?Bilif Long Gudlak Mo Badlak i Bos Long Laef Blong Yu?

LONG evri ples long wol ol man oli bilif long plante defren samting we oli olsem saen blong gudlak mo badlak. Sam man oli tingbaot ol bilif ya olsem haf blong kastom we ol olfala i pasem i kam long olgeta, taswe oli tinghae long ol bilif ya. Sam narafala oli intres smol long ol saen blong gudlak no badlak, from we oli ting se samting ya i mekem man i intres moa long laef Long ol kantri we oli rij, ol man oli no bilif tumas long ol saen blong gudlak no badlak. Be long plante narafala ples—olsem Afrika—ol bilif ya oli save gat bigfala paoa long ol man.

Bighaf blong ol kastom blong man Afrika i stanap long bilif blong ol samting olsem saen. Klosap evri stori we ol man Afrika oli wokem long sinema, radio, mo ol buk, oli leftemap ol bilif olsem mo ol samting olsem majik, wosip long ol bubu we oli ded finis, mo ol samting we oli karem gudlak. ?From wanem bilif long ol samting we oli olsem saen blong gudlak no badlak oli gat bigfala paoa long ol man mo ol tingting olsem oli kamaot long weples?

?Wanem i Pulum Man Blong Bilif Long Ol Saen?

Plante long ol bilif ya oli stanap long fasin fraet we man i gat long ol spirit blong dedman no enikaen spirit. Ol man oli bilif se ol spirit oli traem toktok wetem olgeta, blong talemaot samting nogud we bambae i hapen, blong givim woning, no blong givim blesing long olgeta.

Mo tu, ol bilif ya se sam samting oli saen blong gudlak no badlak oli joen plante wetem wok blong mekem sikman i gud bakegen no wokem meresin. Long bighaf blong ol kantri we oli pua, meresin i sas mo i had blong kasem. Taswe, plante man oli lukluk i go long kastom, spirit blong ol dedman, mo ol samting olsem saen, blong winim no blokem sik. Ol man oli laekem moa blong go luk wan kleva we i gat save long ol kastom blong olgeta mo we i toktok lanwis blong olgeta, i bitim we oli go luk wan dokta. Long rod ya, bilif long ol saen blong gudlak no badlak i gohed blong kam antap moa.

Folem kastom, ol man oli bilif se ol sik mo ol aksiden oli kamaot from spirit blong ol dedman. Maet wan kleva i talem long wan man se olfala bubu blong hem we i ded finis i no hapi from wan samting. No maet kleva ya i talem se narafala i bin mekem posen long man ya, mekem se hem i kasem sik no i aksiden.

Raonabaot long wol, ol man oli bilif long plante defdefren kaen saen we oli ting se hemia gudlak no badlak. Plante long ol bilif ya oli kamaot from ol kastom stori blong ol manples mo ol samting we oli hapen long ples blong olgeta. Be i gat wan samting biaen long bighaf blong ol bilif ya we i sem mak nomo. Samting ya, hemia tingting se ol man oli mas mekem wan man, no wan samting, long hom blong ol spirit man, i glad long olgeta.

?Oli Save Spolem Yumi?

Long bighaf blong ol famle, taem mama i bonem tu pikinini we i twin, glad i bigwan moa. Be long bilif blong sam man, hemia wan saen. Long sam ples long Wes Afrika, oli bilif se tufala twin we i bon, tufala i no man be tufala i god. Ale ol man oli wosipim tufala. Sipos wan long tufala no tufala tugeta i  ded, bambae ol man oli wokem ol smol aedol blong tufala mo famle i gohed blong givim presen kakae long ol aedol ya. Long sam narafala ples, taem wan mama i karem ol twin, ol man oli ting se hemia wan nogud saen. Ale, sam papa mama oli kilim wan long tufala twin i ded. ?From wanem? From we oli bilif se sipos tufala i laef i stap, wan dei bambae tufala i kilim papa mama i ded.

?Ol eksampol ya oli soemaot wanem? Maet i luk olsem se sam bilif oli gud nomo, oli no save spolem man. Be, i gat sam we oli denja—we man i save ded from. Taem wan gudfala samting nomo i hapen, be man i stat bilif se samting ya i wan nogud saen, hem i save mekem samting ya we i gud nomo i kam wan denja long laef blong hem.

Yes, blong talem stret, ol man we oli stap folem ol defdefren kaen bilif ya, i olsem we oli stap folem wan kaen skul. Taem yumi tingbaot denja we i stap biaen long ol bilif ya, i stret we yumi askem se: ?Ol man we oli bilif mo mekem samting folem ol saen blong gudlak mo badlak oli stap mekem wok blong hu?

Stamba Blong Ol Bilif Ya

Nating se i gat plante pruf we i soem se Devel Setan wetem ol rabis spirit oli stap, plante man oli no wantem bilif long olgeta. Be tingbaot, sipos wan man i stap long taem blong faet, mo i no wantem bilif se enemi blong hem i stap, bambae hem i kasem kil isi nomo. Samting ya i tru tu long wan faet agensem ol spirit man. Pol i raetem se: “Yumi stap faet agens long ol devel.”—Efesas 6:12.

Nating se yumi no save luk olgeta, ol rabis spirit oli rili stap. Baebol i tokbaot wan spirit man we i mekem voes blong hem i kamaot long wan snek, olsem we sam man oli save mekem voes blong olgeta i kamaot long wan doli. Spirit man ya i mekem olsem blong toktok wetem faswan woman ya Iv. Nao hem i lidim Iv blong agensem God. (Jenesis 3:1-5) Baebol i soemaot se spirit man ya hem i “snek ya blong bifo we nem blong hem ‘Setan’ no ‘Man we i agensem man,’ we i stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke.” (Revelesen 12:9) Setan i pulum ol narafala enjel tu blong rebel agensem Jeova. (Jud 6) Ol rabis enjel ya nao oli kam ol dimon, ol enemi blong God.

Jisas i ronemaot ol dimon ya long ol man. Ol disaepol blong hem tu oli mekem olsem. (Mak 1:34; Ol Wok 16:18) Be ol dimon ya oli no ol spirit blong ol bubu blong yumi we oli ded. Ol man we oli ded “oli no moa save wan samting.” (Prija 9:5) Defren olgeta, ol spirit ya oli ol enjel we Setan i lidim olgeta blong rebel agensem God. Yumi no mas ting nating long fasin blong toktok wetem ol rabis spirit no  paoa we oli save gat long yumi. Olsem lida blong olgeta, Devel Setan, olgeta ya oli wantem spolem yumi. (1 Pita 5:8) Mak we oli wantem kasem i blong pulum yumi blong lego Kingdom blong God—we hem nomo i save givim wan gudfala fiuja long olgeta man.

Baebol i tokbaot wan long ol fasin we Setan mo ol dimon oli stap yusum se: “[Setan] i save tanem fasin blong hem, blong mekem ol man oli luk hem olsem we hem i wan enjel blong laet.” (2 Korin 11:14) Setan i wantem trikim yumi blong bilif se hem i save givim wan fasin blong laef we i moa gud. Taswe, maet i luk olsem se ol rabis spirit oli save givhan long yumi, be hemia blong smol taem nomo. Oli no save givim samting we i mekem i gud long yumi blong olwe. (2 Pita 2:4) Oli no save givim laef foreva long ol man mo bambae i no longtaem ol rabis spirit oli lus. (Rom 16:20) Man we i Wokem yumi, hem nomo i stamba blong trufala glad mo laef we i no save finis. Hem i beswan blong protektem yumi agensem ol rabis spirit.—Jemes 4:7.

God i tok agensem fasin blong yusum ol rabis spirit blong givhan long yumi. (Dutronome 18:10-12; 2 King 21:6) !Fasin ya i olsem we yumi stap pleplei wetem enemi, no yumi stanap long saed blong olgeta we oli agensem God! Sipos yumi ridim ol sta blong save wanem we bambae i hapen long laef blong yumi, no yumi go luk ol kleva, no yumi mekem ol samting folem ol giaman bilif, hemia i min se yumi stap letem ol rabis spirit oli bos long ol disisen we yumi mekem long laef blong yumi. Hemia i olsem we yumi joen wetem ol rabis spirit stret blong rebel agensem God.

?Yumi Save Kamfri Long Paoa Blong Ol Rabis Spirit?

Ade, * wan man we i laef long Naeja, i stadi Baebol wetem wan Witnes blong Jeova we i prij fultaem. Ade i talem se hem i putum wan samting long stoa blong hem blong protektem hem, from we hem i se: “I gat plante enemi.” Brata we i tijim Ade long saed blong Baebol i soem se yumi save trastem Jeova nomo blong protektem yumi. Hem i ridim Sam 34:7 long Ade, we i talem se: “Oltaem enjel blong hem [Jeova] i stap lukaot gud long olgeta we oli ona long hem, mo i stap tekemaot olgeta long trabol.” Ale, Ade i mekemap tingting blong hem se: “Sipos i tru we Jeova i save protektem mi, bambae mi mi sakemaot samting ya.” Naoia, plante yia i pas finis, Ade i mekem  wok olsem wan elda mo i joen fultaem long wok blong prij. I no gat wan enemi blong hem we i spolem hem.

Baebol i soem we ol taem mo ol samting we man i no save long hem oli stap kasem olgeta man evriwan, nating se man i bilif long ol saen no nogat. (Prija 9:11) Be Jeova i neva yusum ol nogud samting blong traem yumi. (Jemes 1:13) Sin blong Adam i mekem we ol man oli ded mo oli no stretgud olgeta. (Rom 5:12) From samting ya, olgeta man evriwan oli sik samtaem mo oli mekem mastik we biaen maet i karem trabol i kam long olgeta. Taswe, i rong blong talem se olgeta sik mo trabol oli wok blong ol rabis spirit. Bilif olsem i save pulum yumi blong traem mekem ol rabis spirit oli glad long yumi. * Taem yumi sik, yumi mas luk wan dokta i bitim we yumi go askem advaes long Devel Setan, “man [ya] blong giaman, we i stamba blong ol giaman toktok.” (Jon 8:44) Sam ripot oli soem se, long ol kantri we oli strong blong bilif long ol saen blong gudlak no badlak, olsem ol bubu blong olgeta bifo, ol man oli no laef longtaem moa mo oli no gat wan laef we i gud moa bitim ol man long ol narafala kantri. Taswe i klia se, ol bilif olsem oli no mekem helt blong man i kam gud moa.

Paoa blong God i bigwan moa bitim paoa blong eni rabis spirit, mo Hem i intres bigwan long ol samting we oli save mekem i gud long yumi. “Hae God i stap lukluk long ol stret man, mo i stap lesin blong harem ol prea blong olgeta.” (1 Pita 3:12) Askem God blong protektem yu mo blong givim waes long yu. (Ol Proveb 15:29; 18:10) Traehad blong kasem save long Baebol, Tabu Tok blong hem. Stret save blong Baebol i beswan samting blong protektem yumi. Save ya bambae i halpem yumi blong luksave risen from wanem ol nogud samting oli stap hapen mo olsem wanem blong mekem se God ya we i gat olgeta paoa i glad long yumi.

Frut We i Kamaot From Save Blong God

Stret save long saed blong Jeova mo ol stamba tingting blong hem i defren olgeta long bilif long ol saen blong gudlak no badlak mo fasin blong no gat save. Taswe ol man nomo we oli gat stret save, bambae oli harem sef tru. Samting ya i klia long stori blong wan man Benin, we nem blong hem Jean. Famle blong Jean oli strong blong bilif long ol saen. Folem kastom blong olgeta, wan woman we i bonem wan pikinini boe i mas stap naen dei long wan smol haos we oli bildim jes blong hem. Sipos hem i bonem wan gel, hem i mas stap seven dei long smol haos ya.

Long 1975, waef blong Jean i bonem wan naesfala pikinini boe, we oli putum nem long hem se Marc. Folem save blong Baebol we Jean mo waef blong hem i kasem, tufala i no wantem joen nating long wok blong ol rabis spirit. ?Be bambae tufala i letem fraet mo ol narafala man i pulum tufala blong mekem se mama i stap long smol haos ya? Nogat—tufala i sakemaot kastom ya we i stanap long giaman bilif.—Rom 6:16; 2 Korin 6:14, 15.

?Olsem wanem? ?Famle blong Jean i kasem trabol from? Plante yia i pas, mo naoia Marc i mekem wok olsem wan man blong givhan long kongregesen blong ol Witnes blong Jeova long ples blong hem. Famle ya i glad we olgeta oli no letem ol giaman tingting i gat paoa long laef blong olgeta mo spolem olgeta long saed blong spirit.—1 Korin 10:21, 22.

Ol trufala Kristin, oli no mas joen nating long ol kastom we oli stanap long ol giaman bilif. Oli mas akseptem laet we Jeova, Man we i Wokem yumi, mo Pikinini blong hem, Jisas Kraes, tufala i givim. Long rod ya oli save faenem trufala pis long tingting, from we oli save se oli mekem wanem we i stret long fes blong God.—Jon 8:32.

[Ol Futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 5]

Sam Bilif We Yumi Faenem Plante Raonabaot Long Wol

• Sipos yu stanemap tufala jopstik blong yu long wan dis raes hemia saen we bambae wan man i ded

• Sipos yu luk wan hok naet long deitaem hemia saen blong badlak

• Sipos laet blong kandel i ded long taem blong wan seremoni, hemia i min se ol rabis spirit oli stap klosap

• Taem wan ambrela i foldaon long floa, hemia i min se bambae oli kilim wan man i ded long haos ya

• Sipos yu livim wan hat i slip long bed hemia i karem badlak i kam

• Saon blong ol bel we oli ring i ronemaot devel

• Sipos yu bloem evri kandel long betde kek blong yu i aot wantaem, hemia i min se samting we yu wisim bambae i kamtru

• Sipos wan brum i tajem wan bed, bambae ol rabis spirit we oli stap long brum ya oli mekem bed ya i givim badlak

• Sipos yu wokbaot mo yu luk wan blak puskat, hemia i min se bambae yu kasem badlak

• Sipos yu mekem wan fok i foldaon, hemia i min se wan man bambae i kam visitim yu

• Sipos yu hangem wan pija blong ol elefen i fesem doa, bambae i karem gudlak i kam

• Wan sus blong hos we i hang antap long doa i givim gudlak

• Sipos yu planem wan flaoa i gru long wol blong haos, hemia bambae i protektem haos ya

• Man we i wokbaot aninit long wan lada bambae i kasem badlak

• Sipos yu brekem glas blong lukluk, hemia i min se badlak bambae i kasem yu long ol seven yia we oli kam

• Sipos yu kafsaedem pepa, hemia i min se bambae yu mo besfren blong yu i rao

• Sipos yu kafsaedem sol, hemia i minim badlak. Blong blokem badlak yu mas sakem smol sol i go ova long lef solda blong yu

• Sipos yu livim wan roking jea we i no gat man i sidaon long hem i muvmuf, bambae ol dimon oli kam sidaon long jea ya

• Sipos yu livim ol sus blong yu i stap we saed daon i kam antap, hemia i minim badlak

• Taem wan man i ded, oli mas openem ol windo blong letem sol blong man ya i goaot

[Bokis blong pija long pej 6]

Kamaot Long Paoa Blong Ol Bilif Ya

Wan dei, ol Witnes blong Jeova oli stap prij long wan eria long Saot Afrika. Afta we oli kilkilim doa long wan haos, wan woman i openem doa. Hem i werem dres blong Sangoma (wan kleva). Oli wantem aot long ples ya kwiktaem, be woman ya i strong blong oli stap mo talemaot mesej blong olgeta. Wan long ol Witnes i ridim Dutronome 18:10-12, blong soem tingting blong God long saed blong ol wok wetem rabis spirit. Kleva ya i lesin long mesej mo hem i agri blong stadi Baebol. Hem i talem se sipos stadi long Baebol i mekem hem i sua se ol wok blong Sangoma i agensem wil blong Jeova, bambae hem i stop long wok ya.

Afta we hem i stadi long japta 10 blong buk ya Yu Save Laef Foreva Long Paradaes Long Wol, hem i bonem olgeta samting we hem i yusum long wok blong kleva mo hem i stat joen long ol miting long Haos Kingdom. Antap long samting ya, hem stretem mared blong hem, nating se hem i seraot long man blong hem 17 yia finis. Naoia, tufala i givim laef blong tufala long Jeova finis, mo tufala i tekem baptaes olsem ol Witnes blong Jeova.

[Tok blong pija long pej 6]

Wan “Sangoma” i pleplei wetem ol bun blong faenem wanem we i mekem wan man i sik

[Tok blong pija long pej 7]

Stret save blong God i mekem man i harem sef mo i gat trufala glad