Bilif Blong Noa i Jajem Wol

?YU YU harem finis stori blong Noa, wan man we i ona gud long God, mo we i bildim wan bigfala sip blong sevem ol man taem Bigfala Wota i kavremap wol? Plante milian man oli savegud stori ya, nating we hem i olfala. Be plante man oli no kasem save se laef blong Noa i gat paoa long yumi evriwan.

?From wanem yumi mas intres long wan stori we i hapen plante taosen yia bifo? ?I gat wan samting long taem blong Noa mo long taem blong yumi we i sem mak? ?Sipos i gat, olsem wanem eksampol blong hem i save givhan long yumi?

Wol Long Taem Blong Noa

Baebol i makem se Noa i bon long 2970 B.K.T., hemia 126 yia afta we Adam i ded. Long taem blong Noa, wol i fulap long raf fasin, mo bighaf blong ol pikinini blong Adam oli jusum blong folem fasin rebel blong papa blong olgeta. Taswe, “Jeova i luk we rabis fasin blong man i fulap long wol mo oltaem hat blong olgeta i stap tingbaot blong mekem ol rabis fasin nomo.”—Jenesis 6:5, 11, 12, NW.

I no fasin rebel blong ol man nomo we i mekem Jeova i no glad. Stori blong Jenesis i eksplenem se: “Ol pikinini blong tru God oli stat blong lukluk ol gel blong ol man, oli luk we oli naes. Nao oli go tekem olgeta gel ya we oli jusumaot, blong oli waef blong olgeta. . . . Long taem ya, ol man Nefilim oli stap long wol. Mo biaen tu oli stap, taem ol pikinini blong trufala God oli gohed blong slip wetem ol gel blong ol man, nao olgeta oli karem pikinini boe. Hemia ol strostrong man blong bifo, ol man we oli gat nem.” (Jenesis 6:2-4, NW ) Taem yumi skelem ol vas ya wetem tok we aposol Pita i raetem, yumi luk we “ol pikinini blong tru God,” oli ol enjel blong God we oli no moa obei long hem. Ol stronghed enjel ya oli karem bodi blong man, nao oli mekem sin, oli slip wetem ol woman long wol, mo ol woman ya oli karem ol pikinini, hemia ol Nefilim.—1 Pita 3:19, 20.

“Nefilim” i minim se “mekem i foldaon,” olsem man we i mekem narafala i foldaon. Fasin blong olgeta i raf tumas, mo sin blong ol papa blong olgeta i sem mak long rabis fasin blong Sodom mo Gomora. (Jud 6, 7) Olgeta, wetem ol papa blong olgeta, oli pulum ol man long wol blong mekem rabis fasin we i bitim mak.

“I No Gat Rong Long Hem”

Rabis fasin i kam antap bigwan gogo kasem we God i wantem spolem olgeta man long wol. Stori we i kamaot long God i talem se: “Be Jeova i glad long Noa. . . . Noa i wan stret man. Hem  i soemaot se hem i no gat rong long hem olsem ol narafala man long taem blong hem. Noa i wokbaot wetem trufala God.” (Jenesis 6:8, 9, NW ) ?Be, olsem wanem hem i save ‘wokbaot wetem God’ long medel blong ol man we oli no wantem save long loa blong God mo we i stret nomo blong oli lus?

I klia we Noa i lanem plante samting from papa blong hem, Lamek, we i wan man blong bilif mo i bin laef long taem blong Adam. Taem Lamek i putum nem ya Noa (we i minim “Spel,” no “Mekem narafala i harem gud”) long pikinini boe blong hem, hem i talem profet tok ya se: “Pikinini ya bambae i givim spel long yumi, we bambae yumi spel lelebet long ol hadwok blong yumi long graon ya we Hae God i jajem finis, i mekem i kam nogud.” Profet tok ya i kamtru taem God i tekemaot jajmen we hem i mekem agens long graon.—Jenesis 5:29; 8:21.

Sipos ol papa mama oli obei gud long God, hemia i no minim se ol pikinini blong olgeta tu bambae oli strong long saed blong spirit.Olgeta man wanwan oli mas wokem prapa fasin fren blong olgeta wetem Jeova. Noa i ‘wokbaot wetem God’ taem hem i folem rod we God i glad long hem. Samting we Noa i lanem long saed blong God, i pusum hem blong mekem wosip long Hem. Bilif blong Noa i no seksek taem God i talemaot stamba tingting blong hem blong mekem Bigfala Wota i ron “blong finisim olgeta samting we i gat bodi.”—Jenesis 6:13, 17, NW.

I neva bin gat wan trabol olsem bifo, be Noa i trastem se bambae samting ya i kamtru. Taswe, hem i obei long oda ya we Jeova i givim se: “Naoia yu mas tekem ol gudfala timba, mo yu mas wokem wan bigfala sip blong yu long hem. Yu mas wokem ol rum long hem, mo yu mas pentem insaed mo afsaed blong hem long kolta.” (Jenesis 6:14) I no isi blong bildim bigfala sip ya long fasin we God i wantem. Be, “Noa i girap, i mekem olgeta samting ya, stret olsem we God i givim oda long hem.” Yes, “hem i mekem olsem nomo.” (Jenesis 6:22, NW ) Noa i wokem sip ya wetem help blong waef blong hem mo trifala pikinini boe blong tufala, Sem, Ham, mo Jafet, wetem ol waef blong trifala ya. Jeova i blesem bilif we oli soemaot. !Hemia i wan gudfala eksampol blong ol famle tede!

?Oli bildim bigfala sip ya olsem wanem? Jeova i givim oda long Noa blong i bildim sip ya olsem wan bigfala bokis long wud, i mas gat tri stori blong hem, mo i mas mekem we wota i no save lik i kam insaed. Longfala blong hem i klosap 133 mita, bigfala blong hem, 22 mita, mo hem i klosap 13 mita hae. (Jenesis 6:15, 16) Hevi blong sip ya i klosap sem mak long ol bigfala kago sip blong taem blong yumi.

!Hemia i wan bigfala wok ya! Ating i nidim blong oli katem daon plante taosen tri, pulum olgeta oli go long ples we oli wokem sip long hem, mo katem olgeta blong mekem oli kam plang mo timba. Oli mas wokem ol bigfala lada blong oli save stanap long olgeta, mo ol nil no ol pin we oli katem long wud. Oli mas kasem kolta blong putum long sip blong blokem wota i no go insaed, oli mas kasem ol botel mo ol tul, mo plante narafala samting moa. Blong mekem wok ya, maet oli nidim blong toktok wetem sam man we oli stap salem ol samting, maet oli mas pem sam samting, mo pem samfala from sam wok we oli mekem. I luk olsem se oli nidim blong gat gudhan blong wokem ol samting long wud blong mekem se ol timba oli joen tugeta stret mo blong oli bildim wan sip we i strong gud. !Mo traem tingbaot —ating wok blong bildim sip ya i gohed 50 no 60 yia!

Afta, Noa i mas tingbaot blong mekem rere i naf kakae blong olgeta mo blong ol anamol tu. (Jenesis 6:21) Hem i mas hivimap ol anamol mo pusum olgeta oli go insaed long bigfala sip ya. Noa i mekem olgeta samting we God i talem long hem blong mekem, mo hem i finisim wok ya. (Jenesis 6:22) Blesing blong Jeova i mekem se wok ya we hem i mekem i nambawan.

“Man Blong Talemaot Stret Fasin”

Noa i mekem wan narafala wok tu, hem i givim woning mo hem i stanap strong long wok “blong talemaot stret fasin.” Be ol man oli “no lesin go kasem taem we wota i ron bigwan mo i draonem olgeta evriwan.”—2 Pita 2:5; Matiu 24:38, 39, NW.

Ol man we oli stap raonabaot long Noa, oli no gat respek long ol samting long saed blong spirit. Taswe, oli no bilif nating, oli laf mo jikim famle blong Noa bitim mak, blong daonem olgeta. Ating ol man ya oli ting se famle ya i krangke. Nating se i olsem, Noa i mekem gud wok blong hem, i leftemap tingting blong famle blong hem mo i sapotem olgeta long saed blong spirit. Taswe, famle blong hem i neva folem fasin blong ol man raonabaot long olgeta, we oli no ona long God. Ol man ya oli raf, oli mekem rabis fasin long saed blong seks mo oli gat fasin rebel. Ol toktok mo wok blong Noa oli soemaot bilif blong hem, mo samting ya i mekem se Noa i jajem wol long taem ya.—Hibrus 11:7.

Hem i Sef Tru Long Bigfala Wota

Smol taem bifo we bigfala ren i foldaon, God i talem long Noa blong go insaed long bigfala sip. Taem famle blong Noa mo ol anamol oli go insaed finis, “[“Jeova,” NW ] i satem doa,” mo ol man we oli stap laf mo jikim olgeta, oli stap afsaed. Taem Bigfala Wota i foldaon, i luk olsem we ol stronghed enjel oli livim bodi blong man, oli tekem spirit bodi bakegen, mo oli no ded long wota ya. ?Be olsem wanem long ol narafala? !Evri laef samting we oli stap afsaed long bigfala sip, wetem ol Nefilim tu, oli ded! Noa nomo wetem famle blong hem oli laef.—Jenesis 7:1-23.

Noa wetem famle blong hem oli stap insaed long bigfala sip ya blong wan yia mo ten dei, we oli kaontem olgeta wetem mun. Oli bisi blong fidim mo givim wota long ol anamol, klinimaot ol doti, mo oli stap makem ol dei tu. Buk blong Jenesis i talemaot stret dei we ol defren samting i hapen taem Bigfala Wota i ron, olsem buk blong wan sip we oli raetem daon ples we sip i stap long hem evri dei. Hemia i soemaot we stori ya blong Noa i tru.—Jenesis 7:11, 17, 24; 8:3-14.

 Taem oli stap insaed long bigfala sip, yumi sua se Noa i lidim famle blong hem blong oli storian long ol samting long saed blong spirit, mo blong oli talem tangkiu long God. Noa mo famle blong hem nao oli mekem se stori blong ol samting we oli hapen bifo we Bigfala Wota i ron, i kasem yumi tede. Ating oli storian gud tugeta taem we Bigfala Wota i stap foldaon, from we oli save ol stori we ol olfala bifo oli talem mo oli trastem ol stori ya, mo oli gat ol buk tu we oli tokbaot ol samting we i pas finis.

!Noa mo famle blong hem oli mas glad bigwan taem oli stanap long drae graon bakegen! Faswan samting we Noa i mekem, hem i wokem wan olta mo i mekem wok blong pris long famle blong hem, hem i givim wan sakrefaes long Man we i sevem olgeta.—Jenesis 8:18-20.

“Bambae i Olsem Taem Blong Noa Bifo”

Jisas i talem se: “Long taem ya we mi, mi Pikinini blong Man mi kamtru, bambae i olsem taem blong Noa bifo.” (Matiu 24:37) Sem mak long Noa, ol Kristin tede tu oli man blong talemaot stret fasin, mo oli pulum ol man blong oli tanem tingting blong olgeta from sin blong olgeta. (2 Pita 3:5-9) Yes, taem blong Noa mo taem blong yumi i sem mak nomo, taswe maet yumi stap askem se wanem nao i stap long tingting blong Noa, bifo we Bigfala Wota i ron. ?Sam samtaem, hem i harem se wok blong prij we hem i stap mekem i blong nating nomo? ?Samtaem hem i harem se i taed? Baebol i no talem wan samting long saed ya, i jes talem nomo se Noa i obei long God.

?Yu yu luksave wanem lesen yumi save lanem from taem blong Noa we i sem mak long taem blong yumi? Noa i obei long Jeova nating we hem i kasem hadtaem mo plante man oli agensem hem. From samting ya, Jeova i talem se hem i wan stret man. Famle blong Noa i no save wanem taem stret we God bambae i mekem Bigfala Ren i foldaon, be oli save se bambae i hapen. Noa i bilif long tok blong God. Samting ya i givhan long hem blong gohed long olgeta yia we hem i wokem sip mo i prij, nating we i no gat man i wantem lesin long hem. Yes, Baebol i talem long yumi se: “From we Noa i stap bilif strong long God, taswe hem i obei long tok blong God long taem ya we God i talemaot ol samting ya long hem fastaem, we i no gat man i luk yet. Taswe hem i obei long God, nao i wokem wan bigfala sip blong sevem olgeta famle blong hem. Long fasin ya, i olsem we Noa i jajem ol man, mo from fasin ya, hem i kasem stret laef ya we God i stap givim long olgeta we oli stap bilif long hem.”—Hibrus 11:7.

?Olsem wanem Noa i kasem bilif olsem? I klia we hem i tekem taem blong tingting dip long ol samting we hem i save long saed blong Jeova, mo hem i letem save ya i lidim hem. Yumi sua se Noa i toktok long God long prea. Hem i save gud Jeova, i olsem we hem i ‘wokbaot wetem God.’ Olsem hed blong famle, Noa i glad blong spenem taem wetem famle blong hem, mo hem i intres long olgeta wetem lav. Hemia i minim se hem i lukaot long ol nid long saed blong spirit blong waef blong hem wetem trifala boe blong hem mo waef blong trifala ya.

Olsem Noa, ol trufala Kristin tede oli save se klosap nomo bambae Jeova i finisim rabis wol ya. Yumi no save se bambae samting ya i hapen long wanem dei no aoa stret. Be yumi kasem save se sipos yumi wokem sem bilif mo fasin obei olsem “man blong talemaot stret fasin” i bin wokem, God “bambae i sevem yumi.”—Hibrus 10:36-39.

[Bokis blong pija long pej 29]

?Samting Ya i Rili Hapen?

Ol man we oli stadi long laef blong ol man bifo, oli hivimap bitim 270 kastom stori we oli kamaot long klosap evri laen mo nesen. Mo ol kastom stori ya oli tokbaot wan bigfala wota we i bin ron. Wan man blong stadi, nem blong hem Claus Westermann, i talem se: “ Long olgeta ples long wol, yumi save faenem stori ya blong Bigfala Wota we i foldaon. Hem i wan haf blong stamba kastom we ol olfala bifo oli pasem long yumi, olsem stori ya long saed blong stat blong wol. Hemia i rili wan samting blong sapraes: Long evri ples long wol, yumi faenem stori we i tokbaot wan Bigfala Wota we i bin ron bifo olgeta.” ?From wanem i olsem? Enrico Galbiati i eksplenem se: “Oltaem yumi faenem ol kastom stori ya blong Bigfala Wota we i ron, mo plante defdefren kaen man we oli laef longlongwe tumas long olgeta oli talemaot ol stori ya. Hemia i soemaot se stori ya i stanap long wan trufala samting we i bin hapen bifo.” Be samting we i impoten moa long ol Kristin, i no blong save tingting blong ol man blong stadi, nogat, be blong save se Jisas hem wan i tokbaot se Bigfala Wota i bin ron.—Luk 17:26, 27.

[Bokis blong pija long pej 30]

?I Gat Kastom Stori Blong Nefilim?

Long ol tijing blong jos long Gris, Ijip, Ugaritic, Hurrian, mo Mesopotemia, i gat plante kastom stori long saed blong ol god we oli slip olbaot wetem ol man [mo woman] long wol—mo olgeta ya, oli bonem ol pikinini we oli “ol strong man” no “oli haf man, haf god.” Long kastom stori blong ol man Gris, ol god oli gat bodi blong man mo oli naes we i naes. Oli kakae, oli dring, oli spel, oli slip wetem woman, oli raorao, oli faet, oli pulum ol woman blong slip wetem olgeta, mo oli repem ol woman. Ol stori ya oli talem se ol god ya oli tabu, be oli stap trikim ol man mo oli stap mekem ol nogud samting. Oli talem se ol strong man olsem Achilles, oli haf god mo haf man mo oli gat bigbigfala paoa, be oli save ded samtaem. Taswe, yumi kasem save se maet ol save long Jenesis long saed blong ol Nefilim nao i stamba blong ol kastom stori ya.