‘Yufala i No Mas Fraet’

“!Yumi no fraet! . . . !Hae God bambae i stap wetem yumi!”​—2 KRONIKEL 20:17.

1. ?Trabol we i kamaot from wok blong ol teroris i mekem wanem long ol man, mo from wanem fraet blong olgeta i kam antap?

 !TERORIS! Taem ol man oli harem tok ya nomo, oli fraet, oli harem se oli no sef mo oli harem se oli no naf nating blong blokem ol teroris. Tok ya i mekem filing blong man i trabol, oli harem nogud, oli sore mo oli kros tu. Plante man oli fraet se trabol we ol teroris oli stap mekem bambae i gohed blong spolem laef blong ol man blong longtaem yet. Sam kantri oli spenem plante yia finis blong traem blokem wok blong ol teroris, be oli no naf yet blong stopem olgeta. Taem ol man oli luk samting ya, oli fraet moa.

2. ?Wanem tingting blong ol Witnes blong Jeova long trabol we ol teroris oli mekem, mo wanem kwestin i kamaot from?

² Be i gat gudfala risen blong ting se fiuja bambae i gud. Ol Witnes blong Jeova, we oli stap prij long 234 kantri mo aelan long wol ya, oli gat gudfala tingting long saed blong fiuja. Oli no fraet se trabol we ol teroris oli stap mekem bambae i gohed olwe. Nogat. Oli sua fulwan se trabol ya bambae i finis i no longtaem. ?I stret blong tingting olsemia, no hemia wan drim nomo? ?Hu nao i naf blong tekemaot trabol ya long wol? ?Mo sipos wan man i naf, bambae hem i mekem samting ya olsem wanem? Raf fasin i kamaot long plante defren rod, mo i mekem trabol long laef blong klosap evri man. Taswe, i gud blong faenem ol pruf we i soem se fiuja blong wol ya bambae i gud.

3. ?Wanem ol samting we oli mekem man i fraet, mo Baebol i talem se taem blong yumi bambae i olsem wanem?

 ³ Tede, i gat plante samting we i mekem se ol man oli fraet mo oli wari. Tingbaot fulap olfala we oli no moa naf blong lukaot long olgeta wan, tingbaot olgeta we oli stap ded sloslo from wan rabis sik we dokta i no save tritim, mo tingbaot olgeta famle ya we, evri manis, oli stap traehad bigwan blong kasem ol samting we oli nidim blong laef. !Mo tu, tingbaot laef blong yumi wanwan! Hemia tu i wan samting we yumi no sua long hem. Wan aksiden no wan disasta i save kamaot eni taem nomo, i save karemaot laef blong yumi mo karemaot ol samting we yumi laekem tumas. Yes, tede ol man oli fraet mo oli wari, tingting blong olgeta i fasfas mo i foldaon. Ol samting ya oli soemaot se ol tok ya blong aposol Pol oli stret long taem blong yumi, se: “Yu mas save samting ya. Long ol las dei, taem ya bambae i raf bitim mak, i strong tumas long ol man. From we bambae ol man oli save laekem olgeta nomo. . . . Bambae oli no gat filing long ol narafala man, oli blokem tingting blong olgeta blong no agri wetem narafala, oli man blong spolem nem blong narafala, oli no save bos long tingting blong olgeta, oli wael olgeta. Bambae oli no laekem ol samting we oli gud.”​—2 Timoti 3:​1-3, NW.

4. ?Nating se wol ya i fulap long trabol, wanem gudfala tingting we 2 Timoti 3:​1-3 i soemaot?

⁴ I tru se ol tok blong vas ya oli no tokbaot ol gudfala samting. Be, nating se i olsem, oli soemaot se wan gudfala fiuja i stap. Yumi makem se taem ya we i raf bitim mak hemia “ol las dei” blong rabis wol ya blong Setan. Hemia i min se taem blong harem gud i klosap nomo. Stretfala rul blong Kingdom blong God bambae i tekemaot ol rabis fasin long wol ya. Kingdom ya nao we Jisas i tijim ol man blong hem blong prea se i kam. (Matiu 6:​9, 10) Kingdom ya hem i gavman blong God we i stap long heven. Gavman ya bambae “i no save finis samtaem.” Mo tu, profet Daniel i talem se bambae gavman ya i “flatemgud paoa blong ol narafala king [blong wol ya], nao bambae hem i rul oltaem gogo i no save finis.”​—Daniel 2:44.

Ol Kristin Oli No Joen Long Wol—Be Oli Defren Long Teroris

5. ?Trabol we ol teroris oli mekem i pulum ol nesen blong oli mekem wanem?

⁵ Blong plante yia nao, trabol we ol teroris oli mekem i kilim plante taosen man oli ded. Afta long trabol we i kamaot long New York City mo Washington, long Septemba 11, 2001, fulwol i luksave moa se ol teroris oli denja tumas. Kwiktaem nomo, ol nesen raon long wol oli kam wanples blong faet agensem ol teroris from we oli luk se wok blong olgeta i kam bigwan moa mo i kasem plante moa ples long wol. Eksampol, long Disemba 4, 2001, sam niuspepa oli talem se, “ol minista blong foren afea long 55 kantri blong Yurop, Not Amerika mo Sentrol Esia oli agri tugeta long wan plan” we i blong wok wanples agensem ol teroris. Wan bigman blong gavman long Yunaeted Stet i leftemap plan ya se i olsem we i givim “niufala paoa” long ol traehad we sam kantri oli bin mekem finis agensem ol teroris. Wantaem nomo, plante milian man oli intres mo oli sapotem plan ya. Niuspepa ya The New York Times Magazine i talem se plan ya i olsem “stat blong wan bigfala faet we bambae i makem histri blong man.” Ol man oli wet nao blong luk sipos plan ya i wokgud no nogat. Nomata long samting ya, ol samting we oli save kamaot long faet ya agensem ol teroris oli mekem man i fraet mo i wari. Be ol man we oli trastem Jeova oli no fraet.

6. (a) ?From wanem sam man oli faenem i had blong agri long Kristin fasin blong ol Witnes blong Jeova blong no joen long wol? (b) ?Wanem eksampol we Jisas i soem long ol man blong hem long saed blong ol bisnes blong politik?

⁶ Ol man oli savegud se ol Witnes blong Jeova oli no joen long politik. Taem i no gat trabol, mo pis i  stap long kantri, plante man oli no kea long disisen ya we ol Witnes oli tekem. Be taem trabol i kamaot nao, ol man oli agensem ol Witnes from disisen ya. Plante taem, ol faet bitwin ol defdefren kantri oli mekem man i fraet mo i wari, ale oli save girap mo kam strong blong sapotem kantri blong olgeta. Long taem olsem, maet sam man oli faenem i had blong kasem save from wanem ol Witnes oli no wantem sapotem ol kampen no narafala samting we kantri blong olgeta i mekem. Nating se i olsem, ol trufala Kristin oli save se oli mas obei long oda ya blong Jisas se oli “no man blong wol ya.” (Jon 15:19; 17:​14-16; 18:36; Jemes 4:4) Hemia i min se oli no joen long ol bisnes blong politik no narafala kampen we man i mekem blong jenisim sam samting long laef blong ol man long komuniti no kantri blong olgeta. Jisas hem wan i soem gudfala eksampol long saed ya. Traem tingbaot. Jisas i stretgud olgeta, i waes, mo i naf blong mekem plante samting. Sipos hem i wantem, hem i save yusum ol fasin ya blong mekem laef blong olgeta man long taem blong hem i kam gud. Be, hem i no wantem joen long politik. Taem hem i jes statem minista wok blong hem long wol ya, hem i sakemaot presen we Setan i wantem givim long hem, hemia olgeta gavman blong wol ya. Mo long wan narafala taem bakegen, hem i ronwe long ol man we oli wantem putumap hem i kam lida blong olgeta.​—Matiu 4:​8-10; Jon 6:​14, 15.

7, 8. (a) ?From we ol Witnes oli no joen long politik, hemia i no minim wanem, mo from wanem i no minim samting ya? (b) ?Olsem wanem Rom 13:​1, 2 i soem klia se i rong blong joen long olkaen wok no faet we oli blong agensem gavman?

⁷ From we ol Witnes blong Jeova oli no joen long politik, hemia i no min se oli sapotem no oli ting nating long ol raf fasin we oli stap hapen. Nogat. Sipos oli agri long raf fasin, i olsem we oli giaman nomo se oli man blong “God ya we i lavem ol man tumas, mo i stap givim pis.” (2 Korin 13:11) Ol Witnes oli save tingting blong Jeova long saed blong raf fasin. Man blong raetem Sam i talem se: “God i stap skelem laef blong olgeta man, ol gudfala man wetem ol man nogud. Mo hem i no laekem nating olgeta we oli laekem tumas blong mekem faet.” (Ol Sam 11:5) Mo tu, oli save wanem we Jisas i talem long aposol Pita, se: “Yu putumbak naef blong yu long paos blong hem. Man we i stap tekem naef blong faet, hem bambae i ded long naef blong faet.”​—Matiu 26:52.

⁸ I tru se long histri blong man i gat sam giaman Kristin we oli yusum “naef blong faet,” be ol Witnes blong Jeova oli no mekem olsem. Oli no tekpat long olkaen wok olsem. Oli strong blong obei long oda ya we i stap long Rom 13:​1, 2 se: “Yumi evriwan i mas ona long gavman. Ol bigman blong gavman oli stap holem hae nem ya from we God nomo i givim long olgeta. Mo olgeta lida we oli stap, God nomo i putumap olgeta. Sipos wan man i agens long olgeta, be hem i agens long ol fasin we God i stanemap. Mo man we i stap mekem olsem, God bambae i jajem hem from.”

9. ?Long wanem tufala rod, ol Witnes blong Jeova oli givhan blong blokem ol teroris?

⁹ Be wok blong ol teroris i rabis olgeta. ?From wanem nao ol Witnes blong Jeova oli no givhan blong blokem ol teroris ya? Ol Witnes oli stap givhan. Faswan samting se, oli neva joen long enikaen wok blong teroris. Namba tu samting se, oli tijim ol man blong folem ol Kristin rul we oli pulum man blong no moa gat raf fasin. * Las yia, ol Witnes oli spenem 1,202,381,302 aoa blong halpem ol man blong lanem ol Kristin fasin blong laef. Mo oli no westem taem blong olgeta, from we 265,469 man oli baptaes blong kam ol Witnes blong Jeova. Hemia wan pruf se ol man ya oli sakemaot olkaen raf fasin long laef blong olgeta.

10. ?I gat rod blong karemaot raf fasin long wol tede?

¹⁰ Ol Witnes blong Jeova oli save tu se, olgeta nomo oli neva save karemaot rabis fasin we i stap long wol. Taswe, oli putum tras blong olgeta i go fulwan long Jeova God we hem nomo i naf blong mekem olsem. (Ol Sam 83:18) Nating se ol man oli gat gudfala tingting mo oli traehad, be oli no naf blong finisim raf fasin long wol. Wan long ol man we tabu spirit i pulum olgeta blong raetem Baebol, i givim woning long saed blong taem blong yumi ya, hemia ‘ol las dei.’ Hem i se: “Ol man nogud wetem ol man blong giaman, bambae oli save gohed blong mekem i mowas olgeta. Bambae oli save giaman moa long ol man, mo olgeta tu oli save bilif long ol giaman toktok blong olgeta bakegen.”  (2 Timoti 3:​1, 13) From we i olsem, i klia nomo se eni plan no strong tingting we man i gat blong faet agensem rabis fasin bambae i no save win. Defren olgeta, yumi dipen long Jeova blong hem nao i karemaot raf fasin fulwan mo blong olwe.​—Ol Sam 37:​1, 2, 9-11; Ol Proveb 24:​19, 20; Aesea 60:18.

Oli No Fraet, Nating Se Faet i Klosap

11. ?Wanem samting we Jeova i mekem finis blong tekemaot raf fasin?

¹¹ God blong pis i no laekem nating raf fasin. From samting ya, hem i stat finis blong daonem paoa blong Devel Setan, we hem i stamba blong raf fasin. Yes, hem i daonem Setan taem hem i yusum Mikael, jif blong ol enjel, blong sakemaot hem long heven. Jif blong ol enjel ya, hemia niufala King Jisas Kraes we God i putumap hem. Baebol i tokbaot samting ya i se: “Nao i gat bigfala faet i stat long heven. Mikael wetem ol enjel blong hem oli stap faet agens long bigfala algita ya. Nao bigfala algita ya wetem ol enjel blong hem oli traem faet agens long Mikael olgeta, be oli lus, mo i no moa gat ples blong olgeta long heven. Bigfala algita ya, hem i snek ya blong bifo we nem blong hem ‘Setan’ no ‘Man we i agensem man,’ we i stap giaman long olgeta man long wol, i lidim olgeta oli go krangke. Nao olgeta long heven oli sakemaot hem wetem olgeta enjel blong hem oli aot long heven, oli kamdaon long wol.”​—Revelesen 12:​7-9.

12, 13. (a) ?From wanem yia ya 1914 hem i wan spesel yia? (b) ?Profet tok blong Esikel i talem se wanem bambae i hapen long ol man we oli stap sapotem Kingdom blong God?

¹² Ol yia we Baebol i tokbaot mo ol samting we oli hapen long wol, oli soem klia se faet ya i hapen long heven long yia 1914. Stat long taem ya, wol i go nogud olgeta. Revelesen 12:12 i talem from wanem i olsem, i se: “Nao from samting ya, yu heven, mo yufala evriwan we i stap long heven, yufala i mas harem gud. Be sore tumas long yu, graon, mo long yu, solwota, from we Setan i kamdaon finis long yufala. Mo hem i kros tumas, from we hem i save se i gat smol taem nomo blong hem i stap yet.”

¹³ Yes, Devel Setan ya i kros tumas, be kros blong hem i agensem moa ol tabu man blong God mo ol fren blong olgeta, hemia ol “narafala sipsip.” (Jon 10:16; Revelesen 12:17) I no longtaem, kros ya bambae i pulum hem blong girap agensem olgeta man we oli sapotem mo trastem Kingdom blong God. Bambae hem i yusum evri rod we hem i save faenem blong mekem faet ya. Esikel japta 38 i tokbaot faet ya se hem i faet blong ‘Gog blong kantri ya Magog.’

14. ?Long ol yia we oli pas, wanem i bin givhan long ol Witnes blong Jeova long taem blong trabol, be samting ya bambae i hapen oltaem?

¹⁴ Stat long taem ya we Mikael i sakemaot Setan long heven, Setan i traem plante taem blong mekem trabol long ol man blong God. Mo samtaem, ol politik paoa oli bin mekem sam samting we i blokem ol trabol ya blong oli no spolem ol man blong God. Revelesen 12:​15, 16 i yusum wan pijatok blong soemaot se samting olsem bambae i hapen. Be taem Baebol i tokbaot laswan faet ya we Setan bambae i mekem agensem ol man we oli trastem Jeova, hem i soemaot se i no gat wan man no grup blong man long wol ya we bambae i blokem olgeta long faet ya. ?Hemia i mekem ol Kristin oli fraet mo oli seksek? !Nogat!

15, 16. (a) ?Ol tok blong Jeova we i leftemap tingting blong ol man long taem blong Jehosafat oli mekem se ol Kristin tede oli sua long wanem? (b) ?Wanem eksampol we Jehosafat mo ol man bifo oli soem long ol man blong God tede?

¹⁵ God bambae i stap wetem ol man blong hem, sem mak olsem we hem i bin stap wetem nesen blong hem long taem blong King Jehosafat. Yumi ridim se: “King. Mo yumi ol man Jerusalem, mo  yumi ol narafala man Juda. Hae God i talem se yumi no mas letem tingting blong yumi i foldaon, mo yumi no mas fraet blong go faet long olgeta ya we oli plante we plante. Faet ya, ansa blong hem i no stap long yumi, i stap long God. . . . Bambae yumi no go mekem faet long olgeta, yumi stap stanap rere nomo, yumi wet. Bambae yumi luk we Hae God i mekem yumi win. !Olgeta! !Yumi no fraet! !Yumi go fesem olgeta! !Hae God bambae i stap wetem yumi!”​—2 Kronikel 20:​15-17.

¹⁶ Ol man Juda oli sua fulwan se bambae oli no nid blong faet. Long sem fasin, taem Gog blong Magog i girap agensem ol man blong God, bambae oli no nid blong karem ol tul blong faet blong protektem olgeta. Nogat. Bambae oli ‘stanap rere nomo, oli wet mo luk we Jeova i mekem olgeta oli win.’ Be tok ya se oli stanap nomo, i no min se ol man blong God bambae oli no mekem wan samting nating. Ol man blong God long taem blong Jehosafat oli no bin stanap nating nomo. Yumi ridim se: “Nao king [Jehosafat] i bodaon we fes blong hem i kasem graon, mo olgeta man oli bodaon wetem hem blong mekem wosip long Hae God. . . . [Jehosafat] i talem long ol man blong singsing blong oli putum ol spesel klos blong olgeta we oli stap putum blong mekem wosip, nao oli wokbaot i go fastaem long olgeta. Nao olgeta oli aot, . . . mo ol man ya blong singsing oli stap singsing se, ‘Yumi talem tangkiu long Hae God. Oltaem bambae hem i lavem yumi, gogo i no save finis.’ ” (2 Kronikel 20:​18-21) Yes, nating se ol enemi oli kam blong faet agensem ol man ya, be oli gohed blong presem Jeova. Hemia wan gudfala eksampol we ol Witnes blong Jeova oli mas folem taem Gog i girap blong mekem faet agensem olgeta.

17, 18. (a) ?Wanem strong tingting we ol Witnes blong Jeova tede oli gat long saed blong faet blong Gog? (b) ?I no longtaem, wanem advaes i bin go long olgeta yangfala Kristin?

¹⁷ Gogo kasem taem ya​—mo afta we faet blong Gog i stat finis​—ol Witnes blong Jeova bambae oli gohed blong sapotem Kingdom blong God. Bambae oli gohed blong joen tugeta long ol kongregesen raon long wol, we naoia namba blong olgeta i bitim 94,600. Long ples ya, bambae oli kasem paoa mo stap sef. (Aesea 26:20) !Naoia i wan spesel janis blong oli presem Jeova wetem strong tingting! Tru ya, taem oli wet blong luk we Gog i mekem faet long olgeta, oli no go haed from fraet. Defren olgeta, oli strong moa blong givim sakrefaes i go long God blong presem hem, go kasem mak we oli naf blong mekem.​—Ol Sam 146:2.

¹⁸ Plante taosen yangfala raon long wol oli soem strong tingting ya taem oli joen long wok blong fultaem paenia. Hemia beswan jus we oli save mekem long laef blong olgeta, mo niufala traket ya Youths​—What Will You Do With Your Life? we i kamaot long ol distrik asembli raon long wol long yia 2002, i soemaot samting ya. Olgeta Kristin, ol yangfala  mo ol olfala tu, oli tangkiu tumas from ol advaes ya we yumi evriwan i nidim blong tingbaot naoia.​—Ol Sam 119:​14, 24, 99, 119, 129, 146.

19, 20. (a) ?From wanem ol Kristin oli no nid blong fraet mo seksek? (b) ?Nekis stadi bambae i mekem wanem?

¹⁹ Nating se wol ya i stap kam moa nogud, ol Kristin oli no nid blong fraet mo seksek. Oli save se i no longtaem bambae Kingdom blong Jeova i karemaot olkaen raf fasin blong olwe. Mo tu, oli harem gud from we oli save se plante long olgeta ya we oli lusum laef blong olgeta from raf fasin, bambae oli laef bakegen. Laef bakegen bambae i givim janis long plante man blong oli save Jeova. Be tu, bambae i givim janis long olgeta ya we oli save Jeova finis, blong oli save gohed long wok blong God ya we oli bin givim ful laef blong olgeta i go long hem.​—Ol Wok 24:15.

²⁰ Yumi ol trufala Kristin, yumi luksave se i impoten we ol Kristin oli no joen long wol, mo yumi gat strong tingting blong stap olsem. Yumi wantem stap wetem olgeta ya we bambae oli ‘stanap rere nomo, oli wet mo luk we Jeova i mekem olgeta oli win.’ Nekis stadi bambae i mekem bilif blong yumi i strong. Bambae yumi tokbaot olsem wanem ol samting we oli stap hapen naoia oli stap givim save long yumi sloslo, long saed blong ol profet tok blong Baebol we oli stap kamtru.

[Futnot]

?Yu Yu Save Eksplenem?

• ?From wanem plante man tede oli gat nogud tingting long saed blong fiuja?

• ?From wanem ol Witnes blong Jeova oli gat gudfala tingting long saed blong fiuja?

• ?Wanem wan samting we Jeova i mekem finis long man ya we i stamba blong olgeta raf fasin?

• ?From wanem yumi no nid blong fraet long faet we Gog bambae i mekem agensem yumi?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 13]

Jisas i soem nambawan eksampol blong Kristin fasin ya blong no joen long wol

[Tok blong pija long pej 16]

Plante taosen yangfala Witnes oli glad blong joen long wok blong fultaem paenia

[Foto Credit Line blong pija long pej 12]

UN PHOTO 186226/M. Grafman