Bigfala Traehad Blong Wokem Baebol Long Grik Lanwis Blong Tede

Samfala oli tokbaot kantri ya Gris olsem stamba blong fasin we man i fri blong tingting olsem hem i wantem. Taswe, maet yu sapraes blong save se i bin tekem longtaem mo oli mas winim plante trabol, blong oli save wokem wan Baebol long lanwis we ol man Gris oli toktok long hem. ?Hu i save agensem wan Baebol long lanwis Grik we i isi long ol man blong ridim? ?From wanem samfala oli wantem blokem wok ya?

MAET yu ting se ol man we oli toktok lanwis Grik oli laki from we hemia wan long ol faswan lanwis we oli bin raetem plante buk blong Baebol long hem. Be, lanwis Grik we ol man oli toktok tede i defren long lanwis Grik blong bifo. Grik lanwis we oli yusum taem oli tanem Hibru hanraet blong Oltesteman blong wokem Septuagint Baebol, mo we oli raetem Niutesteman long hem i defren long lanwis Grik tede. Yes, blong sikis handred yia nao, klosap olgeta man we oli toktok Grik lanwis oli faenem se Grik we oli raetem Baebol long hem fastaem i olsem wan narafala lanwis. Plante olfala tok we oli yusum bifo, oli no moa yusum tede, mo tu, i gat plante moa wod naoia wetem plante niufala tok, mo fasin blong talem samting mo joenem ol wod i jenis.

Sam Grik hanraet blong ol yia 200 kasem 1500 oli soemaot se oli bin traehad blong tanem Septuagint i go long Grik we ol man long taem ya oli yusum. Long ol yia 200, bisop blong Neocaesarea we nem blong hem Gregory (213 K.T. kasem 270 K.T.), i tanem buk blong Prija we i stap long Septuagint Baebol i go long Grik we i moa isi blong ol man oli kasem save long hem. Long ol yia 1000, wan man Jiu we i stap long Masedonia, nem blong hem Tobias ben Eliezer, i tanem sam haf blong ol faef faswan buk blong Septuagint oli go long lanwis Grik we ol man oli stap toktok long hem long taem ya. Sam Jiu we oli stap long Masedonia, oli save toktok lanwis Grik, be oli ridim ol leta blong Hibru lanwis nomo. Blong givhan long olgeta, Tobias i raetem ol haf blong Baebol ya long Grik lanwis, be i yusum ol Hibru leta. Long 1547, long Constantinople, oli folem fasin ya taem oli prentem ol faef faswan buk blong Baebol.

Smol Laet Long Medel Blong Tudak

Long ol yia 1400, ol Otoman oli winim plante ples we Byzantine i rul long olgeta. Ol man long ol ples ya oli toktok lanwis Grik. Biaen long taem ya, plante man oli no moa skulgud. Ol Otoman we oli rul, oli mekem i gud long Otodoks Jos, be jos i no lukaotgud long ol memba blong hem. Olgeta ya oli stap olsem ol man blong wokem garen we oli pua mo oli no gat edukesen. Wan man Gris we i raetem ol buk, nem blong hem Thomas Spelios, i talem se: “Otodoks Jos mo ol tija blong hem oli tingbaot nomo blong blokem ol waes mo bilif blong Islam mo Katolik Jos, blong i no kasem ol memba blong olgeta. From samting ya, oli no givim gudfala edukesen long ol man Gris.” From we ol man oli stap long tudak olsem, samfala we oli laekem Baebol oli harem se i nidim we ol man oli save ridim buk blong Ol Sam, blong i leftemap tingting blong olgeta mo mekem oli haremgud. Ale, long ol yia 1543 kasem 1835, oli tanem buk blong Ol Sam i go 18 taem long lanwis Grik we ol man oli toktok long hem.

Long 1630, wan man blong Callipolis, Gris, we i stap stadi blong kam pris, nem blong hem Maximus Callipolites, i faswan man blong tanem fulwan Niutesteman i go long Grik lanwis. Man we i sapotem hem mo i lukaot long wok ya, hemia Cyril Lucaris we  hem i hed blong jos long Constantinople. Man ya i wantem jenisim plante samting long Otodoks Jos, be i gat sam man blong jos we oli agensem hem. Oli no wantem se jos i jenis mo oli no agri we oli tanem Baebol i kam long lanwis we i isi blong ol man oli kasem save long hem. * Ale, oli jajem Lucaris se hem i enemi blong jos, nao oli jokem nek blong hem. Be, long 1638, Maximus i prentem 1,500 kopi blong Baebol we hem i tanem. Toti fo yia biaen, wan kaonsel blong Otodoks jos long Jerusalem i talem se, “i no ol man olbaot we oli mas ridim Baebol, be olgeta nomo we oli mekem dip stadi blong faenem mining blong ol had samting.” Oli wantem minim se ol lida blong jos we oli skulgud, olgeta nomo oli gat raet blong ridim Baebol.

Long 1703, long London, Grik man ya Seraphim we i stap stadi blong kam pris long aelan blong Lesbos, hem i traem blong prentem bakegen Baebol blong Maximus wetem sam smosmol jenis long hem. Taem hem i no kasem mane ya we ol haeman blong Inglan oli promes blong givim blong halpem wok blong hem, hem i yusum prapa mane blong hem. Long fastok blong Baebol ya, Seraphim i talem stret se “olgeta Kristin we oli onagud long God” oli mas ridim Baebol. Mo hem i talem se ol lida blong jos oli “wantem se ol man oli stap olsem we oli no gat save, olsem nao, bambae oli no luksave ol nogud fasin blong ol lida ya.” Olgeta long Otodoks jos we oli agensem hem, oli singaot polis blong holem hem long Rasia, ale oli sanem hem i go kalabus long Saebiria. Hem i ded long ples ya long 1735.

Long taem ya, ol man Gris oli hanggri gud from ol tok blong Baebol. Wan lida blong skul we hem i man Gris, i tokbaot samting ya taem hem i stap tokbaot Baebol blong Maximus we oli wokem bakegen samtaem biaen, i se: “Ol man Gris oli wantem tumas mo oli lavem niufala Tabu Baebol ya wetem eni narafala Baebol we oli save kasem. Mo oli stap ridim tu. Taem oli mekem olsem, oli no moa harem i soa long tingting blong olgeta, mo bilif blong olgeta long God . . . i kam strong moa.” Be, ol lida blong jos oli fraet se sipos ol man oli kasem save long Baebol, bambae oli luksave klia se ol bilif mo fasin blong ol lida ya oli no laenap wetem Baebol. Taswe, long 1823 mo bakegen long 1836, hed blong jos long Constantinople i givim oda blong bonem olgeta Baebol we ol man oli tanem i go long Grik lanwis.

Wan Man Blong Tanem Baebol We i No Fraet

Ale yumi luk se long taem ya jos i agensem strong ol man blong tanem Baebol, be ol man olbaot oli wantem tumas blong save long Baebol. Stret long taem ya, wan impoten man i mekem wan bigfala wok blong givhan blong tanem Baebol i kam long Grik lanwis we ol man oli toktok long hem. Nem blong man ya we i no fraet, hemia Neofitos Vamvas, mo ol man oli singaot hem se “Wan bigfala tija blong kantri ya.” Hem i gat bigfala save long ol lanwis mo hem i wan bigfala man blong stadi long Baebol.

Vamvas i luksave se Otodoks Jos nao i stap blokem ol man blong oli no kasem save long Baebol. Hem i bilif fulwan se blong wekemap ol man long saed blong spirit, oli mas gat wan Baebol long Grik lanwis we oli stap toktok long hem. Ale, long 1831, sam narafala man we oli stadi dip oli givhan long hem blong tanem Baebol i go long Grik lanwis we ol man oli save long hem. Hem i prentem Baebol ya long yia 1850. Grik Otodoks Jos i no wantem sapotem hem, ale hem i joen wetem British and Foreign Bible Society (BFBS) blong prentem Baebol ya mo blong givimaot long ol man. Jos i singaotem hem se “Protestan,” mo i no longtaem oli luk hem olsem we i no moa wan memba blong jos.

Baebol blong Vamvas i klosap sem mak long King James Version mo i gat ol semfala mastik insaed long hem tu, from we long taem ya, i no gat plante man we oli save long saed blong Baebol mo long saed blong ol lanwis. Be, blong plante yia, buk ya i beswan Baebol we ol man oli gat long lanwis Grik we oli toktok long hem. Yumi glad blong save se, prapa nem blong God, we oli raetem olsem “Ieová,” i stap  fo taem long Baebol ya.—Jenesis 22:14; Eksodas 6:3; 17:15; Jajes 6:24.

?Ol man oli gat wanem tingting long Baebol ya wetem sam narafala Baebol bakegen we oli isi blong kasem save? !Oli laekem bitim mak! Wan man blong Baebol Sosaeti ya (BFBS) i stap long wan sip klosap long ol aelan blong Gris, i stap salem ol Baebol ya. “!Fulap pikinini long ol bot oli pul i kam kasem sip ya blong pem [ol Baebol], gogo man ya i mas . . . talem long kapten blong sip blong aot long ples ya,” sipos no, bambae hem i flatem olgeta Baebol ya long wan ples nomo! Be ol man we oli agensem hem oli hareap nomo blong mekem trabol.

Ol pris blong Otodoks oli givim woning long ol man se oli no mas pem Baebol ya. Long taon blong Athens, oli karemaot ol Baebol we ol man oli pem, mo oli sakem olgeta. Long 1833, bisop blong Otodoks jos long Crete i bonem olgeta “Niutesteman” we hem i faenem long haos blong ol pris. Wan pris i haedem wan Baebol, mo ol man long ol vilej raonabaot oli haedem ol Baebol blong olgeta gogo bigman blong jos i lego aelan ya.

Sam yia biaen, long aelan blong Corfu, Tabu Kaonsel blong Otodoks Jos blong Gris i putum tabu long Baebol blong Vamvas. Oli blokem ol stoa blong oli no salem Baebol ya, mo oli spolem ol Baebol we oli stap. Long aelan blong Chios, Síros, mo Mykonos, ol pris oli agensem Baebol ya gogo oli fosem ol man blong bonem olgeta long faea. Be oli mekem moa trabol yet blong blokem wok ya blong tanem Baebol i go long lanwis blong ol man.

Kwin i Wantem Wokem Baebol

Afta long yia 1870, Kwin Olga blong Gris i luksave se ol man Gris oli stap yet olsem we oli no gat save long Baebol. Hem i ting se save blong Baebol i save putum pis long tingting blong ol man blong kantri ya mo mekem oli haremgud, ale hem i traem blong mekem rod blong wokem wan Baebol we i moa isi blong kasem save long hem i bitim Baebol blong Vamvas.

Man ya Prokopios, we hem i ajbisop blong Athens mo hed blong Tabu Kaonsel blong jos, i talem long kwin ya blong gohed long wok ya. Be, man ya i gat tu fes. Taswe, taem kwin i askem long Tabu Kaonsel blong talemaot long klia ples se hem i gat raet blong mekem wok ya, oli no wantem. Nating se i olsem, kwin i no lego, hem i askem bakegen long 1899 mo oli talem ‘no’ long hem bakegen. Be kwin i no wantem lesin long olgeta, ale hem i gohed nomo, i yusum prapa mane blong hem blong prentem sam kopi blong Baebol ya. Hem i mekem wok ya long yia 1900.

Ol Enemi Oli No Lego

Long 1901, wan bigfala niuspepa blong Athens, The Acropolis, i prentem Gospel blong Matiu long lanwis Grik we ol man oli stap toktok long hem. Wan man we i wok long Liverpool, Inglan, nem blong hem Alexander Pallis, i tanem Gospel ya. Tingting blong Pallis mo ol fren we oli wok wetem hem, i blong ‘givim edukesen long ol man Gris’ mo “givhan long kantri ya blong i kamgud bakegen.”

 Ol studen we oli stadi long ol tijing blong Otodoks jos mo ol tija blong olgeta, oli talem se Gospel ya i “jikim wan sas samting blong bifo we kantri i holem,” hemia Tabu Baebol. Hed blong jos long Constantinople, nem blong hem Joakim 3, i raetem wan leta blong talem se hem i no agri long Gospel ya we oli tanem. Ale, politik i kam insaed long rao ya, mo sam pati oli yusum Gospel ya olsem wan samting blong agensem narafala pati from.

Sam bigman blong raetem niuspepa long Athens oli stat raetem ol tok blong agensem Gospel blong Pallis, oli talem se ol man we oli sapotem hem oli “no bilif long God,” “oli agensem jos,” mo “ol bigman blong ol narafala kantri oli stap yusum olgeta” blong mekem tingting blong ol man Gris i hafhaf. Stat long Novemba 5 kasem 8, 1901, ol studen oli maj long rod blong Athens mo oli faet. Sam man blong Otodoks Jos blong Gris we oli wantem holem ol tingting blong bifo, oli pulum ol studen blong mekem samting ya. Ol studen oli brekem ol ofis blong niuspepa ya The Acropolis, oli maj i go insaed long haos blong king, oli tekova long Yunivesiti blong Athens, mo oli talem se gavman i mas jenis. Oli faet long rod gogo ol ami oli traem blokem olgeta nao eit man i ded. Long nekis dei, king i talem se Ajbisop Prokopios i mas kamaot long wok blong hem, mo tu dei biaen, olgeta memba blong Palemen oli risaen.

Wan manis biaen, ol studen oli maj long rod bakegen mo oli bonem wan kopi blong wok blong Pallis long fes blong ol man. Oli prentem mo givimaot wan leta blong talem se oli no wantem we Baebol ya i go long han blong ol man, mo oli talem se sipos wan man i traem mekem wan Baebol olsem bakegen long fiuja, bambae oli panisim hem strong. Oli yusum trabol ya olsem wan eskius blong putum tabu long enikaen Baebol we eni man i tanem i kam long lanwis Grik we ol man oli toktok long hem. !Hemia wan nogud disisen tru!

“Tok Blong Hae God Bambae i Stap Oltaem”

Long 1924, oli tekemaot tabu ya long ol Baebol long Grik lanwis we ol man oli stap toktok long hem. Afta long yia ya, ol traehad blong Otodoks Jos blong Gris blong mekem se ol man oli no save kasem Baebol, oli no win nating. Mo tu, ol Witnes blong Jeova oli mekem wan bigfala wok blong tijim ol man Gris long saed blong Baebol, olsem oli stap mekem long ol narafala kantri. Stat long yia 1905, oli yusum Baebol blong Vamvas blong givhan long plante taosen man we oli toktok lanwis Grik, blong oli kasem save long trutok blong Baebol.

Long ol yia we oli pas, plante tija mo ol man blong stadi dip, oli bin traehad bigwan blong tanem Baebol i go long lanwis Grik we ol man oli kasem save long hem. Naoia i gat samwe 30 Baebol we ol man olbaot oli save ridim. Sam long ol Baebol ya oli fulwan, sam oli haf nomo. Wan long olgeta we i nambawan, hemia New World Translation of the Holy Scriptures we oli wokem long yia 1997. Hem i givhan bigwan long ol 16 milian man mo woman long wol we oli toktok lanwis Grik. Ol Witnes blong Jeova oli wokem Baebol ya blong mekem i isi blong ridim Tok blong God, mo i isi blong kasem save long hem. Mo tu, ol tok blong hem oli laenap gud wetem ol olfala hanraet.

Traehad blong ol man we oli wantem wokem wan Baebol long lanwis Grik we ol man oli toktok long hem, i soemaot wan impoten samting long yumi. Samting we i kam klia se, nating we ol man oli agensem wok ya olsem wanem, be “tok blong Hae God bambae i stap oltaem, gogo i no save finis.”—1 Pita 1:25.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 27]

Long 1630, Cyril Lucaris i lidim wok blong prentem faswan Niutesteman long Grik lanwis

[Credit Line]

Bib. Publ. Univ. de Genève

[Tok blong pija long pej 28]

Sam Baebol we oli stap long Grik lanwis: Buk blong Ol Sam we oli prentem long: (1) 1828, Ilarion i mekem, (2) 1832, Vamvas i mekem, (3) 1643, Julianus i mekem. “Oltestemen” we oli prentem long: (4) 1840, Vamvas i mekem

Kwin Olga

[Credit Line]

Bibles: National Library of Greece; Queen Olga: Culver Pictures

[Foto Credit Line blong pija long pej 26]

Papyrus: Reproduced by kind permission of The Trustees of the Chester Beatty Library, Dublin

[Foto Credit Line blong pija long pej 29]

Papyrus: Reproduced by kind permission of The Trustees of the Chester Beatty Library, Dublin