Sam Giaman Bilif Long Saed Blong Ded

LONG olgeta yia we oli pas, tingting blong ol man i fasfas mo oli wari long saed blong ded. Antap moa, ol defdefren tijing blong ol giaman skul, ol kastom mo bilif we ol wanwan man oli gat, oli mekem se oli fraet moa long ded. Mo fasin ya blong fraet long ded i save mekem se ol man oli no moa harem gud long laef, oli ting se laef i blong nating nomo.

Ol bigbigfala jos oli gat fol from oli stanemap plante giaman bilif long saed blong ded. Naoia, bambae yumi skelem sam long olgeta ya wetem trutok blong Baebol. Traem luk sipos tingting blong yu long saed blong ded i save kam klia moa.

Giaman bilif 1: Ded i stret nomo, hem i en blong laef.

Buk ya Death—The Final Stage of Growth i talem se: “Ded . . . hem i impoten haf blong laef blong yumi.” Ol toktok olsem oli soemaot bilif ya se ded i wan samting we i oraet nomo, i stret nomo we olgeta laef samting oli mas ded. Be, bilif olsem i mekem se plante man oli stat blong trastem olgeta nomo mo oli traehad blong kasem ol samting we olgeta nomo oli wantem, oli no tingbaot narafala.

?Be i tru se ded i stret nomo? I no evri man blong stadi we oli bilif olsem. Olsem Calvin Harley, we hem i stadi long fasin blong man blong kam olfala. Taem ol man oli askem kwestin long hem, hem i talem se hem i no bilif we “God i wokem ol man blong oli ded.” William Clark, wan dokta we i stadi long rod blong blokem ol sik, i talem se: “Ded i no olsem wan haf blong laef, nogat.” Mo Seymour Benzer, we i wok long Institut blong Teknoloji long California, i talem se: “Fasin blong kam olfala i no olsem wan klok, be hem i olsem plante defren samting we oli hapen folfolem olgeta, mo yumi hop se yumi save jenisim ol samting ya.”

Taem ol sayentis oli mekem stadi long saed blong bodi blong man, tingting blong olgeta i fasfas. Oli faenemaot se yumi ol man yumi gat paoa mo yumi naf blong laef plante moa yia bitim 70 no 80 yia. Olsem nao, ol sayentis oli faenem se bren blong man i gat bigfala paoa blong rimemba ol samting. Wan man blong stadi i talem se bren blong yumi i save holemtaet olgeta save we i stap “insaed long twanti milian buk, hemia ol buk we oli stap long laebri we i bigwan moa i bitim ol narafala laebri long wol.” Sam sayentis we oli stadi long saed blong ol smosmol string long bodi blong man, oli talem se long laef blong wan man, man ya i yusum wan smosmol haf nomo [1/100 blong 1 pesen (.0001)] blong bren blong hem. I stret blong askem se: ‘?From wanem yumi gat wan bren we i gat bigfala paoa be yumi yusum wan smosmol haf blong hem nomo long laef blong yumi?’

!Mo tu, tingbaot olsem wanem ol man oli harem nogud taem wan i ded! Long bighaf blong olgeta, ded blong waef, hasban, no wan pikinini i wan bigfala trabol we i bitim ol narafala trabol long laef blong olgeta. Taem wan we oli laekem hem tumas i ded, filing blong olgeta i trabol blong longtaem. Olgeta ya tu we oli talem se ded i wan samting we i oraet nomo, oli faenem i had blong agri se taem bambae olgeta oli ded hemia en blong evri samting. Buk ya, British Medical Journal, i tokbaot “wan tingting we ol man we oli stadi long bisnes ya oli gat, hemia se yumi evriwan i wantem laef longtaem moa.”

 Yes, yumi luk we man i no glad blong tingbaot ded, yumi luk we hem i gat bigfala paoa blong rimemba mo lanem ol samting, mo we tingting i stap insaed long hem blong wantem laef olwe. ?Ol samting ya oli no soemaot klia we God i wokem man blong hem i laef? Yes, God i wokem ol man, i no blong oli ded, be blong oli laef blong olwe. Makem wanem samting God i putum long fored blong faswan man mo woman we i olsem fiuja blong tufala: “I gud yutufala i gat plante pikinini blong yutufala, blong olgeta we bambae oli kamaot biaen long yutufala, bambae oli save go stap long olgeta ples long wol. Nao bambae yufala i save mekem evri samting long wol ya oli stap aninit long han blong yufala. Mi mi putum yufala blong yufala i bos long ol fis, wetem ol pijin, mo ol narafala samting we i gat laef we oli stap long wol ya, i stat long olgeta we oli bigbigfala, i go kasem olgeta we oli smosmol.” (Jenesis 1:28) !Hemia i wan nambawan fiuja we bambae i stap blong olwe!

Giaman bilif 2: God i stap mekem ol man oli ded blong oli go stap wetem hem.

Wan mama we i gat 27 yia mo we klosap i ded, i gat tri pikinini. Hem i talem long wan sista blong Katolik skul i se: “Yu no kam talem long mi se hemia i samting we God i wantem. . . .Mi mi no laekem nating taem wan man i talem samting ya long mi.” Be, hemia nao samting we fulap jos oli tijim long saed blong ded—se God i stap tekem ol man blong oli go stap wetem hem.

?Olsem wanem? ?Man we i Wokem yumi i gat nogud fasin olsem? ?Hem i givim ded long ol man, nating we hem i save se hat blong yumi bambae i harem nogud tumas from? Nogat. God ya we Baebol i tokbaot i no gat fasin olsem. 1 Jon 4:8 (NW ) i talem se: “God [hem] i lav.” Makem gud se vas ya i no talem se God i gat lav no se God i lavem man, be hem i talem se God hem i lav. Lav blong God i strong tumas, i klin gud, i stret gud olgeta, mo olgeta fasin mo wok blong God i gat lav long olgeta. Taswe i stret blong talem se God hem i olsem lav. Wan God olsem i no save mekem ol man oli ded blong oli go stap klosap long hem.

Ol giaman skul oli mekem tingting blong plante man i fasfas long saed blong ol dedman se oli stap wea mo oli stap olsem wanem. Oli tokbaot heven, hel, pegatri, Limbo, wetem sam narafala ples bakegen, olsem ol ples we dedman i go stap long olgeta. I had blong kasem save long ol tingting ya, mo tu, oli mekem ol man oli fraet bitim mak. Be Baebol i defren olgeta. Hem i talem se ol dedman oli no save wan samting, oli stap olsem we oli slip nomo. (Prija 9:5, 10; Jon 11:11-14) Taswe, i no nid blong yumi wari long wanem we i save hapen long yumi afta we yumi ded, olsem we yumi no wari taem yumi luk wan man i slip we i slip. Jisas i tokbaot wan taem we “ol dedman” bambae oli “aot long beregraon” blong oli laef bakegen long paradaes long wol.—Jon 5:28, 29; Luk 23:43.

Giaman bilif 3: God i tekem ol smosmol pikinini blong oli kam ol enjel.

Elisabeth Kübler-Ross i wan dokta we i stap stadi long saed blong ol man we oli sik mo klosap oli ded. Hem i tokbaot wan narafala tingting we ol man we oli strong long skul blong olgeta, oli gat. Hem i tokbaot wan trufala samting we i bin hapen, mo i talem se: “I no waes blong talem long wan smol pikinini we i jes lusum brata blong hem long ded, se God i laekem tumas ol smol boe nao hem i tekem smol brata blong hem Johnny i go long heven.” Toktok olsem i mekem se ol man oli save gat rong tingting long saed blong God. God i no gat fasin ya, mo hem i no stap mekem olsem. Dokta Kübler-Ross i gohed i talem se: “Taem smol gel ya i gruap, hem i no winim kros we hem i gat long God, mekem se toti yia biaen, taem smol boe blong hem i ded, tingting blong woman ya i foldaon olgeta.”

?From wanem God bambae i tekemaot wan pikinini blong bambae hem i gat wan narafala enjel—olsem we Hem i nidim pikinini ya i bitim we papa mama ya i nidim? Sipos i tru se God i stap tekem ol smosmol pikinini, hemia i min se Man ya we i Wokem yumi i no gat lav, mo i stap tingbaot hem wan nomo. Defren olgeta, Baebol i talem se: “Fasin ya blong lavem man, hem i kamaot long God.” (1 Jon 4:7) ?Wan God we i gat lav i save mekem samting we eni man we i gat stret fasin i no save agri long hem, hemia blong mekem wan man i ded?

?Be from wanem ol pikinini oli stap ded? Haf blong ansa we Baebol i givim i stap long Prija 9:11 (NW ) we i talem se: “Ol samting we yumi no tingbaot,  i save kamaot long yumi enitaem nomo.” Mo Ol Sam 51:5 i talem se yumi evriwan i no stret gud olgeta, yumi gat sin, stat long taem we yumi stap yet long bel blong mama blong yumi, mo se olgeta man oli save kasem ded from plante defren samting. Samtaem wan pikinini i ded bifo we hem i bon. Sam pikinini oli ded from wan trabol i kasem olgeta no oli kasem wan akseden nao oli ded. God i no stamba blong ol trabol olsem.

Giaman bilif 4: Samfala oli kasem panis afta we oli ded.

Plante skul oli tijim se ol rabis man bambae oli go long helfaea, mo bambae oli stap harem nogud long ples ya blong olwe. ?Tijing ya i stret mo i kamaot long Baebol? Nogat. Wan man i save laef kasem 70 no 80 yia nomo. ?Nating sipos wan man i mekem rabis fasin bitim mak blong ful laef blong hem, yu ting se i stret blong panisim hem se hem i mas harem nogud blong olwe? Nogat. Bambae i no stret nating blong mekem wan man i harem nogud blong olwe from ol sin we hem i mekem long sotfala laef blong hem.

God nomo i save talem wanem i stap hapen long man afta we hem i ded, mo hem i mekem olsem long Tok blong hem, Baebol. Baebol i talem se: “Olsem man i ded, anamol tu i ded long sem fasin. Mo olgeta evriwan oli gat wan spirit we i sem mak nomo. . . .Olgeta evriwan oli go long sem ples nomo. Olgeta evriwan oli kamaot long graon fastaem, mo olgeta evriwan oli gobak long graon bakegen.” (Prija 3:19, 20, NW ) Vas ya i no tokbaot faea blong hel. Taem ol man oli ded, oli gobak long graon—hemia se, oli no moa laef.

Blong wan man i harem nogud, hem i mas filim ol samting. ?Ol dedman oli save filim ol samting? Bakegen, Baebol i givim ansa se: “Yes, i tru, ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. Oli no moa save kasem pei blong ol samting we oli stap mekem, mo ol man oli fogetem olgeta finis.” (Prija 9:5) Ol dedman, we oli “no moa save wan samting,” oli no save harem i soa.

Giaman bilif 5: Ded i minim se laef blong yumi i finis blong olwe.

Taem yumi ded, yumi no moa laef, be hemia i no minim se evri samting i finis blong olwe. Job, we i gat bigfala bilif long God, i save se taem hem i ded, bambae hem i go long beregraon, no Seol. Be lesin long prea we hem i mekem long God: “Plis yu haedem mi long Seol, plis yu livim mi mi stap haed gogo kasem taem we bambae kros blong yu i finis, plis yu makem dei we bambae yu yu save tingbaot mi bakegen. ?Sipos wan man we i strong gud i ded, hem i save laef bakegen? . . .Yu bambae yu singaot long mi, nao mi bambae mi ansa long yu.”—Job 14:13-15, NW.

 Job i bilif se sipos hem i fasgud long God gogo kasem ded, God bambae i tingbaot hem mo bambae hem i laef bakegen long fiuja. Olgeta man blong God long taem bifo oli gat bilif ya. Tok blong Jisas i soemaot se promes ya i sua, mo i soem se God bambae i yusum hem blong mekem ol dedman oli girap bakegen. Prapa tok blong Jisas i mekem yumi sua long samting ya, i se: “I nogud yufala i sapraes long samting ya, from we i gat taem i stap kam we ol dedman bambae oli harem voes blong [Jisas,] nao bambae oli aot long beregraon blong olgeta. Olgeta we bifo oli stap mekem ol gudfala fasin, oli mas stanap bakegen blong kasem laef. Be olgeta we bifo oli stap mekem ol rabis fasin, oli mas stanap bakegen blong pas long bigfala kot ya, blong mi save jajem olgeta.”—Jon 5:28, 29.

Klosap nao God bambae i tekemaot olgeta rabis fasin mo i stanemap wan niufala wol aninit long King long heven. (Ol Sam 37:10, 11; Daniel 2:44; Revelesen 16:14, 16) Samting we bambae i kamaot from, hemia paradaes long ful wol, mo ol man we oli mekem wok blong God bambae oli laef long hem. Yumi ridim long Baebol se: “Nao mi harem wan tok we i kamaot long bigfala jea blong God, we i singaot bigwan, i talem se, ‘!Yu luk! Naoia God i mekem ples blong hem wetem ol man. Hem bambae i stap oltaem wetem olgeta, mo olgeta bambae oli man blong hem. God bambae i kampani wetem olgeta, mo hem bambae i God blong olgeta. Hem bambae i ravemaot wota blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded, mo bambae man i no moa krae from man we i ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo bambae man i no moa harem nogud long bodi blong hem. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.’ ”—Revelesen 21:3, 4.

No Moa Fraet

Save ya long saed blong laef bakegen mo save long saed blong Man we i stamba blong promes ya, i save mekem yu yu harem gud. Jisas i promes se: “Bambae yufala i save trutok, mo trutok ya bambae i mekem yufala i fri man.” (Jon 8:32) Hemia i min se yumi fri tu long fasin blong fraet long ded. Jeova hem wan nomo i save jenisim fasin blong yumi blong kam olfala mo ded, mo hem nomo i save givim laef blong olwe long yumi. ?Yu yu save bilif long ol promes ya blong God? Yes, yu save bilif from we Tok blong God i kamtru oltaem. (Aesea 55:11) Mifala i leftemap tingting blong yu blong yu lanem moa long stamba tingting we God i gat long saed blong ol man. Bambae ol Witnes blong Jeova oli glad blong halpem yu.

[Tok blong makem poen pija long pej 6]

Taem wan man i fraet long ded, hemia i save mekem se hem i no moa harem gud long laef

[Bokis blong pija long pej 7]

(Lukluk niuspepa)

SAM GIAMAN BILIF ?BAEBOL

LONG SAED BLONG DED I TALEM WANEM?

● Ded i stret nomo, Jenesis 1:28; 2:17;

hem i en blong laef Rom 5:12

● God i stap mekem ol man oli Job 34:15; Ol Sam

ded blong oli go stap wetem hem 37:11, 29; 115:16

● God i tekem ol smosmol Ol Sam 51:5; 104:1, 4;

pikinini blong oli kam ol enjel Hibrus 1:7, 14

● Samfala oli kasem panis Ol Sam 146:4; Prija

afta we oli ded 9:5, 10; Rom 6:23

● Ded i minim se laef blong Job 14:14, 15; Jon 3:16;

yumi i finis blong olwe 17:3; Ol Wok 24:15

[Tok blong pija long pej 8]

Taem yumi save trutok long saed blong ded, yumi no moa fraet

[Foto Credit Line blong pija long pej 5]

Barrators—Giampolo/The Doré Illustrations For Dante’s Divine Comedy/Dover Publications Inc.