Oli Gohed Blong Folem Trutok
Oli Gohed Blong Folem Trutok
“Taem mi harem we oltaem ol pikinini blong mi oli stap folem ol tok we i tru, hemia i mekem mi mi harem gud moa, i winim we mi harem gud long ol narafala samting.”—3 JON 4.
1. ?“Trutok blong gud nius ya” hem i long saed blong wanem?
JEOVA i save agri long olgeta nomo we oli mekem wosip long hem “wetem spirit mo trutok.” (Jon 4:24, NW ) Olgeta ya oli obei long trutok, mo oli bilif long olgeta Kristin tijing we oli stanap long Tok blong God. “Trutok blong gud nius ya” i long saed blong Jisas Kraes mo hae rul blong Jeova we bambae i win from Kingdom blong hem. (Galesia 2:14) Olgeta we oli laekem ol giaman tok i bitim trutok, “God i stap mekem tingting blong olgeta i go krangke moa.” Be man we i wantem kasem laef, i mas bilif long gud nius mo i mas mekem trutok i wok long laef blong hem.—2 Tesalonaeka 2:9-12; Efesas 1:13, 14.
2. ?Aposol Jon i glad tumas long wanem samting, mo hem i tingbaot Gaeas olsem wanem?
2 Ol man blong talemaot Kingdom, oli wok tugeta olsem ol brata “blong talemaot . . . trutok.” Oli olsem aposol Jon mo fren blong hem Gaeas, we tufala i holemstrong long trutok mo folem oltaem. Jon i stap tingbaot Gaeas taem hem i raetem se: “Taem mi harem we oltaem ol pikinini blong mi oli stap folem ol tok we i tru, hemia i mekem mi mi harem gud moa, i winim we mi harem gud long ol narafala samting.” (3 Jon 3-8) Maet i no Jon we i bin tijim Gaeas long trutok. Be i stret we Jon i tokbaot Gaeas olsem wan pikinini blong hem long saed blong bilif, from we Jon i olfala moa, i wan bigman long ol Kristin fasin, mo i laekem Gaeas olsem we hem i wan papa blong Gaeas.
Trutok Mo Kristin Wosip
3. ?From wanem ol faswan Kristin oli joen tugeta long ol miting, mo oli kasem wanem blesing from?
3 Blong lanem trutok, ol faswan Kristin oli hivap long ol kongregesen. Plante taem oli mekem miting long haos blong ol man nomo. (Rom 16:3-5) Long ol miting ya, oli kasem ol tok blong pulum olgeta blong gohed, mo oli kam strong moa blong lavlavem olgeta mo blong mekem ol gudfala wok. (Hibrus 10:24, 25) Tertullian i tokbaot fasin blong ol Kristin long taem bifo (stat long 155 K.T. kasem afta 220 K.T.). Hem i raetem se: “Mifala i mekem miting blong ridim ol buk blong God . . . Ol tabu tok ya i mekem bilif blong mifala i strong, i mekem se mifala i putum tingting blong mifala long ol nambawan promes blong fiuja, mo i mekem mifala i moa sua long ol samting we mifala i bilivim finis.”—Apology, japta 39.
4. ?Ol singsing long ol Kristin miting oli mekem wanem wok?
4 I luk olsem we ol faswan Kristin oli singsing tu long ol miting blong olgeta. (Efesas 5:19; Kolosi 3:16) Tija Henry Chadwick i tokbaot wan man we i laef long ol yia 100, nem blong hem Celsus. Man ya i traem faenem poen nomo long ol Kristin. Be, taem ol Kristin oli singsing, “hem i harem se ol singsing ya oli naes tumas mo oli tajem filing blong hem. Nao hem i harem nogud from se hem i no wantem we oli gat paoa long hem olsem.” Chadwick i gohed se: “Clement blong Alexandria nao i faswan Kristin man we i raetem buk blong tokbaot ol singsing we oli stret long ol Kristin. Hem i talem se oli no mas yusum ol miusik we i joen wetem ol krangke danis blong lav.” (The Early Church, pej 274 mo 275) Ol Witnes blong Jeova oli folem fasin blong ol faswan Kristin we oli singsing taem oli wosip wanples. Ol spesel singsing blong ol Witnes oli stanap long Baebol, mo plante taem oli presem God mo leftemap Kingdom blong hem long fasin we i gat paoa long ol man blong singsing.
5. (a) ?Hu i stap lukaot long ol faswan Kristin kongregesen long saed blong wosip? (b) ?Olsem wanem ol trufala Kristin oli folem tok blong Jisas long Matiu 23:8, 9?
5 Long ol faswan Kristin kongregesen, ol elda oli tijim ol man long trutok, mo ol man blong givhan oli halpem ol Kristin brata blong olgeta long plante rod. (Filipae 1:1) Hed kampani we i dipen long Tok blong God mo long tabu spirit i lidim ol Kristin long wosip blong olgeta. (Ol Wok 15:6, 23-31) Oli no putum sam spesel nem long ol elda, from we Jisas i bin talem long ol disaepol blong hem se: “Bambae yufala i no letem ol man oli singaot yufala se ‘Tija’, from we yufala i gat wan tija nomo, mo yufala evriwan i brata. Mo bambae yufala i no singaot wan man long wol ya se ‘Papa’, from we yufala i gat wan Papa nomo blong yufala, we hem i stap long heven.” (Matiu 23:8, 9) Long ol fasin ya mo long plante narafala samting, ol Witnes blong Jeova oli sem mak long ol faswan Kristin.
Oli Kasem Trabol From We Oli Talemaot Trutok
6, 7. ?Nating se ol trufala Kristin oli talemaot ol tok we i karem pis i kam long ol man, be plante man oli mekem wanem long olgeta?
6 Nating se ol faswan Kristin oli talemaot gudfala tok blong Kingdom we i karem pis i kam long ol man, be oli kasem plante trabol from, olsem we Jisas i bin kasem. (Jon 15:20; 17:14) Man blong raetem histri, John L. von Mosheim, i talem se ol Kristin long faswan handred yia oli “wan grup blong ol kwaet man we oli no save spolem narafala nating, mo oli neva wantem no tingbaot blong mekem wan samting agensem gavman.” Masta Mosheim i talem se samting “we i mekem ol man Rom oli stap agensem ol Kristin, hemia from we fasin blong olgeta blong wosip i klia, mo i no olsem wosip blong ol narafala we i fulap long ol tabu kastom.” Hem i gohed olsem se: “Oli no mekem ol sakrefaes, oli no gat ol tempol, oli no yusum ol aedol, oli no gat ol man we oli talem se God i yusum olgeta blong pasem tok blong hem i go long ol narafala, mo oli no gat ol defdefren kaen pris we samfala oli hae moa long ol narafala. From ol samting ya, fulap man we oli no gat stret save oli agensem olgeta. Oli ting se man i no save wosip sipos i no gat ol samting ya. Taswe, oli luk ol Kristin olsem ol man we oli no bilif long God. Mo loa blong Rom i jajem ol man we oli no bilif long God se oli stamba blong ol trabol we i kamaot long medel blong ol man.”
7 Long taem bifo, ol pris, ol man we oli gat gudhan blong wokem ol samting, mo sam narafala, oli dipen long ol aedol blong kasem mane. Olgeta ya nao we oli pusum ol narafala man blong agensem ol Kristin, from we ol Kristin oli no yusum ol aedol long wosip blong olgeta. (Ol Wok 19:23-40; 1 Korin 10:14) Tertullian i raetem se: “Ol man ya oli talem se ol Kristin oli stamba blong evri disasta long Kantri, mo blong evri trabol we i kasem ol man. Sipos Reva Tiber i kam antap kasem ol stonwol, sipos Reva Nael i no kam antap i naf blong wasem ol garen, sipos skae i no seksek blong mekem ren i foldaon, no sipos graon i seksek, sipos kakae i sot, sipos wan bigfala sik i goraon, olgeta ya oli singaot se: ‘!Sakem ol Kristin i go long laeon!’ ” Be, nating se ol trufala Kristin oli kasem wanem trabol, oltaem ‘oli lukaot gud blong no mekem wosip long ol aedol.’—1 Jon 5:21, NW.
Trutok Mo Ol Lafet Blong Skul
8. ?From wanem ol man we oli folem trutok oli no mekem lafet blong Krismas?
8 Olgeta we oli folem trutok oli no mekem ol lafet we Baebol i agensem olgeta. Hemia from we “delaet mo tudak, tufala i no save stap wanples.” (2 Korin 6:14-18) Olsem nao, oli no mekem lafet blong Krismas long Disemba 25. The World Book Encyclopedia i talem se: “I no gat wan man we i save stret dei we Jisas i bon long hem.” Buk ya, The Encyclopedia Americana (1956) i talem se: “Long medel blong manis Disemba, ol man Rom oli mekem wan lafet we nem blong hem Saturnalia. Lafet ya nao i stamba blong plante kastom we oli mekem man i harem gud long Krismas.” Cyclopædia blong M’Clintock mo Strong i talem se: “God i no talem long ol man blong oli mekem lafet blong Krismas, mo Niutesteman i no stamba blong lafet ya tu.” Buk ya, Daily Life in the Time of Jesus i talem se: “Taem ples i kolkol . . . ol sipsip oli haed insaed long wan bigfala haos. Be Gospel i talem se ol man blong lukaot long sipsip oli stap afsaed. Hemia nomo i naf blong soemaot se dei we oli makem long koltaem olsem Krismas dei, hem i no stret.”—Luk 2:8-11.
9. ?From wanem ol man blong Jeova bifo mo naoia oli no mekem lafet blong Ista?
9 Plante man oli bilif se Ista i makem taem we Jisas i laef bakegen long ded. Be, ol man we oli stadi long trufala mining blong Ista, oli talem se ol kastom blong hem oli kamaot long ol giaman skul. The Westminster Dictionary of the Bible i talem se bifo, Ista i “lafet we ol man Jemani oli mekem taem ol tri oli stap putum flaoa. Lafet ya i blong ona long woman god blong olgeta, we hem i god blong laet mo god blong taem ya we ol tri oli stap putum flaoa. Ol Inglisman oli kolem god ya se, Eastre” no Eostre. Nating se lafet ya i stat olsem wanem, be Encyclopædia Britannica (Namba 11) i talem se: “Niutesteman i no tokbaot lafet blong Ista nating.” Ol faswan Kristin oli no mekem lafet blong Ista, mo ol man blong Jeova tede tu oli no mekem.
10. ?Jisas i stanemap wanem lafet, mo hu i stap folem stret rod blong mekem lafet ya?
10 Jisas i no talem long ol man blong hem blong oli makem dei we hem i bon no dei we hem i laef bakegen. Be hem i stanemap Memoriol, blong makem dei we hem i givim laef blong hem olsem wan sakrefaes. (Rom 5:8) Yes, samting ya nomo we hem i talem long ol disaepol blong hem blong tingbaot. (Luk 22:19, 20) Lafet ya we narafala nem blong hem se Lodsapa, ol Witnes blong Jeova oli stap mekem evri yia.—1 Korin 11:20-26.
Talemaot Trutok Long Fulwol
11, 12. ?Stat long taem bifo kasem naoia, olsem wanem olgeta we oli folem trutok oli sapotem wok blong prij blong olgeta?
11 Olgeta we oli save trutok oli tingbaot se i wan bigfala blesing blong yusum taem, paoa, mo olting blong olgeta blong mekem wok ya blong talemaot gud nius. (Mak 13:10) Ol presen mane nomo i sapotem wok blong prij we ol faswan Kristin oli mekem. (2 Korin 8:12; 9:7) Tertullian i raetem se: “I gat wan smol bokis i stap. Be hem i no blong man i putum mane long hem taem i kamtru long doa blong jos, olsem se skul i wan bisnes nomo. Wan taem long wan manis, evri man i karem wan smol mane i kam—sipos no, i save karem enitaem, taem we hem nomo i wantem, no taem we hem i naf blong givim samting. I no gat wan i fosem ol man blong putum mane, oli givim wetem gladhat nomo.”—Apology, japta 39.
12 Long saed blong ol Witnes blong Jeova, ol presen mane nomo i sapotem wok blong olgeta blong talemaot Kingdom long fulwol. Ol Witnes mo ol man we oli joen wetem olgeta we oli gat fasin tangkiu, oli glad nomo blong givim smol presen mane blong sapotem wok ya. Long saed ya tu, ol Witnes blong Jeova oli sem mak long ol faswan Kristin.
Trutok Mo Ol Fasin Blong Laef
13. ?Ol Witnes blong Jeova oli folem wanem advaes blong Pita long saed blong fasin blong olgeta?
13 Ol faswan Kristin we oli folem trutok oli obei long advaes blong aposol Pita se: “Naoia ol man we oli no bilif long God oli stap talem se yufala i man blong brekem loa. Ale, yufala i mas mekem fasin blong yufala i stret gud long fes blong olgeta, blong bambae oli luk ol gudfala wok blong yufala. Nao long Lasdei, taem God i kam blong jajem olgeta, bambae oli save leftemap nem blong God from ol gudfala wok ya blong yufala.” (1 Pita 2:12) Ol Witnes blong Jeova oli tinghevi long ol tok ya.
14. ?Wanem tingting blong ol Kristin long saed blong ol pleplei we oli leftemap rabis fasin?
14 Sam long ol faswan Kristin oli lego trutok. Be ol narafala oli gohed blong lukaot gud se oli no joen long ol rabis fasin. Wan tija long saed blong histri blong jos, nem blong hem W. D. Killen, i raetem se: “Long ol yia 100 mo 200, i gat wan haos long evri bigfala taon we fulap man oli stap go lukluk ol plei long hem. Ol man we oli plei long ol ples ya, oli man blong mekem rabis fasin nomo. Mo ol plei blong olgeta oli leftemap ol rabis fasin we ol man oli laekem long taem ya. . . . Ol trufala Kristin oli no laekem ol ples ya nating. . . . Oli harem nogud bitim mak long ol doti fasin we oli stap kamaot. Mo ol samting we ol man oli mekem long ol ples ya blong givim ona long ol man mo woman god blong ol hiten man, i agensem bilif blong ol Kristin stret.” (The Ancient Church, pej 318-319) Ol trufala man blong Jisas tede tu, oli no joen nating long ol pleplei we oli leftemap doti mo rabis fasin.—Efesas 5:3-5.
Trutok Mo “Ol Haeman”
15, 16. ?Hu ya “ol haeman,” mo olgeta we oli folem trutok oli mekem olsem wanem long ol haeman ya?
15 Nating se ol faswan Kristin oli gat gudfala fasin, be plante haeman blong Rom oli gat rong tingting long saed blong olgeta ya. Man blong raetem histri, E. G. Hardy, i talem se sam haeman oli tingbaot ol Kristin olsem “ol man we oli gat strong tingting be oli no gat respek nating.” Ol leta we haeman ya Yangfala Pliny blong Bitinia i sanem i go long Hedgavman Trajan, oli soemaot se ol lida oli no rili save fasin blong Kristin skul. ?Wanem tingting blong ol Kristin long saed blong Gavman?
16 Sem mak long ol faswan man blong Jisas, ol Witnes blong Jeova oli obei long “ol haeman” long ol samting we i no agensem loa blong God. (Rom 13:1-7, NW ) Sipos ol haeman ya oli talem long olgeta blong mekem samting we God i no wantem, ol Witnes oli folem rul ya se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long man.” (Ol Wok 5:29) Buk ya, After Jesus—The Triumph of Christianity i talem se: “I tru se ol Kristin oli no bodaon long empera. Be oli no olsem ol man we oli tok swit tu, we oli pulum ol narafala blong sapotem olgeta blong oli save kasem wan samting blong olgeta nomo. Yes, skul blong ol Kristin i narakaen lelebet mo sam samting i agensem prapa tingting blong ol hiten man, be oli neva mekem samting agensem gavman.”
17. (a) ?Ol faswan Kristin oli talemaot wanem gavman? (b) ?Olsem wanem ol trufala man blong Kraes oli folem ol tok blong Aesea 2:4?
17 Ol faswan Kristin oli talemaot Kingdom blong God. Oli olsem ol olfala blong bifo, Ebraham, Aesak, mo Jekob, we oli bilif long taon ya we ‘God i wokem finis i stap.’ (Hibrus 11:8-10) Ol disaepol blong Jisas oli folem fasin blong Masta blong olgeta, taswe oli “no man blong wol.” (Jon 17:14-16) Mo oli no joen long ol trabol mo faet, be oli mekem pis, oli “hamarem ol naef blong faet blong olgeta, gogo oli kam aean blong digim graon.” (Aesea 2:4) Wan man we i toktok long saed blong histri blong jos, nem blong hem Geoffrey F. Nuttall, i skelem ol faswan Kristin wetem ol Witnes blong Jeova, i se: “I had long yumi blong talem samting ya, be tingting blong ol faswan Kristin long saed blong ol faet i sem mak long ol man ya tede we oli kolem olgeta ol Witnes blong Jeova.”
18. ?From wanem gavman i no nidim blong fraet se ol Witnes blong Jeova oli wan denja?
18 Ol faswan Kristin oli no joen nating long politik. Taswe, oli no mekem trabol long ol politik paoa we oli stap rul. Oli obei long “ol haeman” mo gavman. Ol Witnes blong Jeova oli sem mak. Wan man Not Amerika we hem i stap raetem ol buk, i talem se: “Man we i bilif se ol Witnes blong Jeova oli mekem denja long gavman, hem i bilif olsem from we hem i gat tingting agens mo fasin blong no trastem narafala. Ol Witnes oli laekem pis, mo oli no save mekem wan samting agensem gavman. I no gat wan narafala skul olsem.” Ol haeman we oli gat save, oli save se ol Witnes blong Jeova oli no wan denja long gavman.
19. ?Long saed blong takis, olsem wanem long ol faswan Kristin mo ol Witnes blong Jeova?
19 Wan rod we ol faswan Kristin oli folem blong soem respek long “ol haeman,” hemia se oli pem takis blong olgeta. Justin Martyr i raet i go long Hedgavman blong Rom, Antoninus Pius (138-161 K.T.). Hem i talem se ol Kristin oli pem takis blong olgeta “moa kwik i winim ol narafala man.” (First Apology, japta 17) Mo Tertullian i talem long ol haeman blong Rom se, ol man blong tekem mane blong takis oli mas “talem tangkiu long ol Kristin,” from we oli neva mestem blong pem takis blong olgeta. (Apology, japta 42) Pax Romana no Pis blong Rom, i mekem i gud long ol Kristin from we i mekem loa i stanap, ol samting i no olbaot, i gat ol gudfala rod, mo i sef blong ol man oli wokbaot long sip. Ol Kristin oli luksave se oli gat kaon from ol samting ya, ale oli obei long tok blong Jisas se: “Samting we i blong Sisa, yufala i givimbak long Sisa. Mo samting we i blong God, yufala i givimbak long God.” (Mak 12:17) Ol man blong Jeova tede oli folem advaes ya tu. Taswe plante man oli toktok gud long saed blong stret fasin blong olgeta, olsem fasin blong pem takis.—Hibrus 13:18.
Trutok i Joenem Olgeta
20, 21. ?Olsem wanem ol faswan Kristin mo ol man blong Jeova tede oli soemaot se oli wan kampani we i gat pis mo i joen olsem wan brata?
20 From we ol faswan Kristin oli folem trutok, oli joengud long wan kampani we oli olsem ol brata nomo. Sem mak long ol Witnes blong Jeova tede. (Ol Wok 10:34, 35) Wan leta we i stap long niuspepa ya The Moscow Times i talem se: “Ol man oli save [ol Witnes blong Jeova] olsem ol man we oli frengud wetem narafala, oli gat kaen fasin, mo oli gat tingting daon. Oli no gat fasin we i strong tumas, oli no stap fosem narafala blong folem tingting blong olgeta, mo oli traehad blong gat pis wetem olgeta man . . . Long medel blong olgeta, i no gat ol man we oli tekem doti mane, oli drong oltaem, no oli tekem drag. Risen blong samting ya i isi nomo. Bilif blong olgeta i stanap long Baebol, mo oli traehad blong letem Baebol i lidim olgeta long evri samting we oli mekem mo oli talem. Sipos olgeta man long wol oli traem blong folem Baebol long laef blong olgeta olsem ol Witnes blong Jeova, wol blong yumi we i nogud tumas bambae i defren olgeta.”
21 Buk ya, Encyclopedia of Early Christianity i talem se: “Ol memba blong faswan jos oli ting se olgeta oli wan niufala kampani blong man. Ol grup we fastaem oli badfren oltaem, olsem ol man Isrel we oli badfren wetem ol narafala laen blong man, naoia oli joen wanples long pis.” Ol Witnes blong Jeova tu oli wan kampani blong man we oli laekem pis, mo oli joen olsem wan brata long fulwol. Oli rili wan niufala kampani blong man long wol ya. (Efesas 2:11-18; 1 Pita 5:9; 2 Pita 3:13) Long Pretoria long Saot Afrika, bos blong ol gad long Sograon i luk olsem wanem ol Witnes blong ol defdefren laen oli joen long pis long asembli blong olgeta. Nao hem i talem se: “Yufala evriwan i soemaot respek, i toktok long kaen fasin, mo gudfala fasin we yufala i mekem long ol dei we oli pas—ol samting ya i pruvum se yufala ol nambawan man, mo se yufala i save laef tugeta olsem wan hapi famle.”
Blesing From We Oli Tijim Trutok
22. ?Wanem i stap kamaot from we ol Kristin oli stap talemaot trutok long klia ples?
22 From fasin mo wok blong prij we Pol mo ol narafala Kristin oli mekem, oli “stap talemaot trutok long klia ples.” (2 Korin 4:2) ?Yu yu agri se ol Witnes blong Jeova oli stap mekem samting ya mo oli stap tijim ol man blong wol long trutok? Fulap man long olgeta ples blong wol oli stap joen long trufala wosip. Oli stap hareap blong ‘wokbaot i go long hil ya we haos blong Jeova i stap long hem.’ (Aesea 2:2, 3) Evri yia, plante taosen oli tekem baptaes blong soemaot se oli givim laef blong olgeta i go long God. From samting ya, plante niufala kongregesen oli stanap.
23. ?Wanem tingting blong yu long olgeta we oli stap tijim trutok long ol man blong wol?
23 Ol man blong Jeova oli kamaot long ol defdefren ples blong wol, be oli joen olsem wan blong mekem trufala wosip. Lav we oli soemaot i pruvum se olgeta oli ol trufala disaepol blong Jisas. (Jon 13:35) ?Yu yu luksave se ‘God i stap long medel blong olgeta’? (1 Korin 14:25) ?Yu yu tekem disisen finis blong sapotem olgeta ya we oli stap tijim ol man blong wol long trutok? Sipos yes, i gud yu soemaot tangkiu from trutok, nao bambae yu kasem blesing ya blong folem trutok gogo i no save finis.
?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?
• ?Long saed blong wosip, olsem wanem ol Witnes blong Jeova oli olsem ol faswan Kristin?
• ?Wanem wan lafet nomo we ol man blong folem trutok oli stap mekem?
• ?Hu ya “ol haeman,” mo ol Kristin oli gat wanem tingting long saed blong olgeta ya?
• ?Olsem wanem trutok i mekem ol Kristin oli joengud?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 21]
Stat bifo kasem naoia, ol Kristin miting oli wan blesing long olgeta we oli stap folem trutok
[Tok blong pija long pej 23]
Jisas i talem long ol man blong hem blong mekem Memoriol blong tingbaot ded blong hem
[Tok blong pija long pej 24]
Ol Witnes blong Jeova oli olsem ol faswan Kristin we oli soemaot respek long “ol haeman”