?Setan i Rili Stap?
?Setan i Rili Stap?
“Buk ya, All in the Mind—A Farewell to God,” we Ludovic Kennedy i raetem, i talem se: “Bifo, long Kristin Jos, ol man oli bilif se Setan, Bielsebal no Devel, we i king blong rabis fasin, i wan trufala man we i gat paoa, olsem we smol man tede oli bilif yet se ‘God’ i wan trufala man we i gat paoa. Ol man Jiu mo ol faswan Kristin oli mekemap stori blong Setan se hem i haf man haf anamol, blong oli save putum fol long hem from ol rabis fasin we i stap raonabaot long olgeta. Biaen, ol Kristin oli luksave se hemia wan kastom stori we i no stanap long trutok, mo oli sakemaot Setan long tingting blong olgeta.”
LUDOVIC KENNEDY, wan man blong raetem buk mo toktok long radio, i talem se blong plante handred yia, olgeta man long Krisendom * evriwan oli bilif se Setan i rili stap. Tija Norman Cohn i talem se samtaem ol Kristin oli “tingting tumas long paoa blong Setan mo ol rabis enjel blong hem.” (Europe’s Inner Demons) Olgeta we oli gat tingting ya, oli no ol man nating nomo we oli no skul gud. Kastom stori ya se Setan i kam olsem wan kaen anamol blong bos long ol rabis fasin mo giaman kastom, “i no wan bilif blong olgeta ya nomo we oli no skul gud,” be, olsem Tija Cohn i talem, “long ful wol, ol haeman we oli skul gud, olgeta tu oli bilif long samting ya.” Ol “haeman we oli skul gud,” wetem ol haeman blong jos tu, olgeta ya nao we oli ronem mo kilim i ded plante woman kleva olbaot long Yurop long ol yia 1400 kasem 1600. Long taem ya, jos mo gavman i putum toktok agensem 50,000 woman kleva, nao oli mekem olgeta oli harem i soa long bodi blong olgeta gogo oli ded.
Taswe, yumi no sapraes we plante man oli sakemaot ol tingting long saed blong Setan, we oli talem se ol tingting ya oli narakaen, mo oli blong mekem man i fraet nomo. Long 1726, Daniel Defoe i jikim bilif we plante man oli gat se Setan i wan samting “we i gat wing olsem flaengfokis, ol hon mo we leg blong hem daon i olsem buluk, i gat wan longfala tel, wan tang we i olsem fok, mo ol narakaen samting olsem.” Hem i talem se, ol tingting ya oli “krangke tingting blong ol man we oli no gat hed.” Mo hem i gohed blong talem se, “olgeta we oli wantem pulum narafala blong bilif mo fraet long ol devel, oli mekemap stori ya nomo” nao oli “trikim ol man we oli no gat save, mo mekem se oli bilif long wan rabis devel we olgeta nomo oli mekemap.”
?Hemia tingting we yu yu gat? ?Yu tu yu gat tingting ya se, “Setan i wan samting we ol man nomo oli mekemap blong oli save putum fol long hem from ol rabis fasin we i stap raonabaot long olgeta”? Tok ya i stap long buk ya, The Zondervan Pictorial Encyclopedia of the Bible mo plante man we oli talem se oli Kristin oli gat sem tingting ya. Jeffrey Burton Russell i talem se, plante haeman blong Krisendom “oli sakemaot Setan mo ol rabis enjel blong hem olsem we oli kastom stori blong bifo nomo.”
Be, long tingting blong sam man, Setan i rili laef i stap. Oli skelem ol samting, nao oli luksave se i mas gat wan paoa we i nogud mo i strong bitim paoa blong man, we i stamba blong ol rabis samting we oli stap hapen bakegen mo bakegen long histri blong man. Masta Russell i talem se “ol rabis samting we i nogud bitim mak, we oli bin hapen long ol yia 1900,” oli mekem se “plante man oli stat bilif bakegen long Setan, afta we oli sakemaot hem blong longtaem.” Don Lewis, we i man blong raetem buk, i tokbaot sam man tede we oli skul gud. Hem i talem se bifo, man ya oli “laf long ol bubu blong olgeta we oli no skul gud,” from narakaen bilif blong olgeta we oli mekem man i fraet. Be naoia, olgeta tu oli bilif mo oli tingting strong long wan rabis paoa we i bitim paoa blong man.”—Religious Superstition Through the Ages.
?Ale, wanem nao trutok long saed ya? ?Setan i wan giaman samting we i olsem kastom stori nomo? ?No hem i wan bigfala paoa we i rili stap mo we yumi mas tingting strong long hem yet, nating se yumi stap long ol yia 2000 finis?
[Futnot]
^ Ol skul we oli talem se oli Kristin.
[Tok blong pija long pej 4]
Olsem pija ya blong Gustave Doré i soem, ol kastom stori blong bifo oli tokbaot Setan se hem i haf man, haf anamol
[Credit Line]
The Judecca—Lucifer/The Doré Illustrations For Dante’s Divine Comedy/Dover Publications Inc.