Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Blokem Dedbodi Blong i No Save Roten—?Ol Kristin Oli Save Mekem?

Blokem Dedbodi Blong i No Save Roten—?Ol Kristin Oli Save Mekem?

Blokem Dedbodi Blong i No Save Roten—?Ol Kristin Oli Save Mekem?

Jes bifo we olfala man ya blong bilif, Jekob, i ded, hem i talem se: “Bambae yufala i mas karem bodi blong mi i gobak long Kenan, long ples ya Makpela, long saed blong ples ya Mamre long is. Long graon ya we fastaem i blong wan man we i laen blong Het, we nem blong hem Efron, i gat wan hol blong ston i stap. . . . Yufala i mas berem bodi blong mi i stap long hol ya wetem bodi blong ol bubu blong mi.”​—Jenesis 49:​29-​31.

JOSEF i mekem samting we Papa blong hem i wantem. Blong mekem olsem, hem i folem wan kastom we ol man Ijip oli yusum plante long taem ya. Hem i givim oda long “olgeta [“ol dokta,” NW ] we oli waes gud long fasin blong blokem dedbodi blong i no save roten, blong oli wokem bodi ya blong papa blong hem olsem.” Stori ya long Jenesis japta 50 i soemaot se ol dokta ya oli stap wok 40 dei long bodi blong Jekob. Bigfala kampani blong ol memba blong famle mo ol haeman blong king oli tekem ded bodi blong Jekob i go long Hebron, samwe 400 kilometa longwe, blong oli berem hem. From we trep ya i tekem longtaem, i stret we oli blokem bodi blong Jekob blong i no save roten.​—Jenesis 50:​1-14.

?Be, samting ya i minim se maet ol man bambae oli faenem dedbodi blong Jekob wan dei? Ating samting ya i no save hapen. Isrel i wan ples we i fulap long wota. Taswe ol man blong digim graon long ples ya oli no save faenem fulap samting blong bifo. (Eksodas 3:8) Oli save faenem plante samting we oli wokem long aean no ston nomo. Be ol samting olsem kaliko, skin blong anamol, mo ol dedbodi we man i blokem blong oli no save roten, ol samting ya oli no save stap longtaem long ples we i wetwet mo we i stap jenis oltaem.

?Olsem wanem oli wokem wan dedbodi blong i no save roten? ?From wanem ol man oli mekem samting ya? ?Kastom ya i stret blong ol Kristin oli folem?

?Kastom Ya i Stat Long Weples?

Ol man oli blokem dedbodi blong i no save roten, from we oli wantem we dedbodi blong man no anamol i stap longtaem. Ol man blong stadi long histri oli agri se maet kastom ya i stat fastaem long Ijip. Be biaen, ol man Asiria, Pesia, mo Saetia tu oli folem kastom ya. Maet ol man oli kasem tingting blong traem blokem dedbodi blong i no roten, afta we oli faenem sam dedbodi we oli no roten aninit long sanbij blong draeples. Aninit long sanbij i no gat wota mo win, we tufala samting ya nao i save spolem dedbodi kwiktaem. Sam narafala oli talem se kastom ya i stat taem oli faenem sam dedbodi we oli stap long natron (sodium carbonate). Hemia wan minerol we i plante long Ijip.

Sam aoa nomo afta we wan man i ded, bodi blong hem i stat blong roten. Mak blong man ya we i wok long wan dedbodi, i blong mekem se dedbodi ya i stap longtaem. Hem i mas mekem trifala samting: mekem dedbodi i luk olsem se i laef, blokem dedbodi blong i no roten, mo blokem ol bebet oli no kakae dedbodi ya.

Ol man Ijip bifo oli folem kastom ya from bilif blong skul blong olgeta. From we oli bilif long laef afta ded, oli wantem tumas blong tingting se taem oli ded oli save joen yet wetem ol man we oli laef. Oli bilif se afta ded, bambae i gat wok oltaem we bodi blong olgeta bambae i mekem gogo i no save finis mo we bodi ya i mas laef bakegen. Nating se plante man oli bin folem kastom ya, kam kasem tede, ol man oli no faenem wan stori blong ol man Ijip we i eksplenem rod we oli folem blong blokem dedbodi blong i no save roten. Long ol yia fo handred B.K.T., wan man Gris, Herodotus, we i man blong raetem histri, i traem eksplenem wanem we oli mekem. Be, oli talem se, taem oli folem wanem Herodotus i raetem, risal blong hem i no gud tumas.

?I Stret We Ol Kristin Oli Folem Kastom Ya?

Ol man we oli blokem dedbodi blong Jekob blong i no save roten, oli no gat sem bilif olsem hem. Ating long bilif blong ol man Ijip, i gat sam samting we oli mekem, olsem prea, we i joen wetem kastom blong olgeta. Be, yumi save se, taem Josef i givim bodi blong papa blong hem long ol man ya, hem i no askem olgeta blong mekem ol kastom ya. Jekob mo Josef, tufala i man we i stap bilif strong long God. (Hibrus 11:​21, 22) Nating se Jeova i no givim oda long Josef blong blokem dedbodi blong Jekob blong i no roten, Baebol i no tok agensem samting ya. Be samting ya i no minim se nesen blong Isrel no Kristin kongregesen i mas folem kastom ya. Blong talem stret, i no gat wan stret advaes long Tok blong God long saed ya. Afta we oli wokem dedbodi blong Josef long Ijip, Baebol i no moa tokbaot kastom ya.​—Jenesis 50:26.

Klosap olgeta dedbodi blong bifo, we oli faenem long ol gref blong Palestaen oli roten evriwan. Samting ya i soemaot se ol man Hibru oli no bin folem kastom ya. Maet oli bin mekem sam samting we i blokem dedbodi blong i no roten blong smol taem. Eksampol, taem Lasros i ded oli no blokem bodi blong hem blong i no save roten, be oli kavremap bodi blong hem wetem kaliko nomo. Taswe, ol man oli wari taem oli go blong tekemaot ston we i blokem hol blong gref blong hem. From we Lasros i ded fo dei finis, sista blong hem i sua se taem oli karemaot ston, gref blong hem bambae i sting.​—Jon 11:​38-​44.

?Olsem wanem long Jisas Kraes? ?Ol man oli wokem bodi blong hem blong i no save roten? Ol stori blong Gospel oli no sapotem tingting ya. Long taem ya, kastom blong ol man Jiu i blong putum ol naesfala senta mo oel long dedbodi bifo we oli berem hem. Eksampol, Nikodimas i givim wan bag we i fulap long senta blong oli yusum long dedbodi blong Jisas. (Jon 19:​38-42) ?From wanem hem i givim fulap senta olsem? Maet hem i glad blong givim senta ya from we hat blong hem i fulap long lav mo respek long Jisas. Be, yumi no mas tingting se ol senta ya oli blong wokem bodi blong Jisas blong i stap longtaem.

?Be, samting ya i minim se wan Kristin i no save agri nating long fasin ya blong blokem dedbodi blong i no save roten? Blong talem stret, fasin ya i no naf blong blokem samting we bambae i mas kamtru long dedbodi ya. God i wokem yumi long graon, mo taem yumi ded bambae yumi mas kam graon bakegen. (Jenesis 3:​19) ?Be olsem wanem sipos wan Kristin i ded be oli no save berem hem kwiktaem? Sipos i gat ol famle mo fren we oli kam longwe mo sipos olgeta ya oli wantem luk dedbodi blong hem, ating oli mas wokem bodi blong hem blong i no save roten kwiktaem.

Taswe, sipos i gat sam rul long ples blong yu no famle i wantem se yu folem kastom ya, Baebol i no agensem samting ya. Ol man we oli ded “oli no moa save wan samting.” (Prija 9:5) Sipos oli stap long memori blong God, bambae oli laef bakegen long niufala wol we God i promes long hem.​—Job 14:​13-15; Ol Wok 24:15; 2 Pita 3:​13.

[Bokis blong pija long pej 31]

BLOKEM DEDBODI BLONG I NO ROTEN​—BIFO MO NAOIA

Long Ijip bifo, fasin we oli yusum blong wokem dedbodi blong i no roten, i dipen long posisen blong famle. Sipos famle i rij, maet oli jus blong folem fasin ya:

Oli yusum wan tul we oli wokem long aean, nao oli pusum i go long nus blong pulumaot bren. Biaen, oli putum sam spesel drag i go long bun blong hed. Nekiswan samting, oli karemaot ol haf insaed long bodi. Hat mo kidni nomo oli livim i stap. Blong karemaot ol haf ya long bel, oli mas katem bodi. Be long bilif blong ol man Ijip hemia wan sin. Taswe, ol man Ijip we oli wok wetem dedbodi, oli givim wok ya long wan narafala man. Man ya oli kolem hem se man blong katem dedbodi. Stret afta we man ya i katem dedbodi, hem i mas ronwe kwiktaem, from we panis we man ya i save kasem hemia se ol man oli tok swea long hem mo oli stonem hem.

Afta we oli tekemaot evri samting long bel, oli wasem gud insaed blong hem. Man blong raetem histri, Herodotus, i talem se: “Oli fulumap bodi ya wetem ol beswan mir, kasia, mo ol kaen lif we i gat gudfala smel long hem, we oli katkatem long ol smosmol pis. Frangkinsens nomo oli no yusum. Biaen oli somap bakegen ples ya we oli bin katem.”

Nekis samting, oli mas tekemaot evri wota long bodi ya. Blong mekem samting ya oli letem bodi i draon fulwan long natron blong 70 dei. Afta long taem ya, oli wasem mo kavremap dedbodi wetem kaliko ya linen. Nao, oli kavremap linen ya wetem wan samting olsem glu, mo oli putum dedbodi ya (we oli kolem mummy) i go long wan bokis blong wud we oli flasemgud. Bokis ya oli katem blong i luk olsem bodi blong man.

Tede, i tekem sam aoa nomo blong blokem bodi blong i no roten kwiktaem. Oli fulumap ol string blong blad, mo tu ol spes long bodi we oli emti olsem bel, waet leva, raonabaot long hat mo trot, wetem wan spesel wota. Long ol yia we oli pas, oli yusum ol defren kaen wota olsemia we oli wok gud. Be, wota we oli yusum moa bitim ol narafala, hemia we oli kolem formaldehyde, from we hem i sef gud mo i no sas tumas.

[Foto]

Bokis blong gol we dedbodi blong King Tutankhamen i stap insaed long hem