?I Fol Blong Hu?—?Yu No Genes Blong Yu?

OL SAYENTIS oli stap wok had blong faenem sipos ol genes we man i kasem long papa mama blong hem taem hem i bon, hemia nao i stamba blong fasin drong, fasin blong man i slip wetem man, fasin slip olbaot, raf fasin, ol stronghed fasin, mo ded tu. Ating ol man oli glad tumas sipos oli faenem se fasin we oli gat naoia i no fol blong olgeta be hemia fasin we oli bon wetem. Tru ya, oltaem nomo yumi man i traem putum fol blong mastik blong yumi i go long narafala man.

Sipos i tru se rabis fasin blong wan man i kamaot from ol genes ya we hem i bon wetem, ale ol sayentis oli talem se maet oli save karemaot ol rabis fasin ya sipos oli jenisim ol genes blong hem. I no longtaem i pas, ol sayentis oli mekem wan map blong samting we oli kolem genome blong man (hemia olgeta chromosomes wetem ol genes we oli stap insaed long wan sel). From we wok blong olgeta i karem gudfala risal, oli gat strong tingting moa blong kasem mak ya we oli wantem kasem.

?Be, from wanem oli wantem mekem jenis ya? From we oli bilif se ol genes ya nao oli stamba blong olgeta sin mo rong we man i mekem. ?Olsem wanem? ?Ol sayentis oli faenem inaf pruf blong soemaot se ol genes ya oli rili gat fol from ol nogud fasin blong ol man? Ansa we bambae oli givim long saed ya i save gat paoa long tingting we yumi gat long saed blong yumi wan mo fiuja. Be, bifo we yumi lukluk ol pruf ya, i gud yumi tingting i gobak long taem we man i stat.

?Olsem Wanem Sin i Stat?

Bighaf blong ol man oli savegud, no oli harem finis, stori blong faswan man mo woman, hemia Adam mo Iv, mo olsem wanem tufala i mekem sin long garen blong Iden. ?Taem God i wokem tufala ya, hem i makem finis long ol genes blong tufala se bambae tufala i mas foldaon long sin? ?Hem i mekem we bambae tufala i no save blokem tufala blong mekem stronghed?

Ol wok blong Jeova God, we i Wokem tufala ya, oli stretgud fulwan. Hem i talemaot se nambawan wok ya we hem i wokem, hemia man, i “gud tumas.” (Jenesis 1:31, NW; Dutronome 32:4) Wan narafala samting we i soemaot se God i glad long wok blong hem, hemia se, hem i blesem faswan man mo woman ya mo i talem long tufala blong karem plante pikinini, blong fulumap wol ya, mo lukaot long olgeta laef samting long wol. God i no save talem samting ya sipos hem i save se bambae tufala i lego hem biaen.—Jenesis 1:28.

Baebol i tokbaot taem ya we God i wokem faswan man mo woman i se: “Mo God i stat wokem man, i olsem pija blong hem. Hem i wokem hem i olsem pija blong God. Hem i wokem tufala, man mo woman.” (Jenesis 1:27, NW ) Hemia i no min se ol man bambae oli sem mak long bodi olsem God, from we “God hem i wan spirit.” (Jon 4:24, NW ) Be hem i min se ol man oli save wokem ol fasin blong God, olsem fasin blong luksave samting we i stret long samting we i no stret,  mo gat wan tingting we i naf blong lidim olgeta. (Rom 2:14, 15) Mo tu, oli fri blong mekem wanem we oli wantem, oli naf blong skelem wan bisnes mo tekem disisen se wanem rod blong tekem.

Nating se i olsem, faswan papa mama blong yumi i nidim yet we narafala i lidim tufala. Yes, God i givim woning long tufala se wanem frut bambae i kamaot sipos tufala i mekem samting we i no stret. (Jenesis 2:17) Taswe ol samting oli soemaot se taem Adam i fesem traem ya we i pusum hem blong mekem wan disisen, hem i jusum blong mekem samting we, long tingting blong hem, i gud long taem ya. Adam i folem waef blong hem long sin ya. Hem i no tingbaot gudfala fasin fren we hem i gat wetem Bigman we i Wokem hem, mo hem i no tingbaot frut we bambae i kamaot from disisen ya. Mo tu, biaen hem i traem sakem fol blong samting ya long Jeova taem hem i se woman ya we God i givim long hem nao i lidim hem i gorong.—Jenesis 3:6, 12; 1 Timoti 2:14.

Toktok we God i talem long Adam mo Iv afta we tufala i sin, i lanem yumi long plante samting. God i no traem jenisim sam samting long genes blong tufala olsem se wan samting i ‘rong long wei we hem i wokem’ tufala. Nogat. Hem i gohed wetem wanem we hem i talem se bambae i kamaot sipos tufala i mekem sin, i min se tufala i mas ded. (Jenesis 3:17-19) Stori ya i givhan bigwan long yumi blong kasem save moa se wanem nao i biaenem fasin blong man. *

Ol Pruf Agensem Tingting Ya Se Ol Genes Oli Gat Fol

Longtaem finis i kam, ol sayentis oli stap traehad blong faenem sam samting long ol genes we maet oli biaenem, no we maet oli save fiksimap, ol sik mo ol fasin blong man. Afta long ten yia blong wok we sikis tim blong man blong stadi oli mekem, oli faenem wan genes we hem i stamba blong sik ya we oli kolem sik blong Huntington. Be oli no save nating se olsem wanem genes ya i mekem sik ya i kamaot. Scientific American we i tokbaot wok blong olgeta ya, i raetem toktok blong Evan Balaban, long Harvard Yunivesiti, we i se bambae “i had moa blong faenem ol genes we oli stamba blong ol trabol long fasin blong man.”

Tru, ol man oli no faenem wan gudfala samting yet long stadi we oli mekem blong pruvum se ol genes oli biaenem fasin blong man. Eksampol, Psychology Today i givim ripot long wok we ol man oli mekem blong traem faenem wan genes we i stamba blong trabol ya blong tingting we i foldaon bigwan (depression), hem i se: “Infomesen we man i kasem long ol bigfala sik blong tingting (se wanem i stamba blong olgeta mo olsem wanem blong kontrolem olgeta) i soem klia se [ol sik ya] oli no save kamaot nomo from wan samting we i rong long ol genes.” Ripot ya i givim wan eksampol long saed ya: “Long ol man Amerika we oli bon bifo 1905, i gat 1 pesen nomo we oli kasem trabol ya blong tingting we i foldaon bigwan taem oli gat 75 yia. !Be ol man Amerika we oli bon 50 yia biaen long taem ya, trabol ya i kasem 6 pesen blong olgeta taem oli gat 24 yia nomo!” Hemia i soem klia se ol bigfala jenis ya we oli hapen long sot taem nomo, oli no kamaot from wan samting insaed long man be oli kamaot from laef we i stap jenis raonabaot long man.

 ?Ol pruf ya wetem fulap narafala stadi we ol man oli mekem finis, oli soem wanem long yumi? I tru se i gat sam long ol fasin blong yumi we yumi karem long papa mama blong yumi, be i klia se i gat sam narafala samting we oli gat paoa long ol fasin blong yumi. Wan long ol samting ya hemia laef we yumi gruap long hem. Long taem blong yumi i gat bigbigfala jenis i kamaot long laef. Buk ya Boys Will Be Boys i tokbaot ol samting olsem pleplei we wol i stap givim long ol yangfala blong tede. Hem i talem se i had long ol pikinini blong wokem ol fasin we oli gud mo stret sipos oli “gruap we oltaem oli spenem plante taosen aoa long fored blong televisin mo film blong wajem ol man we oli stap raorao, sutum olgeta, stikim olgeta long naef, katkatem olgeta, pulumaot skin no brebrekem ol bodi blong olgeta, [mo oli no save gat gudfala fasin tu] sipos oli gruap we oltaem oli lesin long ol miusik we oli leftemap ol fasin olsem fasin blong repem woman, fasin blong kilim yu wan yu ded, tekem drag, alkol, mo fasin blong stanap long tingting blong yu nomo.”

I klia nomo se Setan, we i “stap rulum wol ya,” i wokem wan fasin blong laef we i fidim man long eni kaen nogud fasin we oli wantem. Mo i no gat wan long yumi we i save talem se fasin ya blong laef i no gat paoa long yumi.—Jon 12:31; Efesas 6:12; Revelesen 12:9, 12.

Stamba Blong Ol Trabol Blong Man

Olsem yumi luk finis, ol trabol blong man oli stat taem faswan papa mama blong yumi oli mekem sin. ?Wanem frut i kamaot from? I tru se, ol pikinini we oli kamaot long Adam oli no gat fol from sin we Adam i mekem. Nating se i olsem, olgeta evriwan oli bon wetem sin, oli no stret gud olgeta, mo oli kasem ded. Hemia nao samting we faswan papa mama ya i pasem i kam long yumi evriwan. Baebol i eksplenem samting ya se: “Bifo olgeta, wan man nomo i statem fasin blong sin long wol ya. Mo from we hem i mekem sin, hem i ded. Be frut blong samting ya, hemia we ol man oli stap ded, from we olgeta oli mekem sin.”—Rom 5:12.

From we man i no stret gud olgeta, hem i no save ronwe long sin. Be samting ya i no min se hem i no gat janis nating blong mekem samting we i gud. Baebol i soem se sipos ol man oli bilif long rod we Jeova i stanemap blong givim laef, mo sipos oli mekem wanem we God i wantem, bambae oli save mekem hem i glad long olgeta. From we Jeova i gat lav we i kaen gud, hem i openem rod blong pemaot ol man, blong karembak samting we Adam i lusum. Rod ya we hem i yusum, hemia ransom sakrefaes blong stretfala Pikinini blong hem we i talem se: “God i lavem tumas ol man long wol, nao hem i givim mi, mi stret Pikinini blong hem, mi wan nomo we hem i gat, blong olgeta man we oli bilif long mi bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis.”—Jon 3:16; 1 Korin 15:21, 22.

Aposol Pol i gat tangkiu bigwan from samting ya we God i givim. Hem i talem se: “Man. Mi mi no save harem gud nating. ?Hu man we bambae i save pulumaot mi long laef ya we i stap holemtaet mi, we bambae mi ded from? Mi mi talem tangkiu tumas long God, we hem bambae i mekem. Masta blong yumi Jisas Kraes bambae i wokem samting ya.” (Rom 7:24, 25) Pol i save se sipos hem kam slak nao i mekem sin, hem i save askem God blong fogivim hem tru long ransom sakrefaes blong Jisas Kraes. *

Olsem ol man long faswan handred yia, tede tu plante man we bifo oli gat wan laef we i nogud no i luk olsem se i no gat hop nating blong oli jenis, oli kasem stret save long trutok blong Baebol. Ale, ol man ya oli jenisim laef blong olgeta, mo oli stret nao blong kasem blesing blong God. Ol jenis ya we oli mas mekem, oli no isi nating, mo plante long olgeta ya oli mas gohed yet blong faet agensem sam long ol nogud fasin ya we oli bin mekem bifo. Be God i stap givhan long olgeta ya, nao oli naf blong holem strong long God mo stap glad blong mekem wok blong hem. (Filipae 4:13) Tingbaot stori blong man ya, we i wan nomo long plante narafala man we oli bin mekem bigbigfala jenis long laef blong olgeta blong mekem God i glad long olgeta.

Wan Stori We i Leftemap Tingting

“Taem mi wan yang boe nomo, mi stap long boding skul, mi stat mekem nogud long saed blong seks  wetem ol narafala boe. Be mi neva gat tingting ya se bambae mi kam wan man blong slip wetem man. Papa mama blong mi, tufala i divos, mo mi wantem tumas blong kasem lav we papa mama i no givim long mi. Afta we mi finis long skul, mi joen long ami from we hemia loa long kantri blong mi. Long barik we i stap klosap long barik blong mi, i gat wan grup blong man we oli stap slip wetem man. Mi laekem tumas fasin blong laef blong olgeta, ale, mi stat joen wetem olgeta. Afta we mi joen wetem olgeta blong wan yia, mi stat gat tingting se mi mi wan man blong slip wetem man. Mi talem long mi wan se: ‘Hemia nao fasin blong mi, mo mi no save mekem wan samting blong jenisim fasin ya.’

“Mi stat blong lanem fasin blong toktok we ol man blong slip wetem man oli stap yusum, mo mi joenem ol klab blong olgeta, long ol ples olsem i gat fulap drag mo alkol. Long lukluk blong ol narafala i olsem se ol samting ya oli mekem mi mi hapi mo mi harem gud, be rili, insaed long mi, mi harem olsem se mi sik. Dip insaed long hat blong mi, mi harem save se fasin ya we mi stap mekem i no stret folem wanem we yumi man i mas mekem mo mi no gat fiuja.

“Long wan smol taon, mi faenem wan Haos Kingdom blong ol Witnes blong Jeova, mo i gat wan miting i stap gohed insaed long hem. Mi go insaed mo mi lesin long tok we i brata i stap givim. Tok ya hem i long saed blong Paradaes long fiuja. Afta long miting mi storian wetem sam Witnes mo oli singaot mi blong kam long wan asembli. Mi go long asembli ya mo mi sapraes bigwan. Mi luk plante famle we oli hapi blong wosip long God tugeta. Mi stat stadi Baebol wetem ol Witnes.

“I tru se mi mas faet strong agensem ol nogud fasin blong mi blong stat folem ol samting we mi lanem long Baebol. Be mi winim faet ya, mo mi kam fri long ol doti fasin ya. Afta we mi stadi 14 manis finis, mi givim laef blong mi long Jeova mo mi tekem baptaes. Hemia fastaem long laef blong mi we mi faenem sam trufala fren. Mi gat janis blong halpem ol narafala blong oli lanem trutok blong Baebol tu, mo naoia mi stap mekem wok olsem man blong givhan long Kristin kongregesen. Jeova i rili blesem mi bigwan.”

Yumi Bos Long Wanem We Yumi Mekem

Bambae yumi no save winim wan samting we i gud sipos yumi talem se ol genes blong yumi nao oli stamba blong ol nogud fasin blong yumi. Tingting olsem i no save givhan long yumi blong winim mo sakemaot ol nogud fasin. Olsem Psychology Today i talem, tingting ya i “save tijim yumi se i no gat rod blong bos long ol fasin blong yumi, mo tingting ya nao i stamba blong plante trabol we man i kasem. Tru ya, tingting olsem i no blokem ol nogud fasin, be i luk olsem se hem i mekem ol nogud fasin oli kam antap moa.”

I tru, yumi mas faet strong agensem sin we i stap insaed long yumi mo ol trik we Setan i yusum blong pulum yumi blong no obei long God. (1 Pita 5:8) Mo i tru tu se ol genes blong yumi oli save gat paoa long sam fasin we yumi gat, we yumi kasem long papa no mama blong yumi. Be yumi no mas ting se i no gat rod blong blokem ol nogud fasin. Ol trufala Kristin oli kasem paoa from we oli stap klosap long Jeova mo Jisas Kraes, mo oli gat tabu spirit blong God, Tok blong hem Baebol, mo Kristin kongregesen blong givhan long olgeta.—1 Timoti 6:11, 12; 1 Jon 2:1.

Bifo we nesen blong Isrel i go insaed long Promes Lan, Moses i mekem oli tingbaot disisen we wanwan long olgeta i mas mekem long fored blong God, i se: “Mi putum laef mo ded fored long yu, ol blesing mo ol trabol. Mo yu mas jusum laef, blong bambae yu save stap laef, yu mo ol pikinini blong yu. Blong mekem olsem, yu mas laekem Jeova, we i God blong yu, mo yu mas lesin long voes blong hem, mo yu mas stap fasgud long hem.” (Dutronome 30:19, 20, NW ) Hemia i sem mak tede. Olgeta man we oli naf, oli mas mekem disisen blong mekem wok blong God mo folem ol samting we hem i wantem. Jus i stap long yu nomo.—Galesia 6:7, 8.

[Ol Futnot]

[Tok blong pija long pej 9]

?I tru se Adam mo Iv tufala i no save blokem sin from we i stap finis long ‘genes’ blong tufala?

[Tok blong pija long pej 10]

?Wanwan man i gat fol from ol disisen we hem i tekem long laef blong hem wan?

[Credit Line]

Drug user: Godo-Foto

[Tok blong pija long pej 11]

Man i no faenem wan pruf blong soemaot se ol ‘genes’ nao oli stamba blong ol fasin we man i mekem

[Tok blong pija long pej 12]

Ol man we oli rili wantem folem wanem we Baebol i talem oli save jenisim fasin blong olgeta