Wan Kwestin

?I rong blong plei blong winim mane, nating se yumi plei wetem smol mane nomo?

Tok blong God i no givim evri smosmol advaes long saed blong plelaki. Be hem i talem naf samting blong yumi kasem save se fasin blong plelaki i no laenap wetem ol stamba rul blong Baebol. * Eksampol, evri man i agri se fasin blong plelaki i pulum man blong kam griri. Hemia wan samting we i impoten blong ol Kristin oli tingbaot, from we Baebol i talem se “olgeta we oli griri” bambae oli no save kasem Kingdom blong God, mo olgeta we oli stap wantem evri samting oli sem mak nomo long olgeta we oli stap wosipim ol giaman god.—1 Korin 6:9, 10, NW; Kolosi 3:5.

Mo tu plelaki i save pusum wan man blong tingbaot hem wan nomo. Man olsem, bambae i gat tingting blong kompetisen mo i wantem tumas blong win. Aposol Pol i givim woning agensem fasin ya i se: “I no gud yumi tinghae tumas long yumi, no yumi traem agensem ol narafala blong winim olgeta long sam samting, no yumi stap jalus long narafala man.” (Galesia 5:26, NW ) Antap long samting ya, plelaki i pusum sam man blong bilif strong long gudlak. Ol man blong plelaki oli wokem plante defren bilif no ol fasin blong olgeta wan, we oli hop se bambae i karem gudlak long olgeta. Ol man ya oli mekem yumi tingbaot ol man Isrel we oli no stap tru long Jeova nao oli ‘stanemap wan tebol blong god blong Laki mo oli stap fulumap waen we i meks finis long god ya we olgeta oli ting se i save makemaot taem blong laef mo ded blong olgeta.’—Aesea 65:11, NW.

Sam man oli ting se sipos oli sakem smol mane nomo taem oli stap plei kad no ol pleplei we oli kolem board gem, wetem famle, no wetem sam fren blong olgeta, hemia i oraet nomo. I tru se, wan man we i plei wetem smol mane nomo, maet i no ting se hem i wan man we i griri, we i tingbaot hem wan nomo, i gat tingting blong kompetisen, no i bilif long gudlak. ?Be olsem wanem nao long ol man ya we oli stap plelaki wetem hem? Plante man we naoia oli stap plelaki oltaem, oli stat fastaem blong plei wetem smol mane ‘jes blong plei nomo.’ (Luk 16:10) Be ol smol samting ya we i luk olsem se i oraet nomo, biaen oli kam wan trap long olgeta, we i mekem oli harem nogud tumas.

Samting ya i tru tumas long saed blong ol pikinini. Plante pikinini oli bin haremgud taem oli luk se oli sakem smol mane mo oli win. Nao biaen oli wantem traem plei wetem moa mane blong win moa. (1 Timoti 6:10) Long Yunaeted Stet, sam man (Arizona Council on Compulsive Gambling) oli bin mekem wan stadi we i gohed blong plante yia long ol man blong plelaki. Stadi ya i talem se yes, ol man blong plelaki oli stat taem oli yang yet, oli “pleplei blong traem winim mane long ol spot, no taem oli plei kad wetem ol fren no wetem famle.” Wan narafala ripot i talem se “ol pikinini oli stat pleplei blong winim mane long haos, taem oli plei kad wetem famle no wetem ol fren.” Ripot ya i ademap se “toti pesen blong ol pikinini we oli stap plelaki oli stat bifo we oli gat eleven yia.” Wan stadi we oli kolem Why Do People Gamble Too Much—Pathological and Problem Gambling, i talem se plante yangfala oli brekem loa no oli slip olbaot blong kasem mane blong plelaki. !Tru ya, maet fastaem fasin ya i luk olsem se i oraet nomo, be biaen hem i karem ol rabis frut!

Yumi laef long wan wol we i fulap finis long olkaen trap mo samting blong traem yumi. ?From wanem yumi wantem putum yumi wan long sam narafala trap no traem bakegen? (Ol Proveb 27:12) Plelaki—nating se ol pikinini oli stap no nogat, mo nating se yumi plei blong smol no bigfala mane—fasin ya i save spolem yu long saed blong spirit, mo yu mas stap longwe long fasin ya. Ol Kristin we oli plei kad no ol board gem tugeta, bambae oli waes sipos oli raetem nomo ol poen blong olgeta, no maet oli save pleplei jes blong haremgud, we oli no makem ol poen nating. Ol Kristin we oli waes oli lukaotgud long olgeta wan, mo long ol fren no famle blong olgeta tu, blong oli stap gud long saed blong spirit. Oli no plelaki—nating se oli sakem smol mane nomo.

[Futnot]