“Ol Bigbigfala Wok” Blong God Oli Pusum Yumi Blong Wok

“Yumi harem olgeta oli stap toktok long ol lanwis blong yumi wanwan, oli stap talem ol bigbigfala wok ya we God i mekem.”—OL WOK 2:11.

1, 2. ?Wanem bigbigfala samting blong sapraes i kamaot long Jerusalem long Pentekos 33 K.T.?

 LONG wan moning blong yia 33 K.T., wan grup blong ol man mo woman we oli disaepol blong Jisas Kraes, oli hivap long haos blong wan man long Jerusalem. Nao wan bigbigfala samting blong sapraes i kamaot. “Wantaem nomo, i gat wan noes i kamaot long skae, we i olsem wan bigfala win i blu, nao noes ya i kavremap olgeta ples long haos ya we oli stap sidaon insaed long hem. Nao olgeta ya oli luk wan samting we i olsem faea i laet. . . . Mo olgeta evriwan, Tabu Spirit i kam fulap long olgeta, nao oli stat toktok long ol lanwis blong ol narafala man.”—Ol Wok 2:2-4, 15.

² Wan bigfala hip man i kam stanap fored long haos. Sam long olgeta oli laen blong Isrel be oli bon long ol narafala ples blong wol. Olgeta ya, “oli man blong prea” we oli kam long Jerusalem blong mekem lafet blong Pentekos. Oli sek gud, taem oli harem ol disaepol oli stap toktok long prapa lanwis blong olgeta wanwan. Ol disaepol ya oli stap tokbaot “ol bigbigfala wok ya we God i mekem.” ?Be, olsem wanem oli save toktok long ol narafala lanwis ya? Olgeta ya oli man Galili nomo.—Ol Wok 2:5-8, 11.

3. ?Aposol Pita i tokbaot wanem long ol man long Pentekos?

³ Wan long ol man Galili ya, hemia aposol Pita. Hem i eksplenem long ol man se sam wik bifo, ol man nogud oli kilim Jisas Kraes i ded. Be, God i mekem Pikinini blong hem i laef bakegen. Biaen, Jisas i kamtru long plante disaepol blong hem, wetem Pita mo sam narafala we oli stap naoia long lafet ya. Ten dei bifo long Pentekos, Jisas i bin go  antap long heven. Hem nao we i sanem tabu spirit ya i kamdaon long ol disaepol blong hem. ?Ol samting ya we i bin hapen, i save givhan long olgeta we oli stap long lafet ya blong Pentekos? Yes. Ded blong Jisas i mekem rod blong oli save kasem fogif long ol sin blong olgeta. Mo sipos oli bilif long Jisas, “bambae God i givim Tabu Spirit ya” long olgeta. (Ol Wok 2:22-24, 32, 33, 38) ?Ale, ol man ya oli mekem wanem taem oli harem tok blong Pita long saed blong “ol bigbigfala wok ya we God i mekem”? ?Mo olsem wanem stori ya i givhan long yumi blong skelem gud wok we yumi mekem i go long Jeova?

!Pusum Olgeta Blong Wok!

4. ?Wanem profet tok blong Joel we i kamtru long dei blong Pentekos 33 K.T.?

⁴ Taem ol disaepol long Jerusalem oli kasem tabu spirit, oli hareap blong go talemaot gud nius we i save sevem ol man. Oli talemaot nius ya fastaem long bigfala hip blong man we i stap long moning ya blong Pentekos. Wok ya blong prij, i mekem profet tok blong Joel, pikinini blong Petuel, i kamtru. Eit handred yia bifo, Joel i bin raetemdaon profet tok ya: “Bambae mi givim Spirit blong mi long olgeta man, we bambae olgeta evriwan oli kasem fulpaoa blong hem. Ol pikinini blong yufala, ol boe mo ol gel, bambae oli save talemaot ol tok we mi bambae mi givim long olgeta [“ol profet tok,” NW ]. Mo ol olfala blong yufala bambae oli save drim long ol drim. Mo ol yang man blong yufala bambae oli save luk ol vison we mi bambae mi soemaot long olgeta. Nating we ol boe blong wok mo ol gel blong wok nomo, be long taem ya, mi bambae mi givim Spirit blong mi long olgeta, we bambae oli kasem fulpaoa blong hem. . . . Nao biaen, Dei ya blong mi we mi mi Hae God, bambae i kamtru. Hemia i wan bigfala dei we bambae ol man oli fraet gud long hem.”—Joel 1:1; 2:28, 29, 31; Ol Wok 2:17, 18, 20.

5. ?Olsem wanem yumi save talem se ol Kristin long faswan handred yia oli talemaot profet tok? (Lukluk futnot.)

⁵ ?Profet tok ya i min se God bambae i stanemap wan laen blong ol profet, ol man mo ol woman we oli olsem Deved, Joel, mo Debora, blong oli talemaot ol samting long fiuja? Nogat. Ol Kristin ‘pikinini boe mo gel, mo ol boe mo gel blong wok nomo,’ bambae oli talemaot ol profet tok. Hemia i min se, bambae tabu spirit i pusum olgeta blong talemaot ‘ol bigbigfala wok we Jeova i mekem’ mo wok we bambae hem i mekem long fiuja. Taswe, olgeta ya bambae oli olsem ol man blong talemaot tok blong Hae God. * ?Be ol man we oli harem tok ya long Pentekos, oli mekem wanem?—Hibrus 1:1, 2.

6. ?Tok blong Pita i pusum plante man blong mekem wanem?

⁶ Taem Pita i eksplenem ol samting ya, tok blong hem i pusum plante man blong tekem aksin. Oli “bilif long tok blong hem” nao “oli baptaes. Mo long dei ya, samwe long tri taosen man oli joen long grup blong olgeta.” (Ol Wok 2:41) From we olgeta ya oli man Isrel no ol man blong narafala laen we oli joen blong wosip wetem ol man Isrel, oli gat save finis long saed blong Baebol. Save ya, wetem bilif we oli kasem taem oli lesin long tijing we Pita i givim, i mekem se oli naf blong tekem baptaes ‘long nem blong Papa, long nem blong Pikinini, mo long nem blong tabu spirit.’ (Matiu 28:19) Afta we oli baptaes, oli gohed blong “lesin long ol tok ya we ol aposol oli stap  tijim olgeta long hem.” Mo tu, oli stat talemaot niufala bilif blong olgeta long ol narafala. Yes, “evri dei, olgeta oli stap joen wanples long haos blong God. . . . Olgeta oli stap presem God, mo ol man tu oli stap ona long olgeta.” Frut we i kamaot long wok blong prij blong olgeta, hemia se “evri dei, Hae God i stap sevem ol man, i stap joenem olgeta long grup ya blong ol aposol.” (Ol Wok 2:42, 46, 47) Fulap niufala Kristin kongregesen oli stanap long ol prapa kantri blong ol man ya we oli jes kasem bilif. I klia se wan samting we i mekem wok ya i gru, hemia had wok we oli mekem blong talemaot “gud nius ya” taem oli gobak long ples blong olgeta.—Kolosi 1:23.

Tok Blong God i Gat Paoa

7. (a) ?Wanem i stap pulum plante man long olgeta ples blong wol oli kam joen long kampani blong ol man blong Jeova tede? (b) ?Wanem samting we yu luk long fulwol mo long ples blong yu, we i soemaot se plante moa man oli save joen yet long kampani ya? (Lukluk futnot.)

⁷ ?Olsem wanem long ol man tede we oli wantem kam man blong God? Olgeta tu oli mas stadi gud long Tok blong God. Long rod ya, bambae oli save gud Jeova olsem God we i ‘gat sore long man, mo i stap givhan long man long gladhat blong hem. Hem i no save kros kwik. Oltaem hem i stap lavem man mo oltaem hem i stap holemstrong promes blong hem.’ (Eksodas 34:6; Ol Wok 13:48) Oli kasem save long bigfala samting we Jeova i mekem from kaen fasin blong hem, hemia ransom sakrefaes blong Jisas Kraes, we blad blong hem i ron blong mekem yumi klin long ol sin. (1 Jon 1:7) Mo tu, oli harem gud taem oli kasem save long stamba tingting blong God blong “mekem olgeta man we oli ded oli laef bakegen, ol man we oli stret, wetem ol man we oli no stret.” (Ol Wok 24:15) Sloslo, hat blong olgeta i kam fulap long lav long Hemia we i Stamba blong “ol bigbigfala wok ya.” Nao lav ya i pusum olgeta blong talemaot ol gudfala trutok ya. Biaen, oli givim laef blong olgeta i go long God mo oli tekem baptaes blong kam ol man blong Hem. Nao oli gohed oltaem “blong save God moa.” *—Kolosi 1:10b; 2 Korin 5:14.

8-10. (a) ?Olsem wanem stori blong wan Kristin woman i soemaot se Tok blong God ‘i gat paoa’? (b) ?Stori ya i lanem yu long wanem samting long saed blong Jeova mo fasin we hem i mekem long ol man blong hem? (Eksodas 4:12)

⁸ Save we ol man blong God oli kasem taem oli stadi Baebol, hem i dip. Save ya i gat paoa long hat blong olgeta, i pulum olgeta blong jenisim tingting blong olgeta, mo i joen fulwan long prapa laef blong olgeta. (Hibrus 4:12, NW ) Blong soem samting ya, yumi save tingbaot stori blong woman ya Camille we hem i mekem wok blong lukaot long ol olfala. Wan woman we Camille i stap lukaot long hem, hem i wan Witnes blong Jeova, nem blong woman ya Martha. Martha i gat wan strong sik we i mekem se hem i stap fogetem ol samting, ale Camille i mas stap wetem hem oltaem. Hem i mas mekem Martha i tingbaot se hem i mas kakae—mo i mas talem long hem tu blong swolemdaon kakae blong hem. Be i gat wan samting we Martha i no save fogetem. Bambae yumi luk wanem samting ya.

⁹ Wan dei, Martha i luk we Camille i stap krae from sam trabol we hem i kasem long laef blong hem. Martha i putum han blong hem i goraon long Camille mo i askem long hem sipos hem i wantem stadi Baebol. ?Be, olsem wanem? ?Martha hem i naf blong tijim hem long Baebol wetem sik ya we hem i gat? !Yes hem i naf! Martha i fogetem plante samting finis, be hem i no fogetem nambawan God blong hem. Mo hem i no fogetem ol sas trutok blong Baebol we hem i bin kasem save long olgeta. Ale, taem tufala i stadi, Martha i talem long Camille blong ridim paragraf, jekem ol vas long Baebol, ridim kwestin we i stap long botom blong pej, mo ansa long hem. Tufala i gohed olsem gogo, Camille i stap kasem plante save blong Baebol, nating se sik blong Martha i mekem i had long hem blong tijim Camille. Nao Martha i luksave se Camille i nidim blong joen wetem ol narafala we olgeta tu oli wantem mekem wok blong God. Taswe, hem i girap i givim wan dres mo sus long Camille, blong hem i save jenis gud blong go long faswan miting blong hem long Haos Kingdom.

¹⁰ Lav mo fasin keagud we Martha i soemaot, wetem eksampol mo bilif blong hem, i tajem hat blong Camille. Hem i tingbaot se Martha i fogetem klosap olgeta samting, be hem i no fogetem  ol save blong Baebol we hem i bin lanem. Samting ya i soemaot long Camille se ol save blong Baebol we Martha i stap traehad blong tijim hem long hem, i impoten tumas. Biaen, Camille i go wok long wan narafala ples. Long taem ya nao, hem i luksave se hem i mas mekem wan samting. Ale, hem i no wet. Hem i jenis gud, i putum dres mo sus we Martha i bin givim long hem, nao hem i wokbaot i go long Haos Kingdom. Long ples ya, hem i askem ol Witnes blong mekem Baebol stadi wetem hem. Hem i gohed gud gogo hem i tekem baptaes.

Pusum Olgeta Blong Folem Ol Rul Blong Jeova

11. ?Yumi wok strong blong prij, be wanem samting bakegen we yumi save mekem blong soemaot se tok blong Kingdom i tajem hat blong yumi?

¹¹ Tede, i gat bitim sikis milian Witnes blong Jeova, we olgeta ya, olsem Martha mo Camille, oli stap “talemaot gud nius blong Kingdom” long olgeta ples blong wol. (Matiu 24:14, NW; 28:19, 20) ‘Ol bigbigfala wok blong God’ i tajem hat blong olgeta, olsem ol Kristin long faswan handred yia. Oli gat tangkiu from bigfala ona blong karem nem blong Jeova mo from tabu spirit we hem i givim long olgeta. Taswe, oli traehad blong ‘mekem laef blong olgeta i kam stret gud olsem we [Jeova] i wantem.’ Oli folem ol rul blong hem long olgeta samting we oli mekem long laef blong olgeta. Sam long ol rul ya blong God, oli long saed blong klos mo hea.—Kolosi 1:10a; Taetas 2:10.

12. ?Wanem advaes long saed blong klos mo hea we yumi faenem long 1 Timoti 2:9, 10?

¹² Yes, Jeova i talem ol rul long saed blong klos mo hea blong yumi. Aposol Pol i tokbaot sam rul blong God long saed ya i se: “Mi wantem se ol woman oli putum klos blong olgeta we i stret nomo, i no blong pulum ae blong man, mo i no blong flas. Bambae oli no mas mekem hea blong olgeta i flas tumas, mo oli no mas putum ol flas samting we oli wokem long gol mo perel, mo ol dres ya we praes blong olgeta i antap tumas, blong mekem ol man oli glad long olgeta. Olgeta oli mas mekem ol gudgudfala wok, from we hemia i prapa fasin blong ol woman we oli stap talem se oli lavem  God.” * ?Yumi lanem wanem from ol tok ya?—1 Timoti 2:9, 10.

13. (a) ?‘Putum klos we i stret nomo’ i minim wanem? (b) ?From wanem i no hadwok tumas blong folem ol rul we Jeova i putumap long saed ya?

¹³ Pol i talem se ol Kristin oli mas ‘putum klos we i stret nomo.’ Hemia i minim ol gudfala klos we oli klin, i no ol klos we oli doti mo oli brobrok olbaot. Nating sipos yumi pua, be yumi evriwan i naf blong folem rul ya. Yumi naf blong meksua se ol klos blong yumi oli klin, stret mo gud. Tingbaot eksampol blong sam Witnes long Saot Amerika we oli wokbaot evri yia blong go long distrik asembli blong olgeta. Oli mas wokbaot long dakbus blong plante kilometa, mo biaen, oli pul long kenu blong plante aoa. Plante taem, samfala oli mestem oli foldaon long reva, no klos blong olgeta i fas long wan wud long bus. Taswe, taem oli kamtru long ples blong asembli, klos blong olgeta i doti mo brobrok mo hea blong olgeta i olbaot. From samting ya, oli tekem taem blong somap bakegen ol klos blong olgeta we oli brok mo ol baten we oli kamaot, mo oli wasem mo aenem ol klos we bambae oli werem long asembli. Oli tinghae long blesing we oli gat blong kam kakae long tebol blong Jeova, taswe oli wantem se klos blong olgeta i stret.

14. (a) ?Ol klos we “i no blong pulum ae blong man, mo i no blong flas” i minim wanem? (b) ?Yumi mas mekem wanem sipos yumi wantem putum ol klos we i stret blong ol man “we oli stap talem se oli lavem God”?

¹⁴ Pol i talem tu se klos blong yumi “i no blong pulum ae blong man, mo i no blong flas.” Hemia i min se yumi no mas putum ol klos we oli pulum ol narafala blong lukluk yumi, no we stael blong olgeta i narakaen, no we oli pulum narafala blong gat rong tingting, no we oli soemaot bodi blong yumi, no we oli folem ol krangke stael blong wol. Ol klos blong yumi oli mas stret long ol man “we oli stap talem se oli lavem God.” ?Tok ya i pulum tingting blong yumi, no? Hemia i no min se yumi jenis gud blong go long ol miting blong kongregesen nomo, mo yumi putum ol klos olbaot long ol narafala taem. Nogat. Oltaem klos blong yumi i mas soemaot se yumi lavem God, yumi ona long hem, from we 24 aoa evri dei, yumi stap olsem ol minista blong God mo ol Kristin. I klia se taem ol pikinini oli go long skul no ol man oli go long wok, bambae oli putum klos we i stret long wok blong olgeta. Nating se i olsem, klos blong olgeta i no mas bitim mak, mo oli mas soem respek. Sipos klos blong yumi i no stret, maet yumi fraet blong tekem janis blong prij from we yumi sem long klos blong yumi. Be sipos oltaem klos blong yumi i soemaot se yumi ona long God, bambae yumi no save sem.—1 Pita 3:15.

‘No Laekem Ol Fasin Blong Wol’

15, 16. (a) ?From wanem i impoten we yumi no folem fasin blong wol blong werem klos mo wokem hea? (1 Jon 5:19) (b) ?Wanem stret risen we i mekem se yumi lukaot blong no folem enikaen stael blong klos mo hea?

¹⁵ Advaes blong 1 Jon 2:15, 16 i givhan long yumi tu, blong jusum gud ol klos blong yumi mo stael blong hea. Vas ya i talem se: “Yufala i no mas laekem ol fasin blong wol mo ol samting we oli stap long hem. Man we i laekem tumas ol fasin blong wol, hem i no save lavem Papa blong yumi. Ol fasin ya we i stap long wol oli olsem. Oltaem man i wantem tumas ol rabis samting we tingting blong hem i wantem, mo i wantem tumas ol  samting we ae blong hem i luk, mo i flas tumas long ol samting we hem i gat. Be ol fasin ya, oli no kamaot long Papa blong yumi, oli stap kamaot long wol ya nomo.”

¹⁶ !Advaes ya i stret long yumi tede! Ol man we oli laef tede oli letem ol fren blong olgeta oli gat paoa long olgeta, i bitim olgeta man we oli laef bifo long yumi. Be, yumi no mas letem wol ya i talem long yumi wanem kaen klos yumi mas putum. Long ol yia we oli pas, stael blong klos mo hea i kam nogud bigwan. Stael klos we i blong ol bisnes man mo man we oli gat gudfala wok, hemia tu i no moa olsem bifo, taswe ol Kristin oli no mas ting se oli save folem stael olsem. Sipos yumi wantem laef folem ol rul blong God mo ‘leftemap tok blong God ya we i sevem yumi, long olgeta samting we yumi mekem,’ bambae yumi luksave se yumi nidim blong no ‘letem fasin blong yumi i kam olsem fasin blong ol man long wol.’—Rom 12:2; Taetas 2:10.

17. (a) ?Wanem ol kwestin we yumi mas tingbaot taem yumi wokbaot long ol stoa blong pem klos? (b) ?From wanem ol hed blong famle oli mas intres long klos mo hea blong ol memba blong famle blong olgeta?

¹⁷ Bifo we yu pem wan klos, i waes blong tingbaot kwestin ya: ‘?From wanem mi mi laekem stael ya? ?Hem i sem mak long klos blong wan bigfala man blong singsing no wan man blong plei long sinema—wan man we mi laekem hem? ?Hemia stael blong ol stronghed grup we oli wokbaot long rod, no wan grup we i stap pulum ol man blong folem prapa tingting blong olgeta mo mekem stronghed fasin?’ Mo tu, yumi mas lukluk gud long klos ya. ?Sipos hem i wan dres no sket, hem i sot tumas? ?Hem i stret long bodi blong yumi? ?Hem i gud, i stret, mo i soemaot respek? ?No hem i taet, i soemaot bodi, mo i olsem klos blong pleplei mo spel nomo? Askem kwestin ya: ‘?Sipos mi werem klos ya, bambae mi mekem narafala i foldaon?’ (2 Korin 6:3, 4) ?From wanem yumi mas wari long samting ya? From we Baebol i talem se: “Kraes i no folem ol fasin we hem nomo i wantem.” (Rom 15:3) Ol hed blong ol Kristin famle oli mas intres long klos mo hea blong ol memba blong famle blong olgeta. Sipos ol hed blong famle oli ona gud long God blong olgeta we i klin, bambae oli no fraet blong givim klia advaes wetem lav, taem oli nidim blong mekem olsem.—Jemes 3:13.

18. ?Wanem i pusum yu blong lukaot gud long fasin blong yu blong werem klos mo wokem hea?

¹⁸ Tok we yumi talemaot, i stap kamaot long Jeova. Mo Jeova i klin mo i tabu tumas. (Aesea 6:3) Baebol i talem long yumi blong folem fasin blong God olsem ‘ol pikinini blong hem, we hem i lavem yumi tumas.’ (Efesas 5:1) Klos mo hea blong yumi i save leftemap nem blong Papa blong yumi long heven no i save daonem hem. !I sua se yumi wantem mekem hat blong hem i glad!—Ol Proveb 27:11.

19. ?Wanem blesing i kamaot taem yumi talemaot ‘ol bigbigfala wok blong God’ long narafala man?

¹⁹ ?Wanem tingting blong yu long ‘ol bigbigfala wok blong God’ we yu kasem save long olgeta finis? !Tru ya, taem yumi lanem trutok, yumi kasem wan nambawan samting! From we yumi bilif long blad blong Jisas Kraes we i ron, God i save fogivim sin blong yumi. (Ol Wok 2:38) Taswe, taem yumi prea, yumi no fraet blong talemaot evri samting long God. Mo tu, yumi no fraet long ded olsem ol man we oli no bilif long wan gudfala fiuja. Yumi bilif long promes blong Jisas se wan dei, ‘ol dedman bambae oli harem voes blong hem, nao bambae oli aot long beregraon blong olgeta.’ (Jon 5:28, 29) Jeova i mekem i gud tumas long yumi taem i tijim yumi long ol samting ya. Mo tu, hem i givim tabu spirit long yumi. Taswe, tangkiu we yumi gat from ol sas presen ya i mas pusum yumi blong obei long ol gudfala rul blong hem. Fasin tangkiu i mas pusum yumi blong wok strong blong presem hem, mo blong talemaot “ol bigbigfala wok” blong hem long ol narafala.

[Ol Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?Wanem “ol bigbigfala wok” we ol man oli harem nius blong hem long Pentekos 33 K.T., mo oli mekem wanem taem oli harem nius ya?

• ?Olsem wanem wan man i save kam wan disaepol blong Jisas Kraes, mo ol disaepol oli mas mekem wanem?

• ?From wanem i impoten blong lukaot gud long klos mo hea blong yumi?

• ?Yumi mas tingbaot wanem samting taem yumi stap jusum ol klos blong yumi?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 15]

Pita i talemaot se Jisas i laef bakegen long ded

[Tok blong pija long pej 17]

?Klos mo hea blong yu i givim ona long God ya we yu stap wosip long hem?

[Tok blong pija long pej 18]

Ol Kristin papa mama oli mas intres long klos mo hea blong ol pikinini blong olgeta