Ol Rul We Yu Jusum Blong Folem

?YU YU wan man we i letem ol gudfala rul i lidim yu? ?No yu ting se ol man tede oli no moa nidim ol gudfala rul blong lidim olgeta? Blong talem stret, olgeta man evriwan oli folem sam rul long laef blong olgeta, hemia ol rul we olgeta wan oli ting se i impoten. Diksonari ya The New Shorter Oxford English Dictionary i talem se wan rul i “wan stamba tingting we man i gat long saed blong wanem we i stret blong mekem.” Ol rul oli gat paoa long ol disisen blong yumi mo laef blong yumi. Yes, ol rul oli save wok olsem wan kampas, we i soemaot rod long yumi. *

Eksampol, Jisas i pulum ol man blong hem blong folem nambawan rul ya we yumi faenem long Matiu 7:12 se: “Yufala i mas mekem i gud long ol narafala man, olsem we yufala i wantem blong olgeta oli mekem long yufala.” Ol man we oli folem skul blong Konfiusas oli folem ol rul we oli kolem li mo jen. Ol rul ya oli lidim man blong gat kaen fasin, tingting daon, respek, mo fasin blong stap tru. Ol man tu we oli no gat skul oli folem sam rul long laef blong olgeta.

?Wanem Ol Rul We Yu Yu Folem?

Be, i gud blong tingbaot se, i no olgeta rul evriwan we oli gud. Sam rul oli nogud. Eksampol, long ol laswan ten yia we i pas, plante man oli letem wan tingting i pusum olgeta we oli kolem me-ism, we i minim se “mi fastaem.” Ating plante man oli neva harem tok ya no maet oli no ting se tok ya i stret long olgeta. Be nating se i olsem, plante man tede oli lego ol gudfala fasin mo oli folem tingting ya se “mi fastaem.” Ol man ya oli soemaot long laef blong olgeta se oli tingbaot olgeta nomo. Plante taem oli krangke blong ronem ol sas samting. Long Jaena, wan bos long wan stesen blong televisin i talem se: “Yumi gat tu rul nomo we i lidim yumi. Faswan se, yumi mas pem mo kasem wanem we yumi wantem. Mo namba tu, yumi mas hivimap plante mane.”

Tingting ya se “mi fastaem” i wok olsem wan strongfala stil. ?Wan stil i mekem wanem long wan kampas? Sipos wan stil i stap klosap long wan kampas, ara blong kampas i muvmuf olbaot, i no moa poen i go long not. Long sem fasin, tingting ya se “mi fastaem,” i mekem man i no moa letem ol stret rul, we oli olsem kampas, oli lidim hem blong mekem samting we i gud. Ol samting we hem i mekem i folem nomo filing blong hem mo wanem samting we hem i wantem.

Maet yu sapraes blong save se tingting ya se “mi fastaem” i no wan niufala tingting. Tingting ya i stat long garen blong Iden, taem faswan papa mama blong yumi i lego ol gudfala rul we Man we i Wokem yumi i stanemap. Kampas we i mas lidim tufala i no moa wokgud. Olgeta man, we oli pikinini blong Adam mo Iv, oli kasem trabol long laef blong olgeta from semfala tingting ya se “mi fastaem.”​—Jenesis 3:​6-8, 12.

Tingting ya i kam antap bigwan, long taem we profet tok blong Baebol i kolem ol ‘lasdei.’ Long taem ya “laef long wol ya bambae i kam  strong tumas.” Plante man oli “tingbaot olgeta nomo.” Yumi no sapraes nating se yumi tu yumi mas faet agensem tingting ya se “mi fastaem.”​—2 Timoti 3:​1-5.

Maet yu kasem save long tingting blong wan yangfala we nem blong hem Olaf. Hem i raet i go long wan branj ofis long Yurop i se: “I had tumas blong mifala ol yangfala, blong holem wan fasin blong laef we i stret. Plis yufala i mas gohed blong mekem mifala i tingbaot we mifala i mas fasgud long ol rul blong Baebol.”

Olaf i soemaot se hem i gat fasin luksave. Ol rul blong God oli save halpem yumi​—ol yangfala mo olfala​—blong yumi holemtaet ol gudfala fasin. Oli save halpem yumi blong agensem tingting ya se “mi fastaem.” Sipos yu wantem save moa olsem wanem ol rul blong Baebol oli save halpem yu, plis ridim nekis haf.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 4]

Plante man tede oli no tingbaot nid blong ol narafala