Ol Waldenses Oli Sakem Tijing Blong Jos Mo Joenem Protestan Skul

Long yia 1545, long naesfala eria blong Lubéron, we i stap long Provence, Saot blong Franis, wan ami blong ol soldia oli kam wanples blong mekem wan rabis wok. Fasin blong no laekem man blong narafala skul i pusum olgeta blong mekem wok ya. Blong wan ful wik oli mekem blad blong plante man i ron.

OLI spolem plante vilej fulwan, mo oli kilim ol man oli ded no karem olgeta oli go kalabus. Taem ol raf solda ya oli kilim ol man i ded, oli mekem plante nogud fasin long olgeta we i mekem ol man Yurop oli sek from. Oli kilim i ded 2,700 man, mo sanem 600 man oli go blong wok olsem slef long ol sip. Mo tu oli mekem plante woman mo pikinini oli safa bigwan. King blong Franis mo pop, tufala i presem komanda blong ami ya we i lidim wok blong kilim ol man i ded.

Long taem ya kantri blong Jemani i seraot finis from Refomesen * mo Protestan jos i go kasem plante ples long Franis. Taswe King Francis 1 blong Franis i wari mo i askem plante kwestin long saed blong ol man aninit long rul blong hem we oli agensem tijing blong Katolik skul. Ol man Provence we oli wok blong King oli no jes faenem wanwan man, be oli faenem sam vilej we olgeta man blong hem oli no agri wetem tijing blong Katolik. Taswe wan oda i goaot blong finisim gud olgeta vilej ya mo hemia nao samting we oli stap mekem taem oli kilim ol man ya oli ded long 1545.

?Hu ya olgeta we oli agensem tijing blong Katolik jos? ?Mo from wanem ol man oli no laekem olgeta mo yusum raf fasin agensem olgeta?

Wan Rijman i Kam Puaman

Olgeta we oli ded long taem ya, oli ol memba blong wan grup we i stat long ol yia 11 handred mo we i stap olbaot long Yurop. Grup ya i agensem Katolik tijing, mo hem i spesel from we hem i kasem plante ples mo i gohed blong plante handred yia. Bighaf blong ol man blong stadi long histri oli agri se grup ya i stat samwe long yia 1170. Wan rij tredaman we i stap long Lyons, wan taon blong Franis, i intres bigwan blong lanem olsem wanem blong mekem God i glad. Nem blong man ya Vaudès. Vaudès i laekem tumas advaes ya we Jisas i givim long wan rijman blong salem olgeta samting blong hem mo givim mane long ol puaman. Ale Vaudès i putum inaf mane i stap blong givhan long famle blong hem, mo biaen i lego ol sas samting blong  hem blong prijimaot Gospel. (Matiu 19:​16-​22) I no longtaem ol man oli biaenem hem mo oli kolem olgeta ol Waldenses. *

Fasin pua, wok blong prij, mo Baebol, hemia ol bigfala samting long laef blong Vaudès. Oltaem hem tok agensem ol lida blong skul from mane mo paoa blong olgeta. Blong smol taem, sam lida we oli no agri wetem jos, oli tok agens long rabis fasin blong jos mo wei we jos i yusum paoa blong hem long fasin we i no stret. Be, Vaudès i no wan lida blong jos, hem i wan memba blong jos nomo, olsem bighaf blong ol man we oli biaen long hem. From samting ya, hem i ting se i impoten tumas we Baebol i kamaot long lanwis we ol man oli save ridim. From we Baebol blong Katolik i stap long lanwis Latin, ol lida blong jos nomo oli save ridim hem. Taswe Vaudès i givim oda blong tanem ol Gospel mo sam narafala buk blong Baebol long lanwis blong ol man Provence mo not Franis. Ol man long is mo medel blong Franis tu oli kasem save long lanwis ya. * Folem oda blong Jisas blong prij long ol man, ol Puaman blong Lyons oli karem mesej i go long olgeta man long rod. (Matiu 28:​19, 20) Wan man blong stadi long histri, Gabriel Audisio, i eksplenem se bigfala risen from wanem jos i agensem ol Waldenses, hemia from strong tingting blong olgeta blong prij long ol man.

Ol Man Katolik We Biaen Oli Agensem Skul Katolik

Long taem ya, ol lida blong skul nomo oli gat raet blong prij, mo jos i talem se hem nomo i gat paoa blong givim raet ya long olgeta. Ol lida blong skul oli tingbaot ol Waldenses olsem ol man we oli no gat save mo oli no skul gud. Be long 1179, Vaudès i askem raet long Pop Alexander 3 blong hem i save mekem wok blong prij. Pop i agri blong givim raet long hem​—be fastaem, ol pris long ples blong hem oli mas agri long samting ya. Wan man blong stadi long histri, Malcolm Lambert, i makem se samting ya “i sem mak olsem we hem [pop] i no givim raet long hem.” Yes, Ajbisop Jean Bellesmains blong Lyons i putum tabu long ol memba blong jos se oli no mas prij. Vaudès i ansa wetem tok blong Ol Wok 5:​29 se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.” From we Vaudès i no wantem agri long rul blong jos, oli putumaot hem long jos long 1184.

Nating se oli putumaot ol Waldenses long eria blong ol bisop blong Lyons mo oli ronemaot olgeta long taon ya, i luk olsem se ol man oli no tingting strong long faswan oda ya. Plante man olbaot oli laekem ol Waldenses from fasin blong laef blong olgeta mo from we oli bilif wetem fulhat blong olgeta. Sam long ol bisop tu oli gohed blong toktok wetem olgeta.

Wan man blong stadi long histri, Euan Cameron, i talem se i luk olsem se ol Waldenses oli no prij “jes blong agensem Jos blong Rom.” Olgeta ya “oli wantem prij mo tij.” Ol man blong stadi long histri oli talem se jos nao i mekem grup ya i agens long hem from we jos i stanemap sam rul we sloslou oli tekemaot ol raet mo paoa long olgeta. Jos i gohed blong tok agensem olgeta, mo long 1215, long Namba Fo Lateran Kaonsel oli putum tabu long wok blong ol Waldenses. ?Samting ya i blokem wok blong prij blong olgeta?

Oli Wok Long Fasin Haed

Vaudès i ded long 1217, mo ol man we oli biaen long hem oli ronwe long ol Hil blong Franis,  Jemani, not Itali, mo medel mo is blong Yurop. Ol man oli stat mekem bigfala trabol long ol Waldenses, mo from samting ya oli go laef long bus, mekem se oli no save prij long plante ples.

Long 1229, Katolik Jos i finisim Krused blong hem agensem ol Katari, no ol Albigenses, long saot blong Franis. * Ale, naoia Jos i stat mekem bigfala trabol long ol Waldenses. I no longtaem biaen, jos we i no gat sore nating, i mekem Inkwisisin * agensem olgeta man we oli agens long jos. Fraet i pusum ol Waldenses blong mekem wok blong olgeta long fasin haed. Long 1230 oli no moa prij long open ples. Audisio, we yumi tokbaot hem antap, i eksplenem se: “Oli no moa traem faenem ol niufala sipsip . . . , oli spenem taem blong olgeta blong givhan long ol man we oli bilif finis, mo halpem olgeta blong gohed long bilif nating se ol narafala oli agensem mo ronem olgeta.” Hem i ademap se “i impoten we oli gohed blong prij, be wei we oli mekem wok ya i jenis olgeta.”

Ol Bilif Mo Fasin Blong Olgeta

Stat long ol yia 14 handred, ol Waldenses oli no letem ol woman oli joen long wok blong prij, mo oli stat seraotem man long tu grup, hemia se ol man blong prij mo ol man blong bilif. Long taem ya, ol man nomo we oli kasem trening oli save joen long wok blong lidim ol man. Oli kolem ol minista ya we oli go long plante ples blong visitim ol man se ol barbes (angkel).

Ol barbes, we oli visitim ol famle blong ol Waldenses long hom blong olgeta, oli no mekem wok ya blong pulum moa man i kam joenem olgeta, be oli mekem se grup blong olgeta i stap gohed. Olgeta barbes oli save rid mo raet. Trening we oli kasem, we i save tekem sikis yia, i stanap long Baebol. From we oli yusum Baebol long lanwis we ol man oli kasem save long hem, hemia i givhan blong oli save eksplenem Baebol long olgeta. Ol man we oli agensem olgeta oli talem se ol Waldenses, mo tu ol pikinini blong olgeta, oli folem gud Baebol mo oli save talem sam bigfala haf blong Baebol baehat.

Sam long ol samting we ol Waldenses oli agensem, hemia fasin blong giaman, tijing blong pegatri, Lames blong ol dedman, raet blong ol haeman blong jos blong fogivim ol sin mo tekemaot panis blong man we i mekem sin, mo wosip blong Meri mo ol “tabu man.” Wan taem evri yia oli mekem Lodsapa, no Laswan Sapa. Folem samting we Lambert i talem, wosip blong olgeta “i rili wan skul we i blong ol man olbaot.”

“Wan Dabol Laef”

Ol kampani blong ol Waldenses oli joengud tugeta. Wan man i save mared nomo long wan memba blong grup ya. Long ol handred yia we i pas, ol famle nem blong ol Waldenses oli kam plante. Be, blong ol man oli no kilimaot olgeta, ol Waldenses oli traem haedem ol bilif blong olgeta. From we ol bilif mo wok blong olgeta i stap long fasin haed, i isi nomo long ol man we oli agensem olgeta blong talem ol giaman tok long saed blong olgeta, olsem toktok ya se ol Waldenses oli stap wosip long Devel Setan. *

Blong blokem ol giaman toktok ya, ol Waldenses oli go agensem bilif blong olgeta mo oli mekem samting we man blong stadi long histri, Cameron, i kolem se “fasin blong joen smol” long wosip blong Katolik. Plante long ol Waldenses oli talemaot sin blong olgeta long ol pris Katolik, oli joen long Lames, yusum tabu wota, mo sam oli joen long ol trep blong go long ol tabu ples. Lambert i talem se: “Oli mekem plante samting i sem mak nomo long ol Katolik we oli stap raonabaot long olgeta.” Mo Audisio i talem stret se sloslou ol Waldenses “oli folem wan dabol laef.” Hem i ademap se: “Oli wantem gat wan laef we i kwaet, taswe oli mekem sem mak nomo long ol Katolik, be long sem taem oli stap folem sam kastom mo fasin blong olgeta blong meksua se grup blong olgeta i gohed blong stap.”

Oli Agensem Tijing Blong Jos Mo Oli Kam Protestan

Long ol yia 15 handred, Refomesen i jenisim bigwan ol skul long Yurop. Olgeta we oli folem wan bilif we gavman i no agri long hem oli save askem gavman long kantri ya blong givim raet long olgeta blong folem skul ya, no oli save muv i go long  wan kantri we i agri long wosip blong olgeta. Mo tu, ol man oli stat blong no agensem tumas olgeta we oli no agri long tijing blong Katolik, from we plante man oli stat blong tok agensem tijing blong skul.

Long 1523 finis, wan man we ol man oli save gud hem, Martin Luther, i tokbaot ol Waldenses. Long 1526, wan long ol Waldenses we hem i wan barbes, i karem nius i kam long ol hil se wok blong ol skul long Yurop i stap gohed olsem wanem. Blong sam taem biaen, ol komuniti blong ol Protestan oli stat blong serem ol bilif blong olgeta wetem ol Waldenses. Ol Protestan oli pusum ol Waldenses blong sapotem wok blong tanem Baebol we i stap long olfala lanwis i kam long lanwis Franis. Oli wokem Baebol ya long 1535, mo biaen oli putum nem ya blong hem se, Olivétan Baebol. Samting we i narakaen se, bighaf blong ol Waldenses oli no kasem save long lanwis blong Franis.

Taem Katolik Jos i gohed blong ronem ol Waldenses, bighaf blong olgeta, wetem ol Protestan tu, oli muv i kam long Provence, wan eria long saot Franis, we i sef moa. I no longtaem biaen, gavman long ples ya i harem se ol man ya oli muv i kam. Nating se ol Waldenses oli gat ol gudfala fasin blong laef, sam man oli agensem olgeta from we oli no bin stap tru long Katolik Jos mo oli talem se oli save spolem laef blong ol man. Taswe gavman i stanemap loa blong Mérindol, mo folem loa ya plante man oli ded olsem we yumi tokbaot long stat.

Afta long taem ya ol Katolik mo ol Waldenses oli no moa joengud. From we ol soldia oli faet agensem ol Waldenses, olgeta ya oli stat blong yusum ol tul blong faet agensem ol ami ya. Faet ya i pusum olgeta blong stap wetem ol Protestan. Long fasin ya nao ol Waldenses oli joenem ol Protestan.

Long ol handred yia we oli pas, ol jos blong ol Waldenses oli stanap long plante kantri farawe long Franis, olsem Urugwae mo Yunaeted Stet. Be, bighaf blong ol man blong stadi long histri oli agri wetem tingting blong Audisio, we i talem se: “Skul blong ol Waldenses i finis long taem blong Refomesen,” long taem ya we Protestan jos “i kakae” olgeta. Blong talem stret, grup blong ol Waldenses i lusum strong tingting we hem i bin gat fastaem, plante handred yia bifo. Samting ya i hapen taem fraet i pusum ol memba blong hem blong lego ol tijing mo wok blong prij we i stanap long Baebol.

[Ol Futnot]

[Map blong pija long pej 23]

(Lukluk niuspepa)

Ol ples we ol Waldenses oli kasem bigfala paoa

FRANCE

Lyons

PROVENCE

Lubéron

Strasbourg

Milan

Rome

Berlin

Prague

Vienna

[Foto]

Ol Waldenses oli sapotem wok blong tanem Olivétan Baebol long 1535

[Credit Line]

Bible: © Cliché Bibliothèque nationale de France, Paris

[Image blong pija long pej 20, 21]

VAUDÈS

Oli bonem tu Waldenses, we tufala i olfala woman

[Credit Line]

Pages 20 and 21: © Landesbildstelle Baden, Karlsruhe