?Pikinini Blong Mi i Mas Go Long Skul?

?OLSEM wanem sipos yu no naf blong ridim ol tok we oli stap long pej ya? ?Mo olsem wanem sipos yu lukluk wan map blong wol be yu no save se kantri blong yu i stap wea? Plante, plante pikinini bambae oli gruap we oli no save mekem ol samting ya. ?Olsem wanem long pikinini blong yu?

?Yu ting se pikinini blong yu i mas go long skul? Long plante kantri, gavman i putumap wan loa se olgeta pikinini oli mas go long praemari skul mo long hae skul, mo plante taem skul ya i fri nomo. The Convention on the Rights of the Child i talem se fasin blong go long skul i wan stamba raet blong ol pikinini. Mo Universal Declaration of Human Rights i talem sem mak. Be long sam kantri, skul i no fri mo ol papa mama oli harem se oli no naf blong pem skul fi. Ol Kristin papa mama oli wantem we ol pikinini blong olgeta oli save rid mo raet. Mo blong mekem olsem, maet oli putum pikinini blong olgeta long skul no oli jusum wan narafala rod. I gud yumi lukluk moa long saed ya wetem tingting olsem ol papa mo mama ya.

Ol Eksampol Long Baebol

Bighaf blong ol man blong God we Baebol i tokbaot, oli save rid mo raet. Tufala aposol blong Jisas, hemia Pita mo Jon, tufala i man blong pulum fis be tufala i bin raetem sam buk blong Baebol long lanwis Grik, i no long lanwis blong ol manples blong olgeta long Galili. * I luk olsem se papa mama blong Pita mo Jon, tufala i meksua we ol pikinini blong tufala oli kasem wan impoten haf blong edukesen. Sam narafala man we oli bin raetem sam buk blong Baebol oli kasem wan edukesen, olsem Deved we i lukaot long ol sipsip, Amos we i wan man blong wok long garen, mo Jud, haf brata blong Jisas, we ating hem i wok olsem kapenta.

Man ya Job i save rid mo raet, mo taem yumi ridim buk blong Baebol we i karem nem blong hem, yumi luk we man ya i gat sam save long saed blong sayens. Ating Job i gat gudhan tu blong raetem ol naesfala tok from we hem i yusum wan naesfala stael blong raetem ol tok we oli stap long buk blong hem. Mo tu yumi save we ol Kristin blong faswan handred yia oli save rid mo raet, from we ol man blong digim graon oli faenem ol smosmol pis graonpot we i gat ol tok blong Baebol we maet ol Kristin oli bin raetem.

Ol Kristin Oli Tinghae Long Edukesen

Olgeta Kristin oli mas gohed oltaem blong kasem save blong Baebol sipos oli wantem mekem God i glad. (Filipae 1:9-11; 1 Tesalonaeka 4:1) Taem wan man i stadigud long Tok Blong God mo long ol buk we oli stanap long Baebol, stadi ya i save givhan long hem blong gohed gud long spirit. God i putum ol Tok blong hem long wan buk, taswe God i wantem se ol man we oli wosipim hem oli save rid mo raet. Sipos yumi kasem save long ol samting we yumi stap ridim long Baebol, bambae yumi faenem i isi moa blong mekem ol advaes blong hem oli wok long laef blong yumi. Be yumi mas ridim ol haf blong Baebol plante taem blong kasem ful mining blong hem mo blong tingting dip long hem.—Ol Sam 119:104; 143:5; Ol Proveb 4:7.

Evri yia, ol man blong God oli kasem plante handred buk we “slef we i stret mo waes” i raetem mo i prentem blong givhan long yumi long saed blong spirit. (Matiu 24:45-47, NW ) Ol buk olsem  oli tokbaot famle laef, kastom, skul, sayens, mo plante narafala samting bakegen. Be samting we i impoten moa se, long ol buk ya yumi faenem ol advaes we Baebol i givim long saed blong wosip mo God. Sipos ol pikinini blong yu oli no save rid, bambae oli mestem plante nambawan save.

I impoten tumas blong lanem histri blong laef blong ol man long wol ya, from we taem yumi mekem olsem yumi luksave from wanem yumi nidim Kingdom Blong God. I gud tu blong gat save long saed blong ol kantri (jiografi). Baebol i stap tokbaot plante ples olsem Isrel, Ijip, mo Gris. ?Pikinini blong yu i naf blong faenem ol kantri ya long wan map? ?Hem i save faenem prapa kantri blong hem long wan map? Sipos wan man i no save ridim wan map, bambae hem i faenem i had blong prij folem map blong wan teritori we oli givim long hem.—2 Timoti 4:5.

Ol Wok Long Kongregesen

Ol Kristin elda mo ol man blong givhan oli gat plante responsabiliti, mo oli mas save rid blong mekem wok blong olgeta. Eksampol, oli mas mekem rere ol tok long ol miting. Oli mas raetemdaon ripot long saed blong ol buk mo ol presen mane. Sipos oli no bin kasem wan impoten haf blong edukesen, bambae oli faenem i had blong mekemgud wok blong olgeta.

Plante volontia oli wok long ol Betel raonabaot long wol. Ol man ya oli mas toktok tugeta mo oli mas mekem ol wok we oli givim long olgeta, olsem wok blong tanem ol buk i go long narafala lanwis no wok blong fiksimap ol bigfala mesin. Blong mekemgud ol wok ya, oli mas save olsem wanem blong rid mo raet. Sipos ol pikinini blong yu oli gat tingting blong wok long Betel, i gud sipos oli gat wan edukesen we i naf blong givhan long olgeta blong mekem ol wok olsem. ?I gat sam narafala risen bakegen blong sanem ol pikinini blong yu i go long skul?

Fasin Pua Mo Bilif Long Gudlak Mo Badlak

Ating plante taem ol puaman oli no save mekem laef blong olgeta i kam moa gud. Be samtaem, sipos ol pikinini oli skul, edukesen we oli kasem i save givhan long yumi mo long ol pikinini blong yumi tu, blong yumi no kasem plante tumas hadtaem. Klosap oltaem, ol man we oli no save rid mo raet oli mas traehad bitim mak blong kasem ol stamba samting we oli nidim blong laef. Samtaem sam pikinini mo sam papa mama tu, oli ded from we oli no gat naf mane blong pem meresin we oli nidim. Samtaem, ol man we oli bin skul smol nomo no maet oli no skul nating, oli faenem i had blong kasem kakae mo haos. Sipos man i kasem edukesen no i lan blong rid mo raet, bambae save ya i save givhan long hem.

Edukesen i givhan tu blong blokem fasin blong bilif long gudlak mo badlak. I tru se ol man we oli gat edukesen wetem ol man we oli no gat edukesen, tufala i save bilif long gudlak mo badlak. Be i moa isi blong trikim mo spolem tingting blong ol man we oli no skul, from we oli no save ridim ol buk we oli tokbaot ol giaman trik olsem. Taswe ol man olsem oli save bilif fulwan se wan kleva i naf blong mekem ol merikel blong hilim ol sik blong olgeta.—Dutronome 18:10-12; Revelesen 21:8.

Edukesen i No Jes Blong Gat Wan Wok

Plante man oli ting se stamba mak blong edukesen i blong givhan long man blong faenem wok mo kasem mane. Be sam man we oli gat edukesen oli no gat wok mo sam oli no kasem inaf mane blong laef. Taswe, maet sam papa mama oli ting se i no nid blong sanem wan pikinini i go long skul. I tru se, skul i save givhan long wan man blong faenem wok mo kasem mane. Be i no hemia nomo.  Skul i save givhan long ol pikinini long ful laef blong olgeta. (Prija 7:12) Sipos wan man i gat edukesen, man ya bambae i no fraet mo i faenem i isi blong toktok wetem ol man long hospital, ol man we oli wok blong gavman, no ol man long bang.

Maet long sam ples, ol pikinini we oli no go long skul oli lanem wan wok wetem samfala we oli gat save long wok, olsem wok blong putum brikis blong wokem haos, hukum fis, somap klos, no sam narafala wok bakegen. I gud we ol pikinini oli lanem wan wok. Be sipos oli neva go long skul, ating bambae oli neva save olsem wanem blong rid mo raet. Sipos oli kasem edukesen fastaem, mo oli lanem wan wok biaen, bambae ol man oli no save spolem no trikim olgeta, mo ol pikinini ya oli save gat wan laef we i moa gud.

Jisas blong Nasaret i wok olsem kapenta mo i luk olsem we hem i bin lanem wok ya wetem Josef, papa blong hem long wol ya. (Matiu 13:55; Mak 6:3) Yumi save we Jisas i save rid mo raet, from we nating se hem i gat 12 yia nomo, be hem i naf blong toktok wetem ol man we oli gat bigfala edukesen long tempol. (Luk 2:46, 47) Jisas i lanem wan wok, be long semtaem, hem i lanem olsem wanem blong rid mo raet tu.

?Ol Gel Tu Oli Mas Go Long Skul?

Samtaem, ol papa mama oli sanem ol boe blong olgeta oli go long skul, be oli no sanem ol gel blong olgeta. Maet sam papa mama oli ting se i sas tumas blong putum ol gel blong olgeta long skul, mo i moagud sipos ol gel oli stap long haos blong givhan long mama. Be wan gel we i no save rid mo raet bambae hem i harem nogud from. Wan buk blong United Nations Children’s Fund (UNICEF) i talem se: “Plante ripot oli pruvum finis se taem ol  gel oli go long skul, oli save givhan bigwan blong blokem fasin pua.” (Poverty and Children: Lessons of the 90s for Least Developed Countries) Ol gel we oli go long skul oli naf moa blong winim ol trabol long laef mo tekem sam gudfala disisen, mo ful famle i save haremgud from.

Wan stadi we oli mekem long saed blong ol pikinini we oli stap ded long Benin, Wes Afrika, i soem se grup blong ol mama we oli no skul oli lusum 167 pikinini long evri 1,000 pikinini blong olgeta we oli no kasem faef yia yet. Be grup blong ol mama we oli skul oli lusum 38 pikinini long evri 1,000 pikinini blong olgeta. UNICEF i talem se: “Taswe i klia se edukesen i impoten tumas. Hem i save gat paoa long namba blong ol pikinini we oli ded long Benin, mo long fulwol tu.” Yes, sipos yu sanem ol gel blong yu oli go long skul, bambae plante gudfala frut i save kamaot from.

?I Naf Blong Lanem Blong Rid Mo Raet?

Long ples we i gat nid, ol Witnes Blong Jeova oli holem ol klas blong tijim ol memba blong kongregesen we oli no save rid. * Ol klas olsem oli tijim ol man blong rid long prapa lanwis blong olgeta. ?Olsem wanem? ?Sipos yu sanem ol pikinini blong yu oli go long ol klas olsem, bambae oli no nid blong go long skul? ?Yu ting se kongregesen nao i mas givim edukesen long ol pikinini blong yu, nating se i gat rod blong sanem ol pikinini blong yu i go long skul?

I gud we ol kongregesen blong ol Witnes Blong Jeova oli holem ol klas olsem. Be stamba mak blong ol klas ya i blong tijim ol bigman we oli no bin gat janis blong go long skul taem oli smol. Maet ol man ya oli no skul from we papa mama  blong olgeta oli no luksave se i impoten blong sanem olgeta oli go long skul, no maet i no gat skul long ples blong olgeta taem oli smol. Taswe ol klas ya oli givhan bigwan long ol man olsem. Be yu no mas ting se ol klas ya oli save tekem ples blong skul blong pikinini, mo yu mas save we stamba mak blong ol klas ya i no blong givim wan edukesen. Ol klas ya oli no tokbaot ol defren save long saed blong sayens, matematik, mo histri. Save ya, bambae ol pikinini oli kasem nomo sipos oli go long skul blong pikinini.

Long sam kantri blong Afrika, plante taem ol klas ya oli blong tijim man blong rid mo raet long lanwis blong vilej blong olgeta, be oli no tijim stamba lanwis blong kantri. Long skul, yes, plante taem ol man oli tijim ol pikinini long stamba lanwis blong kantri. Mo samting ya i halpem moa ol pikinini, from we ol man oli prentem plante moa buk i stap long stamba lanwis blong kantri. Nating se ol klas blong rid mo raet oli save ademap sam moa save long edukesen we ol pikinini oli kasem finis, be ol klas ya oli no save tekem ples blong prapa skul. Taswe, ol pikinini oli mas go long skul blong kasem wan stamba edukesen.

Wok Blong Ol Papa Mama

Ol Kristin man we oli lukaot long ol nid we kongregesen i gat long saed blong spirit, oli mas soem wan gudfala eksampol. Oli mas “lukaot gud” long famle mo long ol pikinini blong olgeta. (1 Timoti 3:4, 12) “Lukaot gud” long famle i min tu se oli mas meksua we ol pikinini blong olgeta oli kasem wan gudfala edukesen, blong oli gohed gud long laef long fiuja.

God i givim wan bigfala responsabiliti long ol Kristin papa mama. Oli mas tijimgud ol pikinini blong olgeta folem Tok Blong God, mo oli mas halpem olgeta blong oli kam man we i “laekem waestok.” (Ol Proveb 12:1; 22:6; Efesas 6:4) Aposol Pol i raetem se: “Man we i no wantem lukaot long olgeta famle blong hem, mo antap long hem, hem i no save lukaot long olgeta we oli stap long haos blong hem, hem i soemaot we hem i no moa holem fasin blong bilif. Hem i stap longwe moa long God, i winim man we i no bilif nating.” (1 Timoti 5:8) Ol papa mama oli mas lukaot tu se ol pikinini blong olgeta oli kasem wan edukesen we i stret.

Samtaem skul i no naf blong givim wan stret edukesen long ol pikinini. Maet i gat plante tumas pikinini long skul, skul i no kasem naf mane blong givim gudfala tijing, no maet ol tija oli harem nogud from we pei blong olgeta i daon tumas. Taswe i impoten tumas we ol papa mama oli soem intres long ol samting we ol pikinini blong olgeta oli stap lanem long skul. Ol papa mama oli waes sipos oli traem blong savegud ol tija, speseli taem skul i stat bakegen afta long ol holide. Oli save askem sam advaes long ol tija tu, blong save olsem wanem oli save givhan long ol pikinini blong olgeta blong oli stadi gud moa. Sipos ol papa mama oli soem intres mo oli tangkiu long ol tija, bambae fasin ya i save pulum ol tija blong traehad moa blong givim wan gudfala edukesen long ol pikinini.

Edukesen i impoten tumas blong wan pikinini i gruap gud. Ol Proveb 10:14 i talem se: “Man we i waes i stap lukaot olgeta save we hem i save kasem.” Tok ya i tru tumas long saed blong save we i kamaot long Baebol. Ol man blong Jeova—ol yangfala wetem ol olfala tu—oli mas kasem inaf save we i nidim blong halpem ol narafala long saed blong spirit. Mo tu, oli save ‘kam prapa man blong wok we God i stap harem gud long hem we long fes blong God, hem i no gat sem long wok blong hem.’ (2 Timoti 2:15; 1 Timoti 4:15) ?Yu ting se yu mas sanem ol pikinini blong yu i go long skul? Ating yu luksave se, yes, yu mas sanem ol pikinini blong yu i go long skul. Be i tru se hemia i dipen bigwan long samting we yu save mekem long prapa kantri blong yu. Be i kwestin we i rili impoten moa, we ol Kristin papa mama oli mas ansa long hem se: ‘?Ol pikinini blong mi oli mas kasem wan edukesen?’ !Nomata wanem kantri we yu laef long hem, ating ansa long kwestin ya i mas yes!

[Ol Futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 12, 13]

TAEM PIKININI I NO GAT JANIS BLONG GO LONG SKUL

Samtaem, pikinini i no gat janis blong go long skul. Niuspepa ya Refugees i talem se, long ol kamp blong refuji, i gat 1 long evri 5 pikinini nomo we oli save go long skul. Samtaem, ol man long skul oli straek, ale, samting ya i save mekem we skul i stop blong longtaem. Maet ol skul oli stap longwe tumas long haos, no maet i no gat skul nating long sam ples. Mo tu, ol man we oli agensem ol Kristin oli save putumaot ol pikinini long skul.

?Sipos samting olsem i hapen, olsem wanem yu save givhan long ol pikinini blong yu? ?Olsem wanem sipos yu gat plante pikinini nao ol skul fi oli sas tumas long ples blong yu, mekem se yu no save sanem olgeta pikinini blong yu i go long skul? ?Maet yu save pem skul blong wan no tu pikinini blong yu? ?Yu save putum olgeta long skul we long semtaem oli no stap long denja long saed blong spirit? Sipos yes, ale maet pikinini blong yu we i go long skul i save givhan mo tijim ol narafala pikinini long ol samting we hem i stap lanem long skul.

Sam kantri oli gat program ya we oli kolem home schooling. * Long program ya, wan long tufala papa mama i spenem sam aoa evri dei wetem pikinini blong hem blong tijim hem. Long taem blong Baebol, ol papa mama oli mekem wan gudfala wok taem oli tijim ol pikinini blong olgeta long haos. I luk olsem se Jekob i givim wan gudfala edukesen long boe blong hem Josef, from we nating se hem i yang yet, hem i naf blong lidim narafala long wok.

Maet i no isi blong folem wan program blong tijim ol pikinini long ol ples olsem ol kamp blong refuji, be ol papa mama oli save yusum ol buk we ol Witnes Blong Jeova oli wokem, blong tijim ol pikinini blong olgeta. Eksampol, buk ya My Book of Bible Stories i save givhan blong tijim ol smol pikinini. Magasin ya Wekap! i tokbaot plante defren samting. Mo tu i gat buk ya Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? blong givim sam save long saed blong sayens long ol pikinini. Insaed long buk ya Yearbook of Jehovah’s Witnesses i gat wan smol map blong wol, mo buk ya i tokbaot fasin blong laef mo wok blong prij long plante defren kantri.

Yu save mekem wan gudfala wok sipos yu rerem gud tijing we yu mas givim long pikinini, stret long nid blong hem. Sipos ol pikinini oli stap ridim ol buk mo lanem plante samting oltaem, bambae i isi moa long olgeta blong folem tijing long skul sipos wan dei oli gat janis blong go long skul. Taem yu traehad, yu save halpem ol pikinini blong yu blong oli kasem wan gudfala edukesen. !Mo traehad blong yu i save karem plante blesing!

[Futnot]

[Foto]

?Yu save mekem wanem sipos ol pikinini oli no save go long skul long ples blong yu?