I Gat Plante Kwestin Be i No Gat Plante Gudfala Ansa

LONG moning blong Novemba 1, 1755, graon i seksek bigwan long taon ya Lisbon. Dei ya hem i dei we ol man oli singaotem se Dei Blong Ol Tabu Man, ale bighaf blong ol man oli stap long jos. Plante taosen haos oli foldaon, mo plante taosen man oli ded.

Smoltaem biaen, Franisman ya Masta Voltaire i raetem wan buk, nem blong hem, Poème sur le désastre de Lisbonne (Ol Vas Long Saed Blong Disasta Long Lisbon). Long buk ya, hem i talem se i no stret blong tingting se disasta ya i wan panis we God i givim long ol man from ol sin blong olgeta. Masta Voltaire i ting se i no gat rod blong eksplenem from wanem ol disasta olsem oli hapen, mo ol man oli no naf blong kasem save long risen blong samting ya. Hem i raetem se:

I blong nating nomo we yumi askem kwestin long ol paoa we God i wokem raonabaot long yumi, from we oli no save toktok.

Yumi nidim wan God we i save toktok long ol man.

Masta Voltaire i no faswan man blong askem sam kwestin long saed blong God. Long olgeta yia we man i stap long wol ya, ol trabol mo disasta i mekem plante kwestin oli stanap long tingting blong olgeta. Plante taosen yia finis, Job i lusum ol pikinini blong hem mo hem wan i kasem wan strong sik. Nao hem i askem se: “God. ?From wanem yu letem ol man we oli stap harem nogud tumas oli laef i stap? ?From wanem yu stap letem laet i kam long ol man we oli stap trabol tumas?” (Job 3:​20) Tede tu, plante man oli no kasem save olsem wanem wan God we i gud mo i gat lav i save lukluk ol trabol we i stap spolem man mo i stap mekem man i safa, be hem i no mekem wan samting blong stretem.

Ol trabol olsem hanggri, wo, sik mo ded, oli mekem se plante man oli no bilif nating se i gat wan Man we i Wokem yumi mo i kea long yumi. Wan man we i gat plante waes blong wol ya mo i no bilif long God, i talem se: “I no gat wan tok we yumi save talem olsem eskius blong soem from wanem God i letem plante smol pikinini oli safa, . . . wan samting nomo se, ating i no gat wan God i stap.” Taem ol bigfala trabol oli kasem ol man, olsem rabis wok blong ol Nasi long Wol Wo Tu, plante man oli talem semfala tok ya. Wan man Jiu we i raetem ol buk, i talem long wan leta we hem i raetem i go long niuspepa se: “I isi moa blong kasem save long ol samting we i hapen long rabis kalabus blong Auschwitz sipos yumi talem se i no gat wan God we i save stretem ol trabol blong man.” Long 1997, oli mekem wan sensas long Franis, kantri ya we bighaf blong ol man oli skul Katolik. Sensas ya i soemaot se klosap stret haf blong ol man long ples ya (40 pesen) oli no ting se God i stap. Ol faet bitwin ol laen blong man, olsem hemia we i kamaot long  Ruwanda long 1994, oli mekem se ol man ya oli tingting olsemia.

?Blokem Man Blong i No Bilif?

?From wanem God i no blokem ol nogud samting we oli stap hapen? Wan man Katolik we i stap raetem histri, i talem se kwestin ya i “stap blokem plante man blong oli no bilif.” Hem i askem kwestin ya se: “?Yumi save bilif long wan God we i lukluk nomo taem plante milian gudfala man oli stap ded mo fulap man oli ded wantaem long ol faet, be i no mekem wan samting blong blokem trabol ya?”

Man blong raetem niuspepa ya La Croix, hem tu i talem se: “Nating sipos i wan bigfala trabol we i kamaot long ol yia bifo, no i wan trabol we ol niufala save blong man i mekem i kamaot, no i wan disasta, no i wan trabol we ol grup blong stronghed man blong brekem loa oli mekem, no i ded blong wan man we yumi lavem hem, be evritaem, ol man we oli harem nogud tumas oli lukluk i go long skae nomo. ?God hem i stap wea? Oli wantem save samting ya. ?Olsem wanem? ?Hem i Bigfala Man we i No Kea nating long yumi mo we i No Wantem Save long yumi?”

Long 1984, Pop John-Paul 2 i tokbaot kwestin ya, long leta blong hem Salvifici Doloris. Hem i raetem se: “Wol ya we i stap, i soem long man se God i stap, mo se hem i hae, i gat waes mo paoa. Be taem ol man oli luk ol rabis samting we oli mekem man i safa, oli no moa tingting gud long God, samfala oli no moa bilif long hem nating. Hemia i tru moa taem oli luk we gudfala man i safa, be rabis man i no kasem panis.”

?Olsem wanem? ?Taem yumi luk fulap man we oli stap safa, yumi save bilif long God ya blong Baebol we i gat olgeta paoa mo lav? ?God i stap blokem sam man no sam grup blong man, blong oli no ded? ?God i stap mekem wan samting blong givhan long yumi tede? Olsem Masta Voltaire i askem se: ?I gat “wan God we i save toktok long ol man” blong ansa long ol kwestin ya? Plis ridim nekis stori ya.

[Tok blong pija long pej 3]

Taem graon i seksek bigwan long Lisbon long 1755, Masta Voltaire i talem se ol man oli no naf blong kasem save long risen blong ol trabol olsem

[Credit Lines]

Voltaire: From the book Great Men and Famous Women; Lisbon: J.P. Le Bas, Praça da Patriarcal depois do terramoto de 1755. Foto: Museu da Cidade/Lisboa

[Tok blong pija long pej 4]

Plante man we oli harem nius blong ol faet bitwin long ol laen blong man, olsem i bin kamaot long Ruwanda, oli ting se i no gat wan God i stap

[Credit Line]

AFP PHOTO

 [Foto Credit Line long pej 2]

COVER, children: USHMM, courtesy of Main Commission for the Prosecution of the Crimes against the Polish Nation