Trabol From Fasin Blong Seraotem Man Long Ol Defren Grup

“MAET HEM I RAET BLONG WANWAN MAN BLONG KASEM SAMTING WE I SEM MAK LONG OL NARAFALA, BE I NO GAT WAN GAVMAN LONG WOL WE I NAF BLONG MEKEM RAET YA I KAMTRU.”

Honoré de Balzac, wan Franis man we i stap raetem ol buk long ol yia 18 handred, i talem tok ya. ?Yu yu agri wetem hem? Plante man oli harem save wantaem nomo se fasin blong seraotem man long ol defren grup folem posisen blong olgeta i rong. Be, long ol yia 2000 we yumi stap long hem, ol man oli gohed yet blong seraot long plante, plante grup.

CALVIN COOLIDGE, we i presiden blong Yunaeted Stet long 1923 kasem 1929, i bin wari long problem ya we man i seraot long ol defren grup folem posisen blong olgeta. Mo hem i talem se man i “mas finis long fasin ya we i gat grup blong man we posisen blong hem i hae moa long ol narafala.” Nating se i olsem, samwe 40 yia afta long rul blong presiden Coolidge, grup ya we oli kolem Kerner Commission, we wok blong hem i blong faenemaot from wanem ol man blong defren kala oli no joen wanples, i talemaot wari blong hem se bambae Yunaeted Stet i seraot yet long tu haf: “wan haf i blong ol blakman, narafala haf i blong ol waetman​—we tufala i seraot mo i no kasem sem raet.” Sam man oli talem se toktok ya i kamtru finis mo se long kantri ya, “fasin seraot from kala blong skin mo bisnes i stap kam antap moa.”

?From wanem i hadwok tumas blong mekem tingting ya se olgeta man oli gat sem raet long evri samting, i kamtru? Wan bigfala risen hemia fasin we ol man oli bon wetem. Randolph Hearst, we fastaem hem i wan memba blong kongres blong Yunaeted Stet, i bin talem se: “Ating olgeta man oli sem mak long wan samting nomo, hemia se oli no wantem stap sem mak long narafala.” ?Hem i minim wanem? Ating franis man ya Henry Becque we i stap plei long drama long ol yia 18 handred, i talem klia moa se: “?From wanem i had blong kasem mak ya we evriwan i sem mak? Hemia from se yumi evriwan i wantem sem mak wetem olgeta we oli hae moa long yumi.” Blong talem long narafala toktok, ol man oli wantem stap sem mak wetem olgeta we oli hae moa long olgeta; be i no gat plante man we oli wantem stap sem mak long olgeta we oli luk se oli daon moa long olgeta.

Bifo, maet ol man oli bon long famle we i pua, no long wan famle we i gat haenem, no oli memba blong famle blong king. Samting ya i hapen yet long sam ples. Be long plante kantri tede, mane nao i soemaot se man i stap long wanem level, hem i stap daon olgeta, no long medel, no long hemia we i hae moa. Mo tu, i gat sam narafala samting we i soemaot se man i stap long wanem level, olsem kala blong skin, edukesen, mo save blong rid. Mo long sam ples, seks i bigfala samting we i mekem se ol man oli agensem ol woman from oli luk olgeta olsem we oli daon olgeta.

?I Gat Wan Hop?

Loa long saed blong raet blong ol man i givhan smol blong brekemdaon sam samting we i  mekem ol man oli seraot long ol defren grup. Long Yunaeted Stet, oli bin pasem wan loa long kot we i go agensem fasin blong seraot long narafala from kala blong skin. Long Saot Afrika, oli putum wan loa we i stopem fasin blong no laekem narafala from kala blong skin. Fasin blong fosem narafala blong wok slef i go agensem loa long plante ples blong wol, nating sipos fasin ya i stap yet tede. Rul we kot i putumap long sam kantri, i pusum ol man blong luksave raet we ol manples oli gat long graon blong olgeta. Mo tu, i gat ol loa we oli agensem fasin blong spolem narafala from we oli daon moa, ol loa olsem oli mekem se ol man we oli fesem hadtaem oli haremgud long help olsem mane.

?Ol samting ya oli soemaot se ol man oli no moa seraot long ol defren grup? Nogat. Ating fasin blong seraot long narafala from posisen i no moa strong olsem fastaem, be i gat sam niufala samting i kamaot we oli mekem man i seraot. Buk ya Class Warfare in the Information Age, i talem se: “Tede, i no moa stret blong talem se i gat grup blong ol big bisnesman mo grup blong ol wokman. Be tingting ya i stap yet from we tufala grup ya [hemia ol bisnesman mo ol wokman] oli seraot long plante smolsmol grup bakegen we ol man blong hem oli kros tumas.”

?Fasin blong seraot long narafala from posisen blong olgeta bambae i stap blong olwe? Haf we i kam biaen bambae i soemaot se yumi gat hop yet.