Wan Wol We i No Gat Stret Tingting Long Fasin Blong Stap Tru

LONG wan Fraede naet, long Tel Aviv, Isrel, wan yangfala man i kam mitim wan grup blong ol yangfala we oli stap wet afsaed long wan naetklab. Sam menet nomo biaen, wan bom i bosta long medel blong olgeta.

Olsem we sam narafala oli mekem bifo finis, yangfala man ya i bin haedem wan bom long klos blong hem, mo i kilim hem wan tugeta wetem 19 narafala yangfala i ded. Afta long samting ya, wan dokta i talem long ol man blong nius se: “I gat ol pispis bodi olbaot long graon, olgeta evriwan oli ol yangfala nomo, oli yang tumas—neva mi luk wan samting nogud olsemia.”

Thurstan Brewin i raet long The Lancet se: “Ol fasin we man i tinghae long olgeta, olsem fasin blong stap tru oltaem [long kantri no long narafala man] . . . , hemia nao we plante taem i statem ol faet, mo [fasin ya bakegen] i mekem i hadwok blong finisim ol faet ya.” Yes, i stat long taem blong ol Krused blong Krisendom go kasem we Nasi Jemani i kilim plante man i ded, histri blong man i fulap long blad we i ron from we ol man oli strong long fasin blong stap tru long narafala man no long kantri.

Trabol i Kam Antap From Fasin Blong No Stap Tru

I klia se, taem man i bitim mak long fasin blong stap tru long narafala no long kantri, hem i save spolem man, be taem man i no stap tru oltaem, fasin ya tu i save mekem we ol man oli seraot. Webster’s New Encyclopedic Dictionary i talem se, fasin blong stap tru oltaem, i min se ‘putum tingting i stap strong long wan man no wan samting we yu stap wok from’ mo “i soem se yu holemstrong oltaem nating se sam samting i traem yu no i pulum yu blong lego.” Bighaf blong ol man oli talem se oli tinghae long fasin blong stap tru. Nating se i olsem, plante man tede oli kasem trabol from we man i lego fasin ya. Samting ya i tru moa insaed long famle. Namba blong ol man we oli mekem divos, i stap kam antap kwiktaem. Hemia from we ol man oli tingting tumas long ol samting we olgeta nomo i wantem kasem, oli fesem plante moa problem evri dei, mo fasin blong mekem krangke long hasban no waef i kam antap. Olsem ol man we oli ded long Tel Aviv, plante taem ol yangfala nao we oli no gat fol, oli safa.

Wan ripot i talem se: “Taem papa mama i mekem divos, i seraot, no wan long tufala nomo i lukaot famle, famle i trabol mo samting ya i save spolem edukesen blong ol pikinini.” Ol boe we oli gruap long wan famle we mama nomo i lukaot olgeta, i hadwok long olgeta blong kasem wan gudfala edukesen, maet oli kilim olgeta wan i ded, mo maet oli joenem ol narafala yangfala long fasin blong brekem loa. Evri yia, wan milian pikinini long Yunaeted Stet oli luk divos blong papa mama blong olgeta. Mo long kantri ya, stret haf blong olgeta pikinini we oli bon long ol papa mama we oli mared, oli luk divos blong papa mama blong olgeta bifo we oli kasem 18 yia. Ol ripot oli soemaot se sem samting i stap kamaot tu long ol narafala ples blong wol, mo plante yangfala oli harem nogud from.

 Fasin Blong Stap Tru—?Wan Fasin We i Hae Tumas Blong Folem?

Tede, plante man oli lego fasin blong stap tru. Taswe tok blong King Deved i laenap stret wetem taem blong yumi, i se: “Hae God. Plis yu givhan long mifala. Naoia i no moa gat wan gudfala man i stap [“we i stap tru,” NW ], olgeta stret man oli lus, yu no moa save faenem wan.” (Ol Sam 12:1) ?From wanem plante man oli lego fasin blong stap tru? Roger Rosenblatt, i tokbaot samting ya long Time magasin, hem i se: “Fasin blong stap tru i wan fasin we i gud tumas, be from we ol man oli no strong nating long tingting blong olgeta, oli no naf blong holem fasin ya. Plante man tumas oli man blong fraet, oli ting nogud long olgeta wan, oli tekem evri janis blong kasem samting we olgeta nomo i wantem mo oli wantem kasem haenem.” Baebol i tokbaot taem blong yumi, mo i talem stret se: “Bambae ol man oli save tingbaot olgeta nomo, . . . oli no save tingbaot God [“oli no gat fasin blong stap tru,” NW ]. Bambae oli no man blong gat sore long man.”—2 Timoti 3:1-5.

Taem yumi tingbaot bigfala paoa we fasin blong stap tru long wan man no wan samting—no fasin blong no stap tru nating—i gat long tingting mo aksin blong ol man, maet yumi askem se, ‘?Hu i stret blong yumi stap tru long hem?’ I gud yumi luk olsem wanem haf we i kam biaen i ansa long kwestin ya.

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

Photo above: © AFP/CORBIS