas Kraes. Mo tu, oli wosipim Jeova, “God ya we i lavem ol man tumas, mo i stap givim pis oltaem.”—Aesea 9:6; 2 Korin 13:11.
4. ?Olsem wanem wan Kristin i save “traehad blong kasem” pis?
4 From we yumi sinman, pis i no kam long laef blong yumi olsem nomo. Taswe, Pita i talem se olgeta Kristin wanwan oli mas “lukaot pis mo traehad blong kasem.” (1 Pita 3:11, NW ) ?Olsem wanem yumi save mekem samting ya? Wan profet tok blong bifo i givim ansa. Jeova i yusum Aesea blong talem se: “Olgeta pikinini blong yu, bambae Jeova i tijim olgeta, mo pis blong ol pikinini blong yu bambae i fulap.” (Aesea 54:13, NW; Filipae 4:9) Yes, yumi save kasem trufala pis sipos yumi lesin long ol tijing blong Jeova. Mo tu, pis i wan long olgeta frut blong tabu spirit, olsem “lav, glad, . . . longfala tingting, kaen fasin, gud fasin, bilif, kwaet fasin, fasin we man i save bos long tingting blong hem.” (Galesia 5:22, 23, NW ) Sipos wan man i no gat lav, i neva glad, i no gat longfala tingting, i no kaen, i spolem narafala mo i no save stap tru long narafala, i gat raf fasin, mo i no bos long tingting blong hem, man ya i no save gat pis.
“Gat Pis Wetem Olgeta Man”
5, 6. (a) ?From wanem tok ya ‘stap long pis’ i defren long ‘mekem pis’? (b) ?Ol Kristin oli traehad blong mekem pis wetem hu?
5 Sam diksonari oli talem mining blong pis se hemia taem “tingting blong man i kwaet.” Mining ya i save laenap wetem eni taem long laef blong man we i no gat trabol long hem. !Hem i save laenap tu wetem man we i ded, from we hem i stap kwaet! Be, trufala pis i no minim nomo se tingting blong man i kwaet. Long tijing we Jisas i givim antap long hil, hem i talem se: “Olgeta we oli man blong mekem pis oli save harem gud, from we God bambae i talem se, ‘Yufala i pikinini blong mi.’ ” (Matiu 5:9) Jisas i stap tokbaot ol man we bambae oli gat hop blong kam ol pikinini blong God long saed blong spirit, mo kasem laef we i no save finis long heven. (Jon 1:12; Rom 8:14-17) Ol narafala man blong bilif, we oli no gat hop blong go long heven, bambae olgeta tu oli harem gud long wan fasin we i ‘fri olgeta, olsem ol pikinini blong God.’ (Rom 8:21) Ol man we oli mekem pis, olgeta ya nomo bambae oli save kasem hop ya. Tok ya ‘stap long pis’ i defren olgeta long tok ya ‘mekem pis.’ Long Baebol, mekem pis i minim se wan man i wok blong leftemap pis, mo samtaem hem i karem pis i kam long ples we bifo i no gat pis.
6 Taem yumi tingbaot samting ya, yumi save skelem wetem advaes ya we Pol i givim long ol Kristin long Rom, i se: “Oltaem, long saed blong yufala, yufala i mas traehad blong faenem rod blong yufala i gat pis wetem olgeta man.” (Rom 12:18) Pol i no stap talem long ol Kristin blong Rom se oli mas gat fasin we i kwaet nomo. I tru, fasin kwaet i wan gudfala fasin. Be long ples ya, Pol i stap leftemap tingting blong olgeta blong oli mekem pis. ?Wetem hu? Wetem “olgeta man.” Hemia i minim ol memba blong famle, ol Kristin brata sista, mo ol narafala man tu we oli no gat bilif. Hem i leftemap tingting blong ol Kristin long Rom blong oli “traehad” blong mekem pis wetem ol narafala. Hemia i no min se ol Kristin ya bambae oli jenisim sam bilif blong olgeta jes blong mekem pis wetem narafala. No gat. Be i min se oli toktok wetem narafala blong traem mekem pis, i no blong pulum kros i kam. Ol Kristin oli mas mekem olsem, nating sipos hemia we oli toktok wetem hem i wan memba blong kongregesen no nogat. (Galesia 6:10) Samting ya i laenap wetem tok blong Pol se: “Yufala i mas traehad oltaem blong mekem i gud long yufala mo long ol narafala man tu.”—1 Tesalonaeka 5:15.
7, 8. ?Olsem wanem mo from wanem ol Kristin oli mekem pis wetem ol man we oli no bilif olsem olgeta?
7 ?Olsem wanem yumi save mekem pis wetem olgeta we oli no bilif olsem yumi mo we maet oli agensem ol bilif blong yumi? Fastaem, yumi mas lukaot blong no mekem olsem se yumi gud moa long olgeta. Eksampol, yumi no save mekem pis sipos yumi tokbaot wan man long fasin we yumi daonem hem. Jeova i talemaot ol jajmen we bambae hem i mekem agensem samfala ogenaesesen no grup blong man, be hemia i no minim se yumi gat raet blong tokbaot wan man olsem se jajmen blong hem i kamtru finis. Tru ya, yumi no mas jajem ol narafala man, nating se oli man blong agensem yumi. Pol i talem long Taetas blong givim advaes long ol Kristin long Krit se oli mas gat respek long ol gavman long wol ya. Nao hem i talem se i gud ol Kristin ya oli tingbaot we “oli no mas tok nogud long nem blong narafala man, mo oli no man blong rao. Oli mas man we oli save fren gud long ol man, mo oltaem oli mas mekem i gud long man.”—Taetas 3:1, 2.
8 Taem yumi mekem pis wetem ol man we oli no bilif olsem yumi, yumi save pulum olgeta blong intres long trutok. Be yumi lukaot blong no fren gud wetem ol man we ‘oli save spolem fasin blong yumi.’ (1 Korin 15:33) Nating se i olsem, yumi save mekem ol gudfala fasin long narafala, mo yumi mas soem respek mo kaen gud long olgeta. Pita i raetem se: “Naoia ol man we oli no bilif long God oli stap talem se yufala i man blong brekem loa. Ale, yufala i mas mekem fasin blong yufala i stret gud long fes blong olgeta, blong bambae oli luk ol gudfala wok blong yufala. Nao long Lasdei, taem God i kam blong jajem olgeta, bambae oli save leftemap nem blong God from ol gudfala wok ya blong yufala.”—1 Pita 2:12.
Mekem Pis Long Wok Blong Prij
9, 10. ?Olsem wanem aposol Pol i soemaot fasin blong mekem pis wetem man we i no gat bilif olsem hem?
9 Ol Kristin blong faswan handred yia oli wok strong wetem fasin no fraet. Oli no jenisim mesej we oli stap talemaot blong mekem i stret long tingting blong ol man. Mo taem ol man oli agensem olgeta, oli gat strong tingting blong obei long God fastaem. (Ol Wok 4:29; 5:29) Be nating se oli wok strong wetem fasin no fraet, oli gat respek long tingting blong ol narafala. Tingbaot fasin blong Pol taem hem i stanap fored blong King Herod Agripa II blong talemaot bilif blong hem. Herod Agripa i bin tekem stret sista blong hem, Benis, olsem woman blong hem. Be, Pol i no tok long Agripa blong tijim hem wanem fasin i stret mo wanem fasin i no stret. Defren olgeta, hem i tokbaot ol samting we tufala tugeta i agri long hem. Hem i leftemap Agripa se hem i wan man we i savegud ol kastom blong ol man Jiu mo hem i bilif long tok blong ol profet.—Ol Wok 26:2, 3, 27.
10 ?Pol i talem ol tok ya blong switim man ya nomo blong bambae i letem hem i gofri? Nogat. Pol i folem advaes ya we hem wan i bin givim. Evri samting we hem i talem long Herod Agripa oli tru. (Efesas 4:15) Be Pol i wan man blong mekem pis mo hem i save olsem wanem blong ‘mekem olsem we hem tu i gat sem fasin we ol man oli gat.’ (1 Korin 9:22) Bigfala samting long tingting blong hem, hemia se hem i wantem gat raet blong prij long saed blong Jisas. From we hem i wan gudfala tija, hem i stat tokbaot ol samting we hem mo Agripa, tufala i save agri long olgeta. Long rod ya, Pol i givhan long king ya we fasin blong hem i nogud, blong gat gudfala tingting long saed blong Kristin Skul.—Ol Wok 26:28-31.
11. ?Olsem wanem yumi save mekem pis long wok blong prij?
11 ?Olsem wanem yumi save mekem pis long wok blong prij? Olsem Pol, yumi mas stap longwe long ol samting we oli save mekem we rao i kamaot. I tru se samtaem yumi mas “strong moa blong talemaot tok ya blong God,” blong faet agensem ol samting we oli traem spolem bilif blong yumi. (Filipae 1:14) Be bigfala samting we i mas stap long tingting blong yumi, hemia se yumi wantem talemaot gud nius. (Matiu 24:14) Sipos wan man i luksave trutok long saed blong stamba tingting blong God, bambae hem i stat blong sakemaot ol giaman tijing mo jenisim ol nogud fasin blong hem. Taswe yumi mas traem bes blong yumi blong tokbaot ol samting we bambae narafala i intres long hem. I gud blong statem storian blong yumi wetem ol samting we yu mo narafala i agri long hem. Ol man oli save lesin long mesej blong yumi sipos yumi soem respek long olgeta, be sipos yumi pulum kros blong olgeta, bambae yumi no save karem gudfala frut nating.—2 Korin 6:3.
Mekem Pis Long Famle
12. ?Long wanem rod yumi save mekem pis insaed long famle?
12 Pol i talem se olgeta we oli wantem mared bambae “oli gat trabol long laef blong olgeta.” (1 Korin 7:28) Ol hasban mo waef oli save fesem plante hadtaem. Wan long ol hadtaem ya hemia se, wanwan taem, bambae tufala i no save agri long sam samting. ?Olsem wanem tufala i save stretem ol samting long taem olsem? Tufala i mas yusum kwaet fasin. Wan man blong mekem pis bambae i traehad blong blokem rao blong i no kam bigwan moa. ?Hem i mekem samting ya olsem wanem? Fastaem, hem i mas lukaot gud long tang blong hem. Sipos hem i no bos long tang bambae hem i save talem ol tok we oli daonem mo spolem narafala. Yes, smol samting ya nomo be i save talem ol tok we oli ‘nogud tumas, mo yumi no save blokem, . . . i olsem posen we i save kilim man i ded.’ (Jemes 3:8) Wan man blong mekem pis hem i yusum tang blong hem blong leftemap tingting blong narafala be i no blong mekem narafala i foldaon.—Ol Proveb 12:18.
13, 14. ?Olsem wanem yumi save holemtaet pis, taem yumi mekem mastik long toktok blong yumi no taem ol nogud filing oli kam antap?
13 From we yumi sinman, yumi evriwan i stap talem ol samting we biaen yumi sore from. Be taem samting olsem i hapen, yumi mas kwik blong stretem mo mekem pis. (Ol Proveb 19:11; Kolosi 3:13) I nogud blong gat fasin ya blong “mekem tumas toktok” mo blong stap ‘rao oltaem’ long ol smosmol samting. (1 Timoti 6:4, 5) I moagud blong tingbaot wanem i pusum narafala blong mekem olsem, mo traem kasem save filing blong hem. Sipos narawan i sakem ol strong tok long yu, yu no mas sakem strong tok i gobak long hem. Tingbaot, “sipos yu toktok gud long man we i kros, bambae yu save mekem tingting blong hem i kam kwaet.”—Ol Proveb 15:1.
14 Samtaem i gud yu tingbaot advaes we i stap long Ol Proveb 17:14 (NW ), we i se: “I gud yu gowe bifo rao i kamaot.” I gud blong aot bifo we wan rao i faerap. Biaen, taem ol filing blong kros oli godaon, maet bambae yu save stretem problem ya long kwaet fasin. Samtaem maet i nidim blong singaot wan Kristin elda we i bigman finis, blong hem i givhan long saed ya. Ol man olsemia, we oli gat ekspiriens mo oli kasem save long filing blong narafala, oli givhan bigwan taem mared i stap long denja blong lusum pis.—Aesea 32:1, 2.
Mekem Pis Insaed Long Kongregesen
15. ?Jemes i tokbaot wanem fasin nogud we i bin kamaot long medel blong sam Kristin? ?Mo from wanem fasin ya i ‘kamaot long wol, i blong ol anamol, mo i kamaot long Setan’ nomo?
15 Sore tumas, sam Kristin blong faswan handred yia oli bin soemaot ol fasin blong jalus mo fasin blong wantem kam hae moa. Hemia i longwe tumas long fasin blong mekem pis. Jemes i talem se: “Fasin ya i no fasin blong waes we i kamaot long heven. Hem i fasin blong waes we i kamaot long wol ya, we i blong man [“anamol,” NW ] nomo, mo we i kamaot long Setan. Taem ol man oli jalus, mo oli wantem kam hae moa long narafala man, evri samting i go olbaot, nao olgeta fasin nogud oli stap kamtru.” (Jemes 3:14-16) Grik tok we oli tanem long ples ya se “wantem kam hae moa” i soemaot fasin ya we man i traehad from samting we hem nomo i wantem, olsem se hem i wokem olkaen rod blong kasem wan hae posisen. Taswe i stret nomo we Jemes i talem se fasin ya i ‘kamaot long wol, i blong anamol nomo, mo i kamaot long Setan.’ Long olgeta yia we oli pas finis, ol lida blong wol ya oli mekem fasin ya blong wantem kam hae moa. Oli olsem ol wael anamol nomo we oli stap faet bitwin olgeta. Tru ya, fasin blong wantem kam hae moa i rili kamaot long “wol” mo hem i fasin blong ‘anamol.’ Mo tu, hem i fasin blong “Setan.” Nogud fasin ya i stat fastaem long hat blong enjel ya we i wantem tumas blong kasem paoa. Ale, hem i girap agensem Jeova God, mo i karem nem ya Setan, jif blong ol devel.
16. ?Olsem wanem sam Kristin blong faswan handred yia oli soem tingting we i olsem tingting blong Setan?
16 Jemes i pulum ol Kristin blong faet agensem ol tingting blong wantem kam hae moa, from we ol tingting ya oli no karem pis. Hem i raetem se: “?Wanem nao i stamba blong ol faet mo ol rao blong yufala? Ol samting ya i stap kamtru from we long tingting blong yufala, yufala i wantem harem gud long evri samting, nao fasin ya i stap mekem yufala i wantem faet oltaem nomo.” (Jemes 4:1) Fasin ya “blong wantem harem gud long evri samting” i save minim fasin we man i griri tumas long mane no i wantem tumas blong kasem hae nem no paoa. Jisas i talem se ol man we bambae oli biaen long hem oli “man we i daon moa.” Be, olsem Setan, maet sam Kristin insaed long kongregesen oli wantem gat haenem. (Luk 9:48) Kongregesen i save lusum pis sipos i gat samfala we oli holem tingting ya.
17. ?Olsem wanem ol Kristin tede oli save mekem pis insaed long kongregesen?
17 Tede, yumi mas faet agensem fasin blong wantem mane tumas, fasin jalus, mo fasin blong ronem hae posisen. Sipos yumi ol trufala man blong mekem pis, bambae yumi no wari tumas we samfala long kongregesen oli gat gudhan moa blong mekem samting i winim yumi. Bambae yumi no tok daonem olgeta long fored blong ol narafala mo bambae yumi no jajem tingting we i pusum olgeta blong mekem wok. Sipos yumi gat gud save blong mekem wan samting, bambae yumi no yusum save ya blong soem se yumi moa gud i winim ol narafala. I nogud blong gat tingting ya se yumi nomo yumi stap mekem kongregesen i gohed gud from save mo wok blong yumi. Ol tingting olsemia oli no karem pis be oli mekem ol man i seraot. Ol man blong mekem pis oli no flas from we oli gat save blong wok. Wetem tingting daon oli yusum save ya blong givhan long ol brata blong olgeta mo blong ona long Jeova. Oli luksave se lav nomo hem i mak blong wan trufala Kristin, be i no spesel save we oli gat blong mekem wok.—Jon 13:35; 1 Korin 13:1-3.
‘Pis i Rul Long Yufala’
18. ?Olsem wanem ol elda oli holem pis bitwin long olgeta?
18 Ol elda oli mas soem rod blong mekem pis long kongregesen. Jeova i bin tokbaot ol man blong hem i se: “Mi bambae mi mekem we pis mo stret fasin tufala i rul long yufala.” (Aesea 60:17) Folem ol profet tok ya, ol Kristin brata we oli mekem wok blong lukaot long ol sipsip blong God oli wokhad blong pis i stap bitwin long olgeta mo long medel blong ol sipsip. Ol elda oli save holem pis bitwin long olgeta taem oli gat “waes we i kam long heven” we i mekem se oli man blong pis mo oli no stap mekem i strong long ol narafala. (Jemes 3:17) Ol elda long kongregesen oli bin gruap long ol defren kaen laef, taswe samtaem bambae oli no lukluk wan bisnes wetem tingting we i sem mak evriwan. ?Hemia i minim se oli no save stap long pis? I dipen long fasin we wanwan long olgeta bambae i folem long bisnes ya. Ol man blong mekem pis bambae oli no tokflas taem oli talemaot tingting blong olgeta, mo bambae oli respektem narafala taem oli lesin long tingting blong hem. Wan man blong mekem pis bambae i no strong long ol narafala blong oli folem tingting blong hem, be bambae hem i prea long saed ya mo i soem trufala intres long tingting blong brata blong hem. I no rong blong gat ol defren tingting, sipos ol tingting ya oli no agensem wan rul blong Baebol. Wan man blong mekem pis bambae i rere blong agri mo sapotem disisen we bighaf oli wantem tekem, nating se tingting blong hem i defren. (1 Timoti 3:2, 3) Ol elda we oli bigman long tingting, oli save se i moa impoten blong holemtaet pis i winim we oli holemtaet tingting we olgeta nomo i wantem.
19. ?Olsem wanem ol elda oli mekem pis insaed long kongregesen?
19 Ol elda oli leftemap pis long medel blong ol sipsip taem oli halpem olgeta mo no jajem ol traehad we oli mekem. I tru, samtaem bambae i nidim blong stretem samfala long kongregesen. (Galesia 6:1) Be wok blong Kristin elda i no blong stretem man nomo. Plante taem hem i givim ol gudfala tok blong presem narafala. Ol elda we oli gat lav oli traehad blong luk ol gudfala poen blong narafala. Oli soem tangkiu from hadwok we ol Kristin brata sista oli mekem, mo oli sua se ol Kristin ya oli stap givim bes blong olgeta long God.—2 Korin 2:3, 4.
20. ?Olsem wanem kongregesen i harem gud taem evriwan i traehad blong mekem pis?
20 Yes, yumi traehad blong stap long pis, mo yumi wokhad blong kasem pis, insaed long famle, long kongregesen, mo wetem ol narafala man we oli no bilif olsem yumi. Sipos yumi traehad blong wokem pis, bambae yumi leftemap fasin glad insaed long kongregesen. Mo long sem taem, bambae yumi blokem ol trabol mo kam strong moa long plante samting. Hemia nao wanem we bambae yumi tokbaot long nekis stadi.
?Yu Yu Tingbaot?
• ?Fasin blong mekem pis i minim wanem?
• ?Olsem wanem yumi save mekem pis wetem ol man we oli no Witnes?
• ?Wanem sam rod blong wokem pis insaed long famle?
• ?Olsem wanem ol elda oli save leftemap pis insaed long kongregesen?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 9]
Ol man blong mekem pis oli blokem fasin blong wantem stap hae moa long narafala
[Tok blong pija long pej 10]
Ol Kristin oli man blong mekem pis long wok blong prij, long famle, mo long kongregesen