Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?I Stret We Ol Kristin Oli Jalus?

?I Stret We Ol Kristin Oli Jalus?

?I Stret We Ol Kristin Oli Jalus?

FASIN jalus—?Hem i wan gudfala fasin we wan Kristin i mas wokem? Baebol i talem long yumi ol Kristin se, yumi mas ‘traehad blong folem lav,’ mo hem i talem tu se lav “i no save jalus.” (1 Korin 13:4; 14:1) Be tu, Baebol i talem se “Jeova . . . hem i wan God blong jalus,” mo Baebol i pulum yumi blong “traehad blong folem fasin blong hem.” (Eksodas 34:14, NW; Efesas 5:1) I luk olsem se ol vas ya oli agensem olgeta. ?From wanem?

From we long Baebol, Hibru tok mo Grik tok ya we oli tanem i kam “fasin jalus,” oli gat plante defren mining. Oli save minim wan gudfala fasin, no wan nogud fasin, i dipen olsem wanem oli stap yusum tok ya. Eksampol, Hibru tok we oli tanem i kam “fasin jalus” i save minim “talem strong se man i mas ona long wan God nomo; no letem narafala i traem winim hem; strong tingting; strong filing; jalus [we i stret no we i wan sin]; wantem samting we i blong narafala man.” Tok ya long lanwis Grik i gat semfala mining. Hem i save minim wan filing we i no stret i go agens long wan man we, long tingting blong narafala, hem i gat moa janis i bitim olgeta. (Ol Proveb 14:30) Be tu, hem i save minim wan gudfala fasin we i kamaot long God—hemia fasin blong protektem wan we yu laekem tumas.—2 Korin 11:2.

Nambawan Eksampol

Jeova i givim nambawan eksampol long fasin jalus we i stret. Ol tingting blong hem oli stret mo oli klin. Jeova i wantem protektem ol man blong hem blong oli no kam doti long saed blong spirit mo tingting. Hem i tokbaot ol man blong hem, we hem i singaot olgeta se Saeon, i se: “Bambae mi mi jalus from Saeon wetem bigfala jalus. Mo wetem bigfala kros, bambae mi mi jalus from hem.” (Sekaraea 8:2, NW ) Jeova i olsem wan papa we i rere oltaem blong protektem ol pikinini blong hem. Oltaem, hem i rere blong protektem ol man blong hem long ol denja long saed blong bodi mo spirit.

Blong sevem ol man blong hem, Jeova i givim Tok blong hem Baebol. Baebol i leftemap tingting blong ol man blong oli folem waes fasin, mo i givim eksampol blong plante man we oli bin waes. Aesea 48:17 i talem se: “Mi mi Hae God, mi God blong yufala. Mi nao mi stap tijim yufala blong givhan long yufala long ol rod we i stret blong yufala i folem.” !Yumi haremgud tumas taem yumi save se fasin jalus blong Jeova i pusum hem blong keagud long yumi! Sipos hem i no gat gudfala fasin jalus ya, bambae yumi kasem plante defren kaen trabol from we yumi no gat naf save. Yes, fasin jalus blong Jeova i no kamaot from we hem i tingbaot hem wan nomo.

?Taswe, wanem i defren bitwin fasin jalus we i kamaot long God mo fasin jalus we i no stret? Blong luksave samting ya, i gud yumi luk tufala eksampol blong Meriam mo Finehas. Makemgud wanem samting i pusum tufala blong tekem aksin.

Meriam Mo Finehas

Meriam i bigfala sista blong Moses mo Eron, tufala man we oli lidim ol man Isrel long taem we oli aot long Ijip. Taem ol man Isrel oli stap long draeples, Meriam i stat kam jalus long Moses, brata blong hem. Baebol i talem se: “Nao long ples ya, Hae Pris Eron mo Meriam, tufala i stap tok agens long Moses, brata blong tufala, from we wan woman blong hem i woman Itiopia. Tufala i stap talem se, ‘Hae God i no stap toktok wetem Moses nomo. Hem i stap toktok wetem mitufala tu.’ ” I luk olsem se Meriam i stamba blong fasin rebel agens long Moses, from we Jeova i stretem Meriam nomo, i no stretem Eron. Rabis sik ya leprosi i kasem Meriam blong wan ful wik, from we hem i no soem respek long Jeova mo long Moses.—Namba 12:1-15.

?Wanem i pusum Meriam blong agensem Moses? ?Hemia from we hem i wantem leftemap trufala wosip mo hem i wantem protektem ol man Isrel? I klia se no. Meriam i letem wan nogud filing i gru long hat blong hem. Hem i wantem kasem hae nem mo paoa. Meriam i wan woman profet long Isrel. Taswe olgeta man, antap moa ol woman, oli soem respek long hem. Hem i bin lidim ol man Isrel wetem ol miusik mo ol singsing, afta we God i sevem olgeta oli aot long Red Si. Nating se i olsem, naoia Meriam i wari tumas from we hem i ting se wan narafala woman, waef blong Moses ya, bambae i tekem ples blong hem. Hem i stat jalus, i tingbaot hem wan nomo. Ale hem i stat agensem Moses, man ya we Jeova i putumap.—Eksodas 15:1, 20, 21.

Eksampol blong Finehas i defren olgeta. Wan defren filing i pusum hem blong tekem aksin. Jes bifo we ol man Isrel oli go insaed long Promes Lan, oli stap long Flat Ples blong Moab. Long ples ya, ol woman Moab wetem ol woman Midian oli pulum ol man Isrel blong oli slip wetem olgeta, mo oli wosipim ol aedol blong olgeta. Blong klinimaot kamp ya mo blong stopem bigfala kros blong Jeova, ol jaj long Isrel oli mas kilim i ded olgeta man we oli bin mekem sin ya. Simri i wan jif long laen blong Simeon. Hem i no sem nating, i tekem wan woman Midian we nem blong hem Kosbi i kam insaed long kamp blong slip wetem hem, mo i mekem samting ya ‘stret long fes blong ol man Isrel.’ Ale, Finehas i tekem aksin. Hem i jalus tumas, min se hem i gat strong tingting blong wosipim Jeova, mo i wantem we kamp ya i stap klin. Taswe hem i girap, i kilim Simri wetem Kosbi tufala i ded, long haos tapolen blong tufala. God i presem Finehas from we hem i “soemaot fasin jalus mo kros,” hem “i no letem wan samting nating i agensem” Jeova. Finehas i tekem aksin kwiktaem, mo aksin ya i stopem panis blong Jeova we i bin kilim 24,000 man finis oli ded. Jeova i blesem Finehas, i mekem wan promes long hem se bambae ol laen blong hem oli wok olsem pris blong olwe.—Namba 25:4-13; The New English Bible.

?Wanem i defren bitwin tufala fasin jalus ya? Meriam i tingbaot hem wan nomo, mo filing ya i pusum hem blong tekem aksin agensem brata blong hem. Defren olgeta, fasin jalus we i kamaot long God i pusum Finehas blong tekem aksin mo leftemap stret fasin. Samtaem, olsem Finehas, fasin jalus i save pusum yumi blong stanap no tekem aksin blong sapotem nem blong Jeova, klin wosip blong hem, mo ol man blong hem.

Fasin Jalus We i No Stret

?Be i gat wan filing blong jalus we i no stret tu? Yes, i gat. Plante taem ol man Jiu blong ol faswan handred yia oli harem filing ya. Oli jalus, mo oli kipim Loa blong God blong olgeta wan nomo, wetem ol kastom blong olgeta. Oli wantem tumas blong lukaotgud long Loa blong God, nao oli ademap plante handred rul long hem, we oli kam olsem wan baden long solda blong ol man. (Matiu 23:4) Oli no naf no oli no wantem luksave we Jeova i putum wan niufala loa long ples blong Loa blong Moses. Fasin jalus blong olgeta we i no stret i pusum olgeta blong agensem strong ol man we oli stap folem Jisas Kraes. Bifo, aposol Pol tu i bin jalus long Loa blong God long fasin we i no stret. Hem i eksplenem se ol man ya we oli jalus long Loa “oli strong [oli jalus] blong mekem wosip long God. Be wosip blong olgeta i no stanap long stret save.”—Rom 10:2, NW; Galesia 1:14.

Plante long ol man Jiu we oli kam Kristin oli fesem hadtaem tu, taem oli mas lego fasin blong olgeta blong holem strong long Loa. Afta long namba tri misinari trip blong hem, Pol i givim wan ripot long hed kampani blong faswan handred yia long saed blong ol hiten man we oli kam Kristin. Long taem ya, i gat plante taosen Kristin man Jiu we “oli strong blong holem Loa blong Moses.” (Ol Wok 21:20) Samting ya i hapen plante yia afta we hed kampani i bin putum rul ya se ol hiten man we oli kam Kristin oli no nid blong sakomsaes. Ol toktok long saed blong fasin blong folem Loa oli mekem plante raorao oli kamaot insaed long kongregesen. (Ol Wok 15:1, 2, 28, 29; Galesia 4:9, 10; 5:7-12) Sam Kristin man Jiu oli no kasem save fulwan olsem wanem Jeova i stap wok wetem ol man blong hem. Taswe oli strong blong leftemap prapa tingting blong olgeta, mo oli stap daonem ol narafala.—Kolosi 2:17; Hibrus 10:1.

Yumi no mas foldaon long trap ya blong fasin jalus we i no stret. I nogud yumi traem holem prapa tingting blong yumi nomo, no sam fasin we oli no kamaot stret long Tok blong God. I moa gud yumi akseptem laet we i kamaot long Tok blong God, folem rod we Jeova i jusum finis.

Jalus From Jeova

Be fasin jalus we i kamaot long Jeova i gat ples blong hem insaed long trufala wosip. Sipos yumi stat tinghae tumas long gudnem blong yumi wan no long ol raet we yumi gat, fasin jalus we i kamaot long God i save pusum yumi blong lego fasin ya mo leftemap Jeova. Fasin jalus we i stret i pusum yumi blong faenem ol defren rod blong talemaot trutok long saed blong God, mo blong sapotem ol tijing mo ol man blong hem.

Akiko i wan Witnes blong Jeova mo hem i wan fultaem paenia. Long wok blong prij, hem i faenem wan woman long haos we i tok strong long hem from we woman ya i gat rong tingting long saed blong loa we God i putum long blad. Wetem kaen fasin, Akiko i leftemap Tok blong God, mo tu hem i tokbaot ol trabol mo ol problem we i kamaot taem man i putum blad i go long bodi. From we Akiko i wantem tumas blong tokbaot Jeova, hem i jenisim storian i go long samting we hem i luksave se i pulum woman ya blong tok agensem hem—yes, hem i luksave we woman ya i no bilif se God i stap. Akiko i mekem woman ya i tingting gud. Hem i soemaot long woman ya we olgeta samting raonabaot long yumi oli sapotem tingting ya se i gat wan God. Hem i toktok gud wetem woman ya, mekem se woman ya i no moa gat rong tingting, mo tu, hem i statem wan Baebol stadi wetem hem. Woman ya we bifo i agensem tok blong God, tede, hem i stap presem Jeova.

Fasin jalus we i stret, no strong tingting blong leftemap trufala wosip, i mas pusum yumi blong lukaotgud mo tekem evri janis blong talemaot no tok long saed blong bilif blong yumi long ples blong wok, long skul, long stoa, mo taem yumi wokbaot i go long narafala ples. Eksampol, Midori i traehad blong tokbaot bilif blong hem long ol man we oli stap wok wetem hem. Wan woman we i stap wok wetem hem, we i gat bitim 40 yia, i talem se hem i no intres nating long ol Witnes blong Jeova. Biaen, taem tufala i stap storian bakegen, woman ya i komplen se dota blong hem i gat nogud fasin. Midori i soem buk ya long hem Questions Young People Ask—Answers That Work, * mo hem i askem long woman ya sipos hem i agri we Midori i stadi long buk ya wetem dota blong hem. Oli statem stadi, be mama i no joen long stadi ya. Midori i tekem disisen se hem i mas soem long woman ya video kaset ya, Jehovah’s Witnesses—The Organization Behind the Name.* Kaset ya i karemaot olgeta rong tingting we woman ya i gat. Hem i laekem tumas ol samting we hem i bin wajem, mo i talem se: “Mi wantem kam olsem ol Witnes blong Jeova.” Hem i joenem dota blong hem blong stadi long Baebol.

Fasin jalus we i stret i gat prapa ples blong hem long Kristin kongregesen tu. Fasin ya i leftemap lav long medel blong yumi, mo i mekem yumi kea long narafala. From samting ya, fasin ya i halpem yumi blong agensem ol nogud fasin we oli save seraotem yumi, olsem fasin blong toktok agensem narafala, no tingting blong apostasi. Fasin jalus we i kamaot long God i pusum yumi blong sapotem ol disisen blong ol elda, we samtaem oli mas stretem ol sinman. (1 Korin 5:11-13; 1 Timoti 5:20) Pol i tokbaot fasin jalus we hem i gat long ol Kristin brata blong hem long kongregesen blong Korin, hem i se: “Mi mi jalus long yufala long fasin jalus we i kamaot long God. From we mi wan mi promes finis long wan man nomo, se bambae hem i save mared wetem yufala, blong mi mi save givim yufala long Kraes olsem wan vejin we i klin gud.” (2 Korin 11:2, NW ) Fasin jalus i mas pusum yumi blong traem bes blong yumi blong lukaotgud se kongregesen i stap klin long tijing, long spirit, mo long fasin.

Yes, fasin jalus we i stret—fasin jalus we i kamaot long God—i gat paoa blong mekem i gud long ol narafala. Man we i jalus olsem, Jeova i glad long hem. Fasin jalus we i stret i wan fasin we evri Kristin i mas wokem tede.—2 Jon 2:17.

[Futnot]

^ Ol Witnes blong Jeova oli wokem.

[Tok blong pija long pej 29]

Fasin jalus we i kamaot long God i pusum Finehas blong tekem aksin

[Tok blong pija long pej 30]

Lukaot long trap blong fasin jalus we i no stret

[Tok blong pija long pej 31]

Fasin jalus we i kamaot long God i pusum yumi blong serem bilif blong yumi mo haremgud wetem ol brata blong yumi