Holem Ol Fasin Ya We Yu Yu Lanem Finis

“Yufala i mas holem ol fasin ya we mi mi soemaot long yufala long ol tok mo ol wok blong mi, mo we mi tijim yufala long hem, nao yufala i lanem olgeta finis. Nao God ya we i stamba blong pis, hem bambae i stap kampani wetem yufala.”—FILIPAE 4:9.

1, 2. ?Baebol i stap gat paoa long laef blong ol man we oli gat skul? Eksplenem.

 “OL SKUL Oli Stap Kam Antap Moa, Be Ol Gudfala Fasin Oli Stap Godaon Moa.” Hemia nem blong wan stori long niuspepa ya Emerging Trends. Stori ya i tokbaot wan sensas we oli mekem long Amerika. I luk olsem we plante moa man Amerika oli go long jos naoia, mo oli talem se skul i impoten long laef blong olgeta. Be, ripot ya i talem se: “Nating se namba blong ol man Amerika we oli go long jos i hae moa, be i klia se plante oli no ting se skul i stap gat paoa long laef blong ol wanwan man mo ol man tugeta.”

² Samting ya i no kamaot long Amerika nomo. Long fulwol, plante man oli stap talem se oli bilif long Baebol mo oli gat skul blong olgeta. Be oli no letem we Baebol i gat paoa long laef blong olgeta. (2 Timoti 3:5) Hed blong wan grup we i stadi long bisnes ya i talem se: “Yumi tinghae yet long Baebol, be long saed blong ridim Baebol, stadi long hem mo folem long laef blong yumi—hemia fasin blong bifo nomo.”

3. (a) ?Olsem wanem Baebol i gat paoa long olgeta we oli kam trufala Kristin? (b) ?Olsem wanem ol man blong Jisas oli folem advaes blong Pol long Filipae 4:9?

³ Be, long saed blong ol trufala Kristin, ol samting ya i defren. Oli jenisim finis plante fasin mo tingting blong olgeta from we oli mekem advaes  blong Baebol i wok long laef blong olgeta. Mo ol narafala man oli luksave kwiktaem se ol Kristin ya oli tekem wan niufala fasin blong laef. (Kolosi 3:5-10) Ol man blong Jisas, oli no letem Baebol blong olgeta i slip nomo, oli no putum i stap long wan bokis blong kakros i kakae. Nogat. Aposol Pol i talem long ol Kristin long Filipae se: “Yufala i mas holem ol fasin ya we mi mi soemaot long yufala long ol tok mo ol wok blong mi, mo we mi tijim yufala long hem, nao yufala i lanem olgeta finis. Nao God ya we i stamba blong pis, hem bambae i stap kampani wetem yufala.” (Filipae 4:9) Ol Kristin oli no jes bilif nomo se Baebol i trutok. Oli mekem samting we oli lanem long Baebol i wok long laef blong olgeta. Yes, oltaem oli folem advaes blong Baebol—long famle blong olgeta, long wok, long kongregesen, mo long ol narafala samting long laef.

4. ?From wanem i no isi blong folem ol loa blong God?

⁴ I no isi blong folem ol loa mo rul blong God. Wol ya we yumi stap long hem, i stap long paoa blong Setan. Baebol i talem se Setan nao i “rabis god blong wol ya.” (2 Korin 4:4; 1 Jon 5:19) From samting ya, i impoten blong agensem eni samting we i save blokem yumi blong holemstrong long Jeova God. ?Oraet, olsem wanem yumi save holemstrong long God?

Holem Strong ‘Ol Tok Ya We i Stret Gud’

5. ?Wanem mining blong tok blong Jisas se ‘yumi mas biaen long hem oltaem’?

⁵ Sipos yumi wantem holem ol fasin ya we yumi lanem finis, wan samting we yumi nidim, hemia fasin blong sapotem gud trufala wosip, nating se ol man we oli no gat bilif oli agensem yumi. Blong stanap strong longtaem, yumi mas traehad. Jisas i talem se: “Man we i wantem kam biaen long mi, hem i mas blokem ol samting we hem nomo i wantem, nao i mas karem [“pos,” NW ] blong hem, i biaen long mi [“oltaem,” NW ].” (Matiu 16:24) Jisas i no talem se yumi mas folem hem blong wan wik, wan manis, no wan yia nomo. Be hem i talem se ‘yumi mas biaen long hem oltaem.’ Hemia i soemaot se wok blong yumi olsem wan disaepol blong hem, i no blong smoltaem nomo. Yumi no yusum wan smol haf blong laef blong yumi nomo blong ona long God, nao biaen yumi mekem defren samting. Nogat. Sipos yumi sapotem trufala wosip fulwan, yumi stanap strong longtaem long rod we yumi jusum blong folem, nating se yumi kasem hadtaem mo trabol. ?Olsem wanem yumi save mekem olsemia?

6. ?Wanem ol tok blong soemaot rod, we Pol i tijim long ol Kristin long faswan handred yia?

⁶ Pol i givim advaes long Timoti we i stap wok wetem hem se: “Yu yu mas holem strong ol tok ya we mi mi tijim yu finis long hem. Ol tok ya i stret gud, mo i blong soemaot rod blong yu, blong yu save folem ol fasin blong bilif mo blong lavem ol man. Ol fasin ya, yumi stap folem from we yumi joen long Jisas Kraes.” (2 Timoti 1:13) ?Pol i minim wanem? Grik tok we oli tanem i kam “soemaot rod blong yu,” i rili minim wan pija we man i mekem. Nating se pija ya i no finisgud, be ol bigfala laen blong hem oli klia nomo, ale man i save luksave wanem samting we pija ya i soemaot. Sem mak long trutok blong soemaot rod, we Pol i tijim Timoti long hem. Trutok ya i no ansarem evri smosmol kwestin we yumi save tingbaot. Be ol tijing blong hem oli olsem ol bigfala laen blong wan pija, oli naf blong soemaot rod long olgeta we hat blong olgeta i stret, mo mekem oli luksave wanem samting Jeova i wantem olgeta blong mekem. Be, blong mekem God i glad, oli mas gohed oltaem blong holem trutok ya we i soemaot rod long olgeta. Blong mekem olsem, oli mas mekem ol samting we oli lanem i wok long laef blong olgeta.

7. ?Olsem wanem ol Kristin oli save holem ol tok we i stret gud mo i soemaot rod?

⁷ Long faswan handred yia, samfala olsem Haemeneus, Aleksanda, mo Faelitas, oli stap leftemap sam narafala tingting we oli no laenap wetem ‘ol tok ya we i stret gud mo i soemaot rod.’ (1 Timoti 1:18-20; 2 Timoti 2:16, 17) ?Ol faswan Kristin oli mekem wanem blong oli no folem ol tijing blong ol man ya blong apostasi? * Oli stadigud long ol hanraet we oli kamaot long God mo oli mekem ol tok ya i wok long laef blong olgeta. Olgeta we oli folem eksampol blong Pol mo ol narafala we oli holem strong bilif, oli naf blong luksave mo sakemaot eni tijing no fasin we i no laenap wetem tok ya we i stret gud mo i soemaot rod. (Filipae 3:17; Hibrus 5:14) Oli no ‘wantem askem ol kwestin mo mekem tumas toktok long plante samting blong rao nomo.’ Oli gohed nomo blong folem gudfala rod we oli stap finis long hem, hemia blong fasgud mo onagud long God. (1 Timoti 6:3-6) Yumi mekem i sem mak taem yumi gohed blong folem ol trutok we yumi lanem finis. Taem yumi luk we plante milian man blong Jeova long wol oli gohed nomo blong holem ol trutok blong Baebol we oli lanem finis, samting ya i rili mekem bilif blong yumi wanwan i strong.—1 Tesalonaeka 1:2-5.

 Sakemaot ‘Ol Kastom Stori We Oli No Tru’

8. (a) ?Setan i yusum wanem tede blong traem spolem bilif blong yumi? (b) ?Pol i givim wanem woning long 2 Timoti 4:3, 4?

⁸ Setan i stap traehad blong spolem bilif blong yumi. Wan rod we hem i yusum, se hem i traem mekem we yumi no moa suagud long ol samting we yumi lanem finis. Long faswan handred yia, ol man blong apostasi mo sam narafala oli traehad blong spolem bilif blong olgeta we oli no stap wekapgud. Tede, samting ya i sem mak. (Galesia 2:4; 5:7, 8) Ol man ya oli yusum radio, televisin, no niuspepa, blong talemaot ol save we oli rong mo we samtaem oli giaman stret, long saed blong ol fasin blong ol man blong Jeova, mo ol tingting biaen long samting we yumi mekem. Pol i givim woning finis se sam man blong Jeova bambae oli lego trutok. Hem i raetem se: “I gat taem i stap kam, we ol man bambae oli no moa wantem harem ol trutok. Bambae oli save mekemhed, blong go lukaot plante narafala tija olbaot, we oli save talem wanem tok we olgeta oli wantem harem. Bambae oli no save lesin long ol trutok, be bambae oli gowe long hem blong go lesin long ol kastom stori ya we oli no tru.”—2 Timoti 4:3, 4.

9. ?Taem Pol i tokbaot ‘ol kastom stori we oli no tru,’ maet hem i stap tingbaot wanem?

⁹ Yes, samfala long taem bifo oli no holem ol tok ya we i stret gud mo i soemaot rod, be oli lesin long ‘ol kastom stori we oli no tru.’ ?Ol kastom stori ya oli olsem wanem? Maet Pol i stap tingbaot sam stori we ol man nomo oli bin mekemap, olsem olgeta we oli stap long buk blong Tobit * we i no kamaot long God. Mo tu, maet ol kastom stori we oli no tru i minim ol toktok we ol man oli pasem i goraon blong mekem ol narafala oli sapraes, nating we oli no suagud se tok ya i tru no nogat. Mo tu, maet samfala oli mekem toktok se i oraet nomo blong slakem ol stret rul blong God no maet oli toktok smol agensem ol man we oli lukaot long kongregesen. Olgeta ya tu oli save pulum sam Kristin blong “oli save mekemhed.” (3 Jon 9, 10; Jud 4) Nomata wanem samting i bin mekem samfala oli foldaon, be i klia se oli laekem moa ol giaman tok i bitim ol trutok blong Baebol. Oli no moa gohed blong holem ol fasin we oli lanem finis, mo samting ya i spolem olgeta long saed blong spirit.—2 Pita 3:15, 16.

10. ?Wanem sam giaman stori blong tede, mo wanem woning we Jon i givim?

¹⁰ Blong blokem ol giaman stori we oli save pulum yumi tede, yumi mas skelemgud mo jusumgud ol samting we yumi lesin long hem mo we yumi ridim. Sam eksampol: Plante stori long radio, televisin mo long ol niuspepa oli leftemap rabis fasin long saed blong seks. Mo tu, plante man oli mekem toktok se yumi no save sua se God i stap, no maet oli talem se i no gat God nating. Bakegen, sam man blong hae save oli laf long ol tok blong Baebol we i talem se God nao i pusum ol man blong raetem Baebol. Mo ol man blong apostasi tede tu oli gohed nomo blong mekem ol toktok blong traem spolem bilif blong ol Kristin no mekem tingting blong olgeta i hafhaf long saed blong Kristin bilif. Long faswan handred yia, ol  giaman profet oli mekem semfala trabol long ol Kristin, mo aposol Jon i givim woning long saed ya. Hem i se: “Ol fren. I gat plante profet we oli stap talem se Spirit blong God i stap long olgeta, be yufala i no mas bilif long olgeta evriwan. Yufala i mas traem olgeta fastaem, blong faenemaot se spirit we i stap long olgeta i kamaot long God, no nogat, from we i gat plante profet oli stap go olbaot long wol we toktok blong olgeta i no tru.” (1 Jon 4:1) Taswe, yumi tu yumi mas lukaotgud.

11. ?Yumi save mekem wanem samting blong traem faenemaot se yumi stap holem yet fasin blong bilif no nogat?

¹¹ From samting ya, Pol i raetem se: “Yufala i mas traem faenemaot se yufala i stap holem yet fasin blong bilif, no yufala i no moa holem.” (2 Korin 13:5) Aposol ya i talem se yumi wanwan i mas traem yumi oltaem blong faenemaot sipos yumi stap holem yet fulwan Kristin bilif no nogat. Sipos yumi gat fasin blong agri wetem olgeta we oli stap komplen oltaem, yumi mas prea mo luklukgud long yumi wan bakegen. (Ol Sam 139:23, 24) ?Olsem wanem? ?Yumi stap faenem poen long ol man blong Jeova? ?Sipos yes, from wanem yumi mekem olsem? ?Ating wan i bin talem sam tok no mekem wan fasin we i spolem yumi? Sipos i olsem, yumi no mas letem samting ya i mekem yumi foldaon, be yumi mas gat stret tingting long saed ya. Enikaen trabol we yumi fesem long wol ya i blong smoltaem nomo. (2 Korin 4:17) ?Sipos wan traem no trabol i kasem yumi insaed long kongregesen, yu ting se hemia wan risen blong lego wosip blong God? ?Sipos yumi harem nogud from wan samting we i hapen, yu no ting se i moagud blong mekem wanem we yumi naf blong mekem blong stretem trabol ya, nao livim i stap long han blong Jeova?—Ol Sam 4:4; Ol Proveb 3:5, 6; Efesas 4:26.

12. ?Wanem gudfala eksampol blong ol man Berea we yumi mas folem?

¹² Bitim we yumi toktok smol agensem narafala, i moagud we yumi haremgud long ol save we yumi stap kasem taem yumi stadi wanwan mo taem yumi go long ol miting blong kongregesen. (1 Korin 2:14, 15) !Bitim we yumi askem tumas kwestin long saed blong Tok blong God, i moagud we yumi gat tingting olsem ol man Berea long faswan handred yia we oli ridimgud tok blong Baebol evri dei! (Ol Wok 17:10, 11) Ale, yumi mas mekem ol samting we yumi lanem i wok long laef blong yumi, sakemaot ol kastom stori we oli no tru, mo holemtaet trutok.

13. ?Olsem wanem yumi save mekem giaman toktok i goraon, nating se yumi no minim blong mekem olsemia?

¹³ I gat wan kaen giaman stori bakegen we yumi mas sakemaot. Plante stori oli stap goraon we oli blong mekem ol man oli sapraes nomo, mo plante taem yumi kasem ol stori ya tru long E-mail long kompiuta. Yumi waes sipos yumi lukaotgud long ol stori ya, antap moa sipos yumi no save hu ya i stamba blong ol save ya. Nating sipos stori i kamaot long wan gudfala Kristin brata no sista, be maet hem i no bin luk wetem prapa ae blong hem samting we hem i tokbaot, maet hem i harem stori ya long wan narafala nomo. From samting ya, i impoten we yumi lukaotgud blong no tokbaot no sanem olkaen stori olsem long ol narafala. I moagud we yumi jekemap fastaem blong pruvum se i tru no nogat. Yes, yumi no wantem talemaot “ol giaman stori we oli no  soemaot bilif long God,” no ‘ol kastom stori we oli no tru, mo we i no blong ona long God.’ (1 Timoti 4:7; New International Version) Mo tu, from we yumi mas tok tru oltaem, i waes blong no lesin long enikaen tok we i save pulum yumi blong mekem giaman toktok i goraon, nating se yumi no minim blong mekem olsemia.—Efesas 4:25.

Ol Gudfala Frut We i Kamaot Taem Yumi Folem Trutok

14. ?Wanem gudfala frut i save kamaot taem yumi holem ol samting we yumi lanem finis long Tok blong God?

¹⁴ Bambae i gat plante gudfala frut i kamaot sipos yumi holem ol samting we yumi lanem finis long prapa Baebol stadi blong yumi mo long ol Kristin miting. Wan gudfala frut se, bambae yumi fren moa wetem ol Kristin brata sista blong yumi. (Galesia 6:10) Mo tu, taem yumi folem ol rul blong Baebol, tingting mo fasin blong yumi bambae i kamgud moa. (Ol Sam 19:8) Antap long hemia, taem yumi mekem ol samting we yumi lanem i wok long laef blong yumi, yumi “stap leftemap tok blong God,” mo fasin blong yumi i save pulum narafala tu blong joen long trufala wosip.—Taetas 2:6-10.

15. (a) ?Olsem wanem wan yangfala i soemaot se hem i no fraet blong givim witnes long skul? (b) ?Yu yu lanem wanem from fasin blong gel ya?

¹⁵ Long medel blong ol Witnes blong Jeova, i gat plante yangfala we oli stap holem ol samting we oli lanem finis long prapa stadi blong olgeta long Baebol mo ol Kristin buk, mo taem oli go long ol miting blong kongregesen. Gudfala fasin blong olgeta i givim wan bigfala witnes long ol tija mo ol narafala yangfala long skul. (1 Pita 2:12) Tingbaot wan gel long Amerika we i gat 13 yia, nem blong hem Leslie. Gel ya i talem se i no isi long hem blong tokbaot bilif blong hem wetem ol narafala yangfala long skul. Be, wan dei, samting ya i jenis. “Klas i stap tokbaot ol man we oli goraon blong traem salem samting long ol narafala. Ale, wan gel i leftemap han blong hem mo i talem se ol Witnes blong Jeova nao oli stap mekem olsem.” ?Nao Leslie we i wan Witnes, hem i mekem wanem? Hem i se: “Mi toktok blong sapotem bilif blong mi. Evriwan oli sapraes, from we oltaem mi mi stap kwaet nomo long skul.” ?Wanem frut i kamaot taem Leslie i no fraet blong toktok? Hem i talem se: “Gel ya i askem sam moa kwestin long mi, ale mi givim wan smol buk mo wan smol pepa long hem.” !Yes, i sua se Jeova i glad tumas long ol yangfala we oli holem ol samting we oli lanem finis, mo oli no fraet blong givim witnes long skul!—Ol Proveb 27:11; Hibrus 6:10.

16. ?Olsem wanem Tiokratik Skul i givhan gud long wan yangfala Witnes?

¹⁶ I gat wan narafala stori tu, long saed blong gel ya Elizabeth. Stat long taem we hem i gat seven yia mo i stap long praemari skul, evri taem we hem i mekem wan tok long Tiokratik Skul, hem i stap singaot ol tija blong hem oli kam lesin. Sipos wan tija i no save kam, Elizabeth i stap biaen afta we skul i finis blong givim tok blong hem long fored blong tija ya. Long laswan yia blong hem long haeskul, Elizabeth i raetem wan ripot blong ten pej blong tokbaot olsem wanem Tiokratik Skul i bin givhan long hem. Nao hem i ridim ripot ya long fored blong fo tija. Oli askem long hem blong soemaot olsem wanem hem i stap mekem ol tok long Tiokratik Skul, ale hem i jusum blong tokbaot kwestin ya: “?From Wanem God i Letem Rabis Fasin i Stap?” Yes, tijing we Elizabeth i kasem long Tiokratik Skul blong Ol Witnes blong Jeova i givhan bigwan long hem. Hem i wan nomo long plante yangfala Kristin we oli presem Jeova taem oli soemaot se oli stap holem ol samting we oli lanem finis long Tok blong Hem.

17, 18. (a) ?Baebol i givim wanem advaes long saed blong fasin blong mekem i stret oltaem? (b) ?Wan man i tingting olsem wanem long wan Witnes blong Jeova we i mekem i stret nomo?

¹⁷ Baebol i givim advaes long ol Kristin se oli mas mekem i stret oltaem. (Hibrus 13:18) Taem yumi  mekem giaman fasin, yumi kam badfren blong ol narafala, mo samting we i moa nogud, yumi kam badfren blong Jeova. (Ol Proveb 12:22) Taem yumi mekem i stret oltaem, yumi soemaot se yumi stap holem ol fasin we yumi lanem finis. Mo tu, stret fasin blong ol Witnes blong Jeova i bin pulum plante man blong oli gat moa respek long olgeta.

¹⁸ Tingbaot samting we i hapen long wan soldia, nem blong hem Phillip. Hem i lusum wan jek we hem i no bin fulumap, be hem i saenem finis. Hem i no luksave se hem i lusum jek ya, gogo wan dei, hem i kasem wan leta we jek ya i stap insaed long hem. Man we i faenem jek ya mo i sanem i kambak, hem i wan Witnes blong Jeova. Hem i raetem wan smol leta tu blong talem se bilif blong hem long Baebol nao i pusum hem blong sanembak jek ya. Phillip i sek. Hem i talem se: “!Man ya i gat bigfala janis blong stilim 9,000 dola (klosap 900,000 vatu) long mi, be hem i no mekem olsem!” Bifo finis, Phillip i bin harem nogud tumas from wan man we i stilim hat blong hem taem hem i go long jos blong hem. !Naoia, hem i stap tingbaot se wan man blong jos we ating i save hem finis i stilim hat blong hem, be wan man we i no save hem nating i sanembak jek ya blong plante taosen dola! !Tru ya, ol Kristin we oli mekem i stret oltaem, oli givim ona long Jeova God!

Gohed Blong Holem Ol Fasin We Yu Lanem Finis

19, 20. ?Bambae yumi kasem wanem gudfala frut taem yumi holem ol fasin we yumi lanem finis long Baebol?

¹⁹ Olgeta we oli holem ol fasin we oli lanem finis long Tok blong God, oli kasem plante gudfala frut. Disaepol Jemes i raetem se: “Loa ya we i save mekem man i fri, i stret olgeta. Mo man we i stap luklukgud long hem, mo i stap tingbaot oltaem, hem i no save fogetem ol samting we loa ya i talem. Hem i save mekem ol samting ya, mo taem hem i stap mekem olsem, God i stap mekem hem i harem gud long olgeta laef blong hem.” (Jemes 1:25) Yes, sipos yumi mekem ol samting we yumi lanem long Baebol i wok long laef blong yumi, bambae yumi rili haremgud, mo bambae yumi naf blong winim ol traem we oli kasem yumi. !Samting we i moa impoten, Jeova bambae i blesem yumi, mo bambae yumi gat janis blong kasem laef we i no save finis!—Ol Proveb 10:22; 1 Timoti 6:6.

²⁰ From samting ya, yu mas gohed oltaem blong stadi long Tok blong God. Yu mas joen oltaem wetem ol man we oli mekem wosip long Jeova, mo yu mas lesingud long ol save we i stap kamaot long ol Kristin miting. Yu mas mekem ol samting we yu lanem i wok long laef blong yu, mo holem ol fasin ya we yu lanem finis, nao ‘God ya we i stamba blong pis, hem bambae i stap kampani wetem yu.’—Filipae 4:9.

[Ol Futnot]

?Yu Yu Rimemba?

• ?Wanem ya ‘ol tok ya we i stret gud mo i soemaot rod,’ mo olsem wanem yumi save holem ol tok ya?

• ?Wanem ol ‘kastom stori we oli no tru’ we yumi mas sakemaot?

• ?Olgeta we oli mekem Tok blong God i wok long laef blong olgeta, oli kasem wanem blesing?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 17]

?Ol faswan Kristin oli mekem wanem blong oli no foldaon long ol tok blong ol man blong apostasi?

[Tok blong pija long pej 18]

Ol tok we i mekem bilif blong yumi i hafhaf, i save kamaot long radio, televisin, niuspepa, Internet, mo ol man blong apostasi

[Tok blong pija long pej 19]

I no waes blong sanem ol stori oli go long ol narafala sipos yumi no sua se oli tru no nogat

[Tok blong pija long pej 20]

Long wok, long skul, mo long ol narafala ples, ol Witnes blong Jeova oli folem ol tok we oli ridim long Baebol