I Nogud Yumi Lego Ol Miting

Baebol i talem se: “I nogud yumi lego ol miting blong [“kongregesen,” NW ], olsem we sam long yumi oli mekem finis. Oltaem yumi mas toktok gud long yumi blong leftemap tingting blong yumi, from we yumi save se Dei ya we Masta blong yumi bambae i jajem olgeta man long hem, hem i kam klosap finis.” (Hibrus 10:25) I klia se, ol trufala man blong wosip oli mas kam wanples blong wosip, blong ‘givgivhan long olgeta blong mekem olgeta oli strong blong lavem ol man, mo blong mekem ol gudfala fasin.’—Hibrus 10:24.

TAEM aposol Pol i raetem ol tok ya long faswan handred yia Kristin taem, i gat wan bigfala tempol long Jerusalem we ol man Jiu oli wosip long hem. Mo tu, i gat ol haos blong prea. Jisas i “tijim ol man insaed long ol haos blong prea mo insaed long haos blong God (tempol,) we olgeta laen blong Isrel oli stap kam long hem.”—Jon 18:20.

Pol i givim advaes long ol Kristin blong joen wanples blong oli save givgivhan long olgeta. ?Be, hem i stap tokbaot wanem kaen ples blong mekem miting long hem? ?From we ol man Jiu oli wosip long wan bigfala tempol long Jerusalem bifo, i min se God i agri long ol bigfala joshaos blong Krisendom * tede? ?Wetaem nao ol man we oli talem se oli Kristin oli stat blong yusum ol bigfala joshaos?

‘Wan Haos Blong Ona Long God’

Faswan advaes we Baebol i givim long saed blong  ples blong mekem wosip long God, i stap long buk blong Eksodas. Jeova God i givim oda long ol man we hem i jusumaot olgeta—ol man Isrel—blong bildim wan “Haos Tapolen.” Insaed long haos ya oli mas putum bokis blong kontrak mo sam narafala tabu samting bakegen. Long 1512 B.K.T., * wok ya i finis, mo “bigfala laet ya we i saen we i saen, we i soemaot we Hae God i stap, hem i stap saen i kam fulap long Haos Tapolen ya.” Ol man Isrel oli save muvum haos tapolen ya i go long olgeta ples we oli go long hem. Blong bitim fo handred yia, haos tapolen ya i olsem stamba ples long plan blong God, blong man i save wosip long hem. (Eksodas, japta 25-27; 40:33-38) Mo tu, Baebol i tokbaot haos tapolen ya olsem “haos blong Hae God.”—1 Samuel 1:9, 24.

Biaen, taem Deved i king long Jerusalem, hem i talemaot we hem i wantem bildim wan haos blong Jeova blong givim ona long hem. Wan haos we i save stap oltaem nomo long Jerusalem. Be, from we Deved i man blong faet, Jeova i talem long hem se: ‘Mi no save letem yu yu wokem haos ya blong ona long mi.’ Nao Jeova i jusum Solomon, we hem i pikinini blong Deved, blong bildim haos tempol ya. (1 Kronikel 22:6-10) I tekem seven yia haf blong bildim tempol ya, nao long 1026 B.K.T., Solomon i dediketem tempol ya. Jeova i glad tumas long haos ya, hem i se: “Mi [mi] mekem haos ya we yu yu wokem i kam tabu, i blong mi. Ples ya bambae i ples blong mekem wosip long mi, gogo i no save finis. Mi bambae mi stap lukaot gud long hem, mo tingting blong mi bambae i stap oltaem long hem.” (1 King 9:3) Bambae Jeova i agri long haos ya sipos ol man Isrel oli gohed blong stap tru long Hem. Be sipos oli lego stret rod, Jeova bambae i gowe long haos ya, mo “haos ya i kam wan hip doti nomo.”—1 King 9:4-9; 2 Kronikel 7:16, 19, 20.

Samtaem biaen, ol man Isrel oli lego trufala wosip. (2 King 21:1-5) “Nao [“Jeova,” NW ] i mekem we king blong Babilonia i kam mekem faet long olgeta bakegen. Mo long taem ya, king ya . . . i bonem haos blong God, . . . mo i brebrekemdaon bigfala stonwol blong taon ya. Nao ol man Juda we oli stap, hem i karem olgeta i go long Babilonia, nao oli stap wok olsem slef blong hem mo blong olgeta we oli kamaot biaen long hem.” Baebol i soemaot se samting ya i hapen long yia 607 B.K.T.—2 Kronikel 36:15-21; Jeremaea 52:12-14.

Profet Aesea i talemaot we God i jusumaot King Sirus blong Pesia blong mekem ol man Jiu oli kam fri long paoa blong Babilon. (Aesea 45:1) Afta we oli kalabus blong 70 yia, oli gobak long Jerusalem long 537 B.K.T. blong stanemap tempol bakegen. (Esra 1:1-6; 2:1, 2; Jeremaea 29:10) Wok blong bildim tempol i tektaem lelebet, be long 515 B.K.T. tempol i finis mo klin wosip blong Jeova i stanap bakegen. Nating se tempol blong Solomon bifo i moa naes, niufala tempol ya i stap klosap 600 yia. Be, taem ol man Isrel oli lego wosip blong Jeova oli no moa lukaot gud long tempol ya. Taem Jisas Kraes i kam long wol, King Herod i stap bildim tempol ya bakegen. ?Be, wanem bambae i hapen long tempol ya?

‘Bambae i No Gat Wan Ston i Save Stap Long Ples Blong Hem’

Taem Jisas i tokbaot tempol long Jerusalem, hem i talem long ol disaepol blong hem se: ‘Haos ya bambae ol man oli brebrekemdaon ol ston blong hem evriwan. Bambae i no gat wan ston i save stap long ples blong hem.’ (Matiu 24:1, 2) Blong plante handred yia, tempol nao i stamba ples blong mekem wosip long God. Be, long 70 K.T., * taem ol ami blong Rom oli kam blong stopem fasin rebel blong ol man Jiu agensem Rom, oli spolem tempol ya. * Afta long taem ya, oli no moa bildim tempol ya bakegen. Long ol yia sikis handred, ol man Muslim oli  stanemap wan tabu ples we oli kolem Top blong Bigfala Ston (Dome of the Rock) long sem ples ya we haos wosip blong ol man Jiu i stap long hem bifo. Kam kasem tede Bigfala Ston ya i stap yet long ples ya.

?Ol man blong Jisas oli folem wanem plan blong wosip? ?Ol Kristin we oli man Jiu oli gohed blong wosip long God long tempol ya we klosap bambae i lus? ?Mo olsem wanem long ol narafala man we oli Kristin, bambae oli wosipim God long weples? ?Ol joshaos blong Krisendom oli tekem ples blong tempol ya? Storian blong Jisas wetem woman Sameria i givhan long yumi blong save moa long saed ya.

Blong plante handred yia, ol man Sameria oli wosip long God long wan bigfala tempol antap long Hil ya Gerisim long Sameria. Woman Sameria i talem long Jisas se: “ ‘Ol bubu blong mifala bifo oli mekem wosip long God antap long bigfala hil ya. Be yufala ol man Judia, yufala i stap talem se, “Jerusalem nomo i stret ples blong mekem wosip long God.” ’ Jisas i ansa long hem se, ‘Woman. Yu mas bilif long tok blong mi. I gat taem i stap kam we bambae yufala i no moa save mekem wosip long Papa blong yumi long bigfala hil ya, mo long Jerusalem tu.’ ” Yes, bambae i no moa nidim wan tempol long wol we ol man oli mas go long hem blong mekem wosip long Jeova. Jisas i eksplenem se: “God, hem i Spirit, mo ol man we oli mekem wosip long hem, oli mas mekem [“wetem spirit mo trutok,” NW ].” (Jon 4:20, 21, 24) Biaen, aposol Pol i talem long ol man Atens se: “God ya nao i mekem wol ya, mo olgeta samting we oli stap long hem, mo hem i Masta blong heven mo wol. Hem i no save stap long ol haos blong prea ya we yumi man, yumi wokem.”—Ol Wok 17:24.

I klia se, ol joshaos blong Krisendom oli no laenap nating wetem tempol we ol man bifo Kristin Taem oli stap go long hem blong mekem wosip. Mo ol Kristin blong faswan handred yia oli no nid blong stanemap ol bigbigfala joshaos blong wosip long hem. Be, Baebol i talemaot se, afta long ded blong ol aposol, bambae ol man oli gowe long ol trufala tijing, mo fasin blong lego trufala wosip—apostasi—bambae i kam antap. (Ol Wok 20:29, 30) Plante yia bifo we Constantine, Hedgavman blong Rom, i kam Kristin long 313 K.T., ol man we oli talem se oli Kristin oli stat blong lego ol tijing blong Kraes.

Constantine nao i joenem “Kristin Skul” wetem hiten skul blong ol man Rom. Wan buk (The Encyclopædia Britannica) i talem se: “Constantine hem wan i givim oda blong bildim tri bigfala Kristin joshaos long Rom: Hemia St. Peter’s, S. Paolo Fuori le Mura, mo S. Giovanni in Laterano. Hem . . . i wokem wan plan blong haos we i olsem saen blong wan kros, mo long ol Medel Ejes, oli bildim plante joshaos long wes Yurop folem plan ya.” Plante man tede oli tingbaot bigfala joshaos blong St. Peter’s Basilica long Rom olsem stamba ples we ol Katolik oli wosip long hem.

Will Durant, wan man blong stadi long histri, i talem se: “Jos i karem sam kastom mo fasin [blong wosip] we ol man Rom [we oli hiten man] oli yusum bifo Kristin taem.” Wan long ol kastom ya hemia “fasin blong bildim ol bigfala joshaos (basilica).” Stat long ol yia 9 handred kasem 14 handred, ol man oli bildim plante bigfala joshaos, mo oli tinghevi long stael blong haos we oli bildim. Long taem ya nao, oli bin bildim plante long ol bigfala joshaos blong Krisendom we naoia ol man oli ting se oli naes tumas.

?Ol man we oli wosip insaed long wan jos, oli faenem se jos i givim pis mo i leftemap tingting blong olgeta oltaem? Francisco, wan man Brasil i talem se: “Taem mi tingbaot jos, mi tingbaot olgeta samting long saed blong skul we mi taed mo les long hem. Long tingting blong mi, Lames i no gat mining, oli talem sem samting bakegen mo bakegen, hem i no givhan long ol nid blong mi nating.  Mi glad tumas taem Lames i finis.” Nating se i olsem, ol trufala man blong bilif oli kasem oda blong mekem miting tugeta. ?Wanem nao plan blong miting we olgeta oli mas folem?

‘Ol Kristin Man We Oli Stap Mit Long Haos Blong Olgeta’

Kristin fasin blong mekem miting i folem fasin blong ol man blong bilif long faswan handred yia. Baebol i soemaot we oltaem oli stap mekem miting long ol haos blong olgeta. Eksampol, aposol Pol i raet se: ‘Mi mi talem halo long Akwila, wetem woman blong hem Prisila, we tufala i joen wetem mi finis long wok blong Kraes. . . . Mo mi talem halo tu long ol Kristin man [“kongregesen,” NW ] we oli stap mit long haos blong tufala.’ (Rom 16:3, 5; Kolosi 4:15; Filimon 2) Long sam Baebol, olsem Baebol Long Bislama, samtaem oli tanem Grik tok ya, “kongregesen” (ek·kle·siʹa) i kam “jos.” Be tok ya, ek·kle·siʹa i no minim wan haos, hem i minim wan grup blong man we oli kam wanples. (Ol Wok 8:1; 13:1) Ol trufala Kristin oli no nidim ol naesfala joshaos blong wosip long God.

?Ol faswan Kristin kongregesen oli mekem miting olsem wanem? Taem disaepol Jemes i tokbaot wan Kristin miting, hem i yusum wan tok we i kamaot long Grik tok ya, sy·na·go·geʹ. (Jemes 2:2, futnot) Grik tok ya i minim “kam wanples” mo taem oli tokbaot Kristin miting oli yusum tok ya tugeta wetem narafala tok ya ek·kle·siʹa, from we mining blong tufala i klosap sem mak. Be, afta sam yia i pas, ol man oli stat yusum tok ya synagogue blong talem ples no haos we ol man oli mekem miting long hem. Ol faswan Kristin we oli man Jiu oli save gud wanem we oli mekem long ples ya. *

Taem ol man Jiu oli mekem ol bigfala lafet blong olgeta evri yia, oli go long tempol long Jerusalem. Be long ol narafala taem, oli kam wanples long ol haos blong prea blong kasem save long Jeova mo blong stadi long Loa. Long ol haos prea ya, ol man oli joen long prea, oli ridim Baebol, mo tu oli tokbaot haf we oli ridim mo oli kasem tijing long hem. Taem Pol mo sam fren blong hem oli go long wan haos blong prea long Antiok, “ol lida blong haos blong prea oli askem long olgeta se, ‘Ol brata. Sipos yufala i gat sam tok blong givhan long tingting blong ol man, plis yufala i talemaot long mifala.’ ” (Ol Wok 13:15) I sua se, taem ol faswan Kristin we oli man Jiu oli mekem miting long ol haos blong  olgeta, oli folem sem kaen fasin, blong mekem se ol miting ya oli tijim gud mo leftemap tingting blong olgeta.

Ol Kongregesen Oli Leftemap Tingting

Olsem ol faswan Kristin, ol Witnes blong Jeova tede oli mekem miting long ol ples blong wosip blong kasem tijing long Baebol mo blong haremgud long kampani blong ol narafala Witnes. Blong plante yia oli stap mekem miting long ol haos blong olgeta nomo, mo long sam ples oli stap mekem olsem yet. Naoia namba blong ol kongregesen i kam antap bitim 90,000, mo ol ples we bighaf blong ol kongregesen ya oli stap mekem miting long hem oli kolem ol Haos Kingdom. Ol haos ya oli no flas tumas mo oli no luk olsem wan joshaos. Oli stret blong mekem miting long hem, mo oli naf blong holem wan kongregesen blong 100 kasem 200 man. Evri wik i gat ol miting we ol man oli kam long hem blong lesin mo kasem tijing long Tok blong God.

Bighaf blong ol kongregesen blong ol Witnes blong Jeova oli mekem miting tri taem long wan wik. Long wan long ol miting ya i gat wan pablik tok we i tokbaot wan kwestin we ol man tede oli intres long hem. Biaen long tok ya, oli yusum wan haf blong Wajtaoa blong stadi long wan tijing no wan profet tok blong Baebol. Wan narafala miting i olsem wan skul we i trenem man blong talemaot mesej blong Baebol. Stret afta long miting ya i gat wan narafala miting bakegen we i givim gudfala advaes long saed blong Kristin wok blong prij. Mo wan taem evri wik, ol Witnes oli seraot long ol smosmol grup blong mekem Baebol stadi long ol haos blong olgeta. Eni man i save kam joen long ol miting ya, mo i no gat kleksin.

Francisco, we yumi tokbaot hem fastaem, i faenem se ol miting long Haos Kingdom oli givhan bigwan long hem. Hem i talem se: “Faswan Haos Kingdom we mi go long hem, i wan naesfala bilding klosap long medel blong taon. Taem mi aot long Haos Kingdom ya, tingting blong mi i haremgud. Ol man we oli stap long miting ya oli frengud, mo mi filim se oli lavlavem olgeta. Mi no save wet blong gobak. Yes, stat long taem ya mi no mestem wan miting yet. Ol Kristin miting ya oli pulum intres blong mi, mo oli mekem mi mi haremgud long saed blong spirit. Sipos tingting blong mi i foldaon from wan samting, mi sua se taem mi go long Haos Kingdom bambae mi kambak long haos we mi haremgud bakegen.”

Long ol Kristin miting blong ol Witnes blong Jeova, yumi kasem impoten tijing blong Baebol, yumi joen wetem gudfala kampani blong ol brata sista, mo yumi gat janis blong presem God. Mifala i glad tumas blong singaot yu blong kam long Haos Kingdom we i stap klosap long ples blong yu. Bambae yu glad sipos yu mekem olsem.

[Ol Futnot]

[Tok blong pija long pej 4]

Haos tapolen, mo biaen, ol tempol tu, oli stap olsem ol stamba ples blong wosipim Jeova

[Tok blong pija long pej 6]

‘St. Peter’s Basilica’ long Rom

[Tok blong pija long pej 7]

Ol faswan Kristin oli mekem miting long ol haos blong olgeta

[Tok blong pija long pej 8]

Ol Witnes blong Jeova oli mekem Kristin miting long ol haos blong olgeta mo long ol Haos Kingdom