Ol Haos Blong Wosip—?Yumi Nidim Olgeta?

‘Plante taosen man we oli kamaot long ol defren pat blong kantri mo we oli werem ol klos we oli kalakala, oli kam blong visitim bigfala joshaos ya. Ol rod raonabaot long joshaos ya mo yad blong hem i fulap nomo long ol man. Long medel blong olgeta, i gat ol grup blong ol Indian we oli kilim tamtam, mo ol narafala we oli stap danis long hem. Olgeta ya oli talem se, ol danis ya oli blong bifo, long taem we ol man Spen oli no kam yet long kantri blong olgeta. Long ol taosen man ya i gat sam we oli wokbaot fo leg. Nating se oli harem soa tumas, oli strong blong kasem tabu ples ya.’

HEMIA toktok we wan niuspepa (El Economista) i talem long saed blong wan bigfala hip man long manis Disemba 2001. Long taem ya, samwe long tri milian man oli kam visitim joshaos blong Mexico Siti blong soemaot bilif blong olgeta long Vejin blong Guadalupe. I gat sam narafala joshaos we plante man oli stap visitim oltaem, olsem St. Peter’s Basilica long Rom.

Plante man we oli wantem wosip long God, oli tinghae long ol joshaos. Maria, wan woman Brasil, i talem se: “Mi mi harem se jos i wan ples we mi save kam klosap long God. Hem i wan tabu ples. Mi mi bilif se fasin blong go long jos oltaem i save mekem man i klin, mo sipos mi no go long Lames evri Sande mo talemaot sin blong mi, hemia wan bigfala sin.” Consuelo, wan woman Meksiko i talem se: “Joshaos i pulum filing blong mi bigwan. Mi tinghae tumas long hem. Taem mi stap long joshaos, mi harem olsem se mi stap long heven.”

Nating se plante man oli tinghae tumas long ol joshaos, sam oli no sua sipos yumi rili nidim ol joshaos blong wosip long God. Peter Sibert, wan pris blong Katolik jos long Inglan, i tokbaot smol namba blong ol man we oli stap go long jos. Hem i se: “[Ol man] oli jusum blong folem ol tijing blong skul we olgeta nomo oli laekem. Plante olfala we oli Katolik oli folemgud bilif blong olgeta—be ol yangfala oli no gat strong tingting olsem.” Wan niuspepa blong London (Daily Telegraph) blong Novemba 20, 1998, i makem se: “Stat long 1979, samwe long 1,500 jos long Inglan oli satem doa blong olgeta, skelem  wetem 495 jos we oli stat yusum bakegen mo 150 niufala jos we oli bildim.”

Long 1997, wan niuspepa blong Munich, long Jemani (Süddeutsche Zeitung) i talem se: “Ol joshaos oli kam ol sinema mo renhaos nomo. Plante man oli no moa go long jos, ol man oli yusum ol ples blong wosip long defren samting. . . . Samting ya oli stap mekem longtaem finis long Netalan mo Inglan, mo naoia oli mekem long Jemani tu.” Niuspepa i gohed i talem se: “Long ol yia we oli jes pas, oli salem samwe long 30 no 40 naesfala joshaos long Jemani.”

?Olsem wanem? ?Yumi rili nidim ol joshaos blong wosip long God? ?Baebol i tokbaot se ol faswan Kristin oli wosip long ol bigbigfala joshaos? ?Ol man we oli wosip long God ya we i tru mo i laef, oli bin yusum wanem kaen haos long wosip blong olgeta? ?Eksampol blong olgeta i tijim yumi wanem long saed blong ol ples blong wosip mo samting we yumi mas mekem long ol ples ya?