Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Fasin Blong Bonem Insens—?Hem i Wan Fasin Blong Trufala Wosip?

Fasin Blong Bonem Insens—?Hem i Wan Fasin Blong Trufala Wosip?

Fasin Blong Bonem Insens—?Hem i Wan Fasin Blong Trufala Wosip?

“OL GOD oli laekem ol senta.” Hemia wan toktok we plante man blong Ijip bifo oli talem. Long tingting blong olgeta, fasin ya blong bonem insens i wan impoten haf long wosip blong olgeta. Ol man Ijip oli bilif se ol god oli stap klosap nomo, taswe evri dei oli bonem insens long ol tempol blong olgeta mo long ol olta long haos blong olgeta, mo tu oli bonem insens taem oli mekem bisnes. Sam narafala nesen tu oli folem ol semfala kastom.

?Wanem ya insens? Tok ya i save minim smok, no samting ya we oli bonem blong mekem gudfala smel. Oli wokem insens wetem blad blong tri no wetem wan samting we i olsem glu blong tri we i smel gud, olsem frangkinsens no balsam. Oli graenem hem i kam olsem paoda, mo plante taem oli miksimap paoda ya wetem sam lif, no skin blong wud, mo sam flaoa, we oli smelgud blong wokem ol defdefren senta we bambae oli yusum long ol defdefren rod.

Long taem blong bifo, insens i wan samting we ol man oli laekem tumas mo i sas. Taswe ol man oli mekem wan bigfala bisnes blong salem ol defren samting we oli gat gudfala smel blong wokem insens. Ol bisnesman oli mekem ol longfala trip long ol kantri longwe blong karem ol defren haf blong insens ya. Maet yu rimemba stori blong Josef, hemia yangfala boe blong Jekob, we oli salem hem long ol bisnesman “we oli aot long Gilead, oli stap wokbaot i kam blong go long Ijip. Ol kamel blong olgeta oli karem fulap kago blong olgeta, we ol kago ya, ol lif blong tri we i gat gudfala tes, mo ol blad blong tri we i gat gudfala smel.” (Jenesis 37:25) Ol man oli wantem plante moa insens, taswe ol bisnesman oli openem wan rod we oli stap folem blong salem frangkinsens, mo rod ya nao i mekem se ol man oli stat wokbaot i go kam bitwin long Esia mo Yurop.

Tede plante skul oli stap yusum insens long ol seremoni mo ol kastom blong olgeta. Mo tu, plante moa man oli bonem insens long prapa haos blong olgeta, jes blong harem gudfala smel blong hem. ?Wanem tingting blong ol Kristin long fasin blong bonem insens? ?God i agri long fasin ya blong bonem insens blong wosipim hem? I gud yumi luk i go long Baebol blong save wanem tingting blong God long saed blong samting ya.

‘Insens Ya i Tabu, i Blong Jeova’

Long taem blong Isrel bifo, fasin blong bonem insens i wan impoten haf long wok blong ol pris long haos tapolen. Cyclopedia blong McClintock mo Strong i talem se: “Yes, i luk olsem se ol man Hibru oli tinghae long fasin ya blong bonem insens olsem wan haf blong wosip blong olgeta no wan tabu presen. Mekem se long ol hanraet blong olgeta, yumi ridim se oli bonem insens nomo taem oli mekem wosip i go long God be oli neva bonem insens blong narafala samting.”

Jeova i talem long ol man se oli mas miksimap fo defren samting we biaen oli mas bonem long haos tapolen i se: “Bambae yufala i mas tekem ol samting ya we i gat gudfala smel, blong yufala i wokem insens long hem blong bonem long Olta. Bambae yufala i tekem fo samting ya we i gat gudfala smel, we evriwan, yufala i tekem sem mak long hem, we wan haf, stakte, mo wan haf, onika mo wan haf, galbanam, mo wan haf, frangkinsens we i klin gud. Nao bambae yufala i miksimapgud olgeta blong wokem insens, olsem we yufala i stap wokem ol narafala paoda ya we yufala i stap bonem blong mekem ples i smel gud. Bambae yufala i miksimap wetem smol sol blong mekem i save stap longtaem, we i klin gud, i tabu, i blong mi. Nao bambae yu tekem smol haf blong insens ya, yu graenem bakegen blong i kam smosmol olgeta, nao yu go insaed long Haos Tapolen ya blong mi, yu saksakem i go long graon long fran blong Bokis ya we i Saen blong Promes blong mi, we i stap long ples ya.” (Eksodas 30:​34-36) Ol man blong hae save oli talem se biaen, ol man Jiu we oli tija blong Loa oli ademap sam moa samting long insens, mo oli yusum hem long tempol.

Insens ya we oli bonem long haos tapolen i tabu, mo oli yusum hem long wosip blong God nomo. Jeova i givim oda ya se: “Bambae yufala i no save miksimap ol samting ya we i gat gudfala smel, blong wokem insens blong yufala long hem. Insens ya i tabu, i blong mi, mo bambae yufala i mas tinghevi long hem. Sipos wan man i wokem insens blong hem olsem, nao i bonem blong mekem ples i gat gudfala smel, bambae mi mi no moa save kaontem hem, se i man blong mi.” (Eksodas 30:​37, 38) Long wan spesel olta, ol pris oli stap bonem insens tu taem long wan dei. (2 Kronikel 13:11) Mo long Dei blong Stretem Sin, hae pris i stap bonem insens long Rum we i Tabu we i Tabu.​—Levitikas 16:​12, 13.

God i no akseptem olgeta insens we man i bonem. Taem sam man we oli no pris oli letem flas tingting i pulum olgeta blong bonem insens long ples blong ol pris, God i panisim olgeta. (Namba 16:​16-18, 35-40; 2 Kronikel 26:​16-20) Jeova i no save akseptem insens we nesen blong ol man Jiu oli bonem i go long hem, from we long semtaem ol man Jiu ya oli stap joen long giaman wosip, mo han blong olgeta i fulap long blad. From fasin tu fes blong olgeta, Jeova i talemaot se: “Taem mi harem smel blong insens ya blong yufala, mi mi wantem traot.” (Aesea 1:​13, 15) Ol man Isrel oli kam slak tumas long wosip we oli mas givim i go long Jeova. Oli satem ol doa blong tempol mo oli stap bonem insens long ol olta blong sam narafala god. (2 Kronikel 28:​24, 25) Sam yia biaen, oli stat yusum tabu insens blong Jeova long ol rabis wosip blong ol giaman god. Jeova i no glad nating long ol rabis fasin blong olgeta.​—Esikel 16:​2, 17, 18.

Insens Long Taem Blong Ol Faswan Kristin

Kontrak blong Loa, wetem loa ya tu we i talem se ol pris oli mas givim tabu insens, hem i finis taem Kraes i stanemap niufala kontrak long 33 K.T. (Kolosi 2:14) I no gat pruf we i soem se ol faswan Kristin oli stap bonem insens blong wosipim God. Cyclopedia blong McClintock mo Strong i talem se: “Yumi sua we [ol faswan Kristin] oli no yusum insens. Fasin blong yusum insens i wan mak blong ol hiten man . . . Wan man we i sakem sam smol sid blong insens i go long olta blong wan god blong ol hiten man, hem i soem se hem i stap wosipim god ya.”

Long taem bifo, ol man oli stap bonem insens i go long lida blong gavman blong Rom blong soem se oli agri se lida ya hem i wan “god.” Ol faswan Kristin oli no mekem samting ya, nating se oli save ded from. (Luk 4:8; 1 Korin 10:​14, 20) Long taem ya, ol man oli yusum insens blong wosipim ol aedol, taswe yumi no sapraes we ol faswan Kristin oli no wantem joen tu long bisnes blong salem insens.

Fasin Blong Bonem Insens Tede

?Olsem wanem long taem blong yumi tede? ?Ol man oli stap yusum insens yet? Yes, plante skul blong Krisendom * oli bonem insens long ol seremoni no long sam haf blong wosip blong olgeta. Plante long ol jos blong Esia oli bonem insens long ol tempol no long fran blong ol olta we oli gat long haos, blong ona long ol god blong olgeta mo blong protektem ol dedman. Long ol sevis blong jos, oli yusum insens blong fulumap rum wetem smel blong hem, no blong hilim man, blong mekem samting i kam klin, mo blong protektem man.

Tede plante man oli stap bonem insens, olgeta tu we oli no gat skul blong olgeta be oli stap bonem insens. Sam man oli bonem insens taem oli tingting dip. Wan buk we i eksplenem olsem wanem blong bonem insens i talem se i gud blong yusum insens blong kasem “ol tingting blong spirit” mo blong openem tingting blong man long “ol paoa” we oli no blong wol ya. Semfala buk ya i talem se, blong stretem ol problem blong laef, i gud blong bonem insens long ol seremoni we oli mekem man i mit wetem “ol spirit man.” ?Olsem wanem long ol Kristin, oli save mekem samting ya?

Jeova i tok klia mo strong agensem ol man we oli traem miksimap ol giaman bilif wetem trufala wosip. Aposol Pol i talem bakegen ol profet tok blong Aesea mo i mekem tok ya i laenap wetem ol Kristin taem hem i singaot olgeta blong stap longwe long ol fasin blong ol giaman skul. Hem i raetem se: “From samting ya, yufala i mas gowe long olgeta, yufala i mas stap yufala nomo, mo olgeta oli mas stap olgeta nomo. Yufala i no save tajem ol samting ya we oli no klin long fes blong mi, nao bambae mi mi glad blong tekem yufala.” (2 Korin 6:17; Aesea 52:11) Ol trufala Kristin oli lukaotgud se oli no joen nating wetem eni samting we i laenap wetem wan giaman wosip no wok blong ol rabis spirit.​—Jon 4:24

Ol man oli stap yusum insens long seremoni blong jos mo long wok blong ol rabis spirit. ?Hemia i min se yumi no save bonem insens nating? No i no minim olsem. Maet wan man i glad blong bonem insens long haos blong hem olsem wan senta nomo, from we hem i laekem smel blong hem. (Ol Proveb 27:9) Nating se i olsem, bifo we yu yu jus blong bonem insens, i gat sam samting blong tingbaot fastaem. ?Ol man we oli stap raonabaot long yu oli tingbaot fasin blong bonem insens olsem wan fasin we i laenap wetem giaman wosip? ?Long komuniti blong yu, fasin blong bonem insens i laenap wetem ol rabis spirit? ?Oli stap yusum insens long eni samting no oli yusum long skul nomo?

Wan man we i jusum blong bonem insens, i mas lukaot we disisen ya i no mekem we, biaen, tingting blong hem i stikim hem, mo tu hem i mas tingbaot filing blong ol narafala. (1 Korin 10:29) Ol tok we Pol i raetem i go long ol man Rom i stret nomo. Hem i se: “Oltaem yumi mas strong blong folem ol fasin we i save mekem pis, mo we i save givhan long yumi, blong leftemap yumi. Bambae yufala i no letem kakae blong yufala i spolem wok we God i mekem. Yufala i save kakae evri samting, be i no stret blong yufala i kakae wan samting we i save mekem wan Kristin brata no sista blong yu i foldaon long sin. I moa gud yufala i no kakae mit, mo yufala i no dring waen, mo yufala i no mekem wan narafala fasin nating we i save mekem wan narafala Kristin man i foldaon long sin.”​—Rom 14:​19-21.

Ol Prea We Oli “Olsem Smok Blong Insens”

Fasin blong ol man Isrel blong bonem insens i stret pija blong ol prea we God i stap lesin long olgeta. Taswe, man blong raetem Sam i sing long Jeova i se: “Plis yu letem prea blong mi i kam long yu olsem smok blong insens we man i bonem i kam long yu.”​—Ol Sam 141:2.

Ol man Isrel we oli gat bilif oli no ting nating long fasin ya blong bonem insens. Oli lukaotgud we fasin blong olgeta blong rerem mo bonem insens, hem i laenap stret wetem samting we Jeova i talem blong mekem. Tede ol Kristin oli no yusum trufala insens long wosip blong olgeta, be oli mekem ol prea we oli soem tangkiu mo respek we oli gat long Papa blong yumi long heven. Tok blong God i mekem yumi sua se God i glad long ol prea blong yumi olsem we hem i bin glad long naesfala smel blong insens we ol pris oli bonem long haos tempol bifo: “Taem ol gudfala man oli prea, Hae God i glad blong harem olgeta.”​—Ol Proveb 15:8.

[Futnot]

^ Ol skul we oli giaman se oli Kristin.

[Tok blong pija long pej 29]

Insens we oli bonem long haos tapolen mo long tempol, hem i tabu

[Tok blong pija long pej 30]

?Ol Kristin oli bonem insens taem oli tingting dip?