?From Wanem i Had Blong Talem Sore?

LONG Julae 2000, Stet blong California, long Yunaeted Stet, i putumap wan niufala loa. Loa ya i save karemaot responsabiliti long man we i mekem akseden, sipos man ya i talemaot sore long hemia we i kasem kil long akseden ya. ?From wanem oli putumap wan loa olsem? Oli faenem se taem wan man i mekem akseden we i givim kil no i spolem olting blong narafala, plante taem hem i fraet blong talem sore. Maet man ya i ting se sipos hem i talem sore, bambae oli yusum samting ya long kot blong pruvum se hem i gat fol. Be tu, taem man i no kwik blong talem sore, narafala i save kam kros mo biaen bigfala rao i save kamaot from wan smol akseden nomo.

I tru se, yu no nid blong talem sore from wan akseden we yu no gat fol long hem. Mo samtaem i waes blong no toktok tumas. Wan olfala proveb i talem se: “Taem man i stap toktok tumas, i isi nomo blong hem i mestem tok blong hem, nao i foldaon long sin, be man we i waes, hem i save satem maot blong hem, i no tok.” (Ol Proveb 10:19; 27:12) Nating se i olsem, i gud blong soem kaen fasin mo traem givhan long narafala.

Be tede plante man oli no moa talem sore long ol smosmol samting we oli no nid  blong pas long kot from. Long famle, maet waef i krae se, ‘Hasban blong mi i neva talem sore.’ Long ples blong wok, maet bos i komplen se, ‘Ol wokman blong mi oli neva talem se oli rong, mo klosap neva oli talem sore.’ Mo long skul, maet wan tija i talem se, ‘Ol pikinini oli no moa lanem ol tok olsem skiusmi.’

Wan risen from wanem maet wan man i no kwik blong talem sore, hemia from we hem i fraet se narafala ya we i harem nogud bambae i no save fogivim hem. Hem i no talemaot tru filing blong hem from we hem i wari se narafala bambae i no wantem toktok wetem hem. Yes, maet narafala ya we i harem nogud, i no wantem luk hem tu, mekem se i hadwok nao blong tufala i frengud bakegen.

Wan narafala risen from wanem sam man oli no wantem talem sore, hemia from we oli no kea long filing blong narafala. Maet oli ting se, ‘Sore bambae i no save tekemaot rong we mi mekem finis.’ Sam narafala bakegen, oli fraet blong talem sore from we oli no sua wanem we bambae i kamaot from. Maet oli tingting se, ‘?Bambae oli talem se mi mi gat fol mo bambae oli askem mi blong pem mane blong stretem bisnes ya?’ Be, samting we i mekem i had moa blong man i talemaot mastik blong hem, hemia fasin flas. Wan man we i flas tumas i no save talem se “Mi sore.” I olsem we hem i ting se, ‘Mi no wantem talemaot rong blong mi mo sem long fes blong man. Fasin ya bambae i daonem nem blong mi.’

Nomata wanem risen, plante man oli faenem i had blong talem sore. ?Be olsem wanem nao? ?Yumi rili nidim blong talem sore? ?Wanem gudfala frut i save kamaot taem yumi talem sore?

[Tok blong pija long pej 3]

“Ol pikinini oli no moa lanem ol tok olsem skiusmi”

[Tok blong pija long pej 3]

“Ol wokman blong mi oli neva talem se oli rong”

[Tok blong pija long pej 3]

“Hasban blong mi i neva talem sore”