Ol Yangfala, Holem Fasin We i Stret Long Fes Blong Jeova

SAM Kristin we oli yangfala oli mas lego famle mo kongregesen blong olgeta blong smoltaem, blong laef olgeta wan. Samfala oli mekem olsem from we oli wantem mekem moa long saed blong minista wok blong olgeta. Sam narafala oli mas aot long famle from we oli wantem holem strong long rul ya blong no joen long ol fasin blong wol ya. (Aesea 2:4; Jon 17:16) Long sam kantri, Gavman i givim panis long ol yangfala Kristin blong go kalabus no wok long komuniti from we ol yangfala ya oli wantem stap tru long God. *​—Mak 12:17; Taetas 3:​1, 2.

Taem ol yangfala ya oli stap long kalabus from we oli no joen long ami, maet oli stap longtaem lelebet wetem ol narafala presina we fasin blong olgeta i nogud. Ol yangfala we oli lego hom blong olgeta from narafala risen, olgeta tu maet oli mas wok wetem ol man we fasin blong olgeta i rabis. ?Olsem wanem ol yangfala Kristin ya no sam narafala we oli stap long medel blong ol man olsemia oli save winim ol traem we oli stap fesem mo long semtaem traehad blong ‘holem ol fasin we i stret long fes blong God’? (1 Tesalonaeka 2:​12) ?Olsem wanem ol papa mama i save rerem ol yangfala blong olgeta blong oli dil wetem ol nogud traem ya we maet i kasem olgeta?​—Ol Proveb 22:3.

Ol Traem We Ol Yangfala Nao Oli Kasem Moa

Tákis we i gat 21 yia blong hem, i mas lego famle blong hem, blong go laef hem wan blong 37 manis. Hem i talem se: “I had long mi mo mi harem se mi fraet taem mi mas lego papa mama we oli lukaot gud long mi mo ol elda we oli kaengud long mi.” * Mo hem i talem tu se: “Samtaem, mi mi harem olsem we trabol i save kasem mi isi nomo.” Pétros, we i gat 21 yia blong hem, i mas lego famle mo stap bitim tu yia hem wan. Hem i talem se: “Hemia fastaem long laef blong mi we mi mas mekem ol disisen mi wan long saed blong ol pleplei mo ol fren, mo plante taem ol disisen blong mi oli no waes nating.” Hem i talem tu se: “Samtaem mi harem se from we mi mi fri moa blong mekem plante samting, ale, mi fraet moa blong mekem samting.” Tássos i wan Kristin elda we oltaem i storian wetem ol yangfala we oli gat ol traem olsemia, mo hem i se: “Ol toktok we oli no klin, fasin rebel, mo raf fasin blong ol narafala fren we oli no bilif i save spolem ol yangfala Kristin we oli no strong yet mo we oli no rere blong agensem ol nogud samting ya.”

Taem ol yangfala Kristin oli wok mo laef wetem ol man we oli no gat respek long ol rul blong Baebol, oli nid blong lukaot se oli no folem rabis fasin mo laef blong ol fren blong olgeta we i agensem Baebol. (Ol Sam 1:1; 26:4; 119:9) Maet i had long olgeta blong folemgud wan program blong stadi, go long ol miting, mo joen long wok blong prij. (Filipae 3:​16) Mo maet i no isi tu blong oli putum ol mak long saed blong spirit mo wok strong blong kasem olgeta.

Ol yangfala Kristin we oli stap tru long God oli rili wantem mekem Jeova i glad taem oli wokem ol fasin mo ol toktok we i stret. Oli traehad blong stap tru long Papa blong olgeta long heven taem oli folemgud tok blong hem we i se: “Pikinini boe blong mi, yu mas waes, mo yu mas mekem hat blong mi i glad, blong bambae mi save ansa long hemia we i stap jikim mi.” (Ol Proveb 27:​11, NW ) Oli luksave se ol toktok mo fasin blong olgeta i gat paoa long tingting we ol narafala man oli gat long saed blong Jeova mo ol man blong hem.​—1 Pita 2:12.

I gud tumas we, plante yangfala oli traem bes blong olgeta blong folem fasin blong ol brata blong  faswan handred yia we aposol Pol i prea from olgeta i se: “Mekem laef blong yufala i kam stret gud olsem we Masta blong yumi i wantem. Oltaem, bambae yufala i save mekem ol stret fasin wetem ol gudgudfala wok . . . nao bambae yufala i save stanap strong long taem blong trabol, we tingting blong yufala i longfala, i no save foldaon. Mo oltaem bambae yufala i save harem gud.” (Kolosi 1:​9-11) Baebol i tokbaot sam yangfala we oli fraetgud long God mo oli win blong mekem laef blong olgeta i kam stret gud olsem we Masta blong olgeta i wantem, nating se oli laef long medel blong ol man we fasin blong olgeta i defren, i nogud, mo i fulap long wosip long ol aedol.​—Filipae 2:15.

“Jeova i Stap Wetem Josef”

Jekob mo Rejel, tufala i laekem tumas pikinini blong tufala, hemia Josef. Be taem Josef i yangfala nomo ol man oli karemaot hem long sefples blong papa blong hem we i fraetgud long God. Oli salem hem olsem wan slef long Ijip. Josef i soemaot wan nambawan eksampol from we hem i wan yangfala we i wok had, man i save trastem hem, mo hem i gat gudfala fasin. Nating se hem i wan slef blong man ya Potifa​—we i no stap wosip long Jeova​—be, Josef i gat gudfala tingting mo i wok had. Ale, masta blong hem i putumap Josef blong i bos long olgeta samting long haos blong hem. (Jenesis 39:​2-6) Josef i gohed blong holemstrong long Jeova, from samting ya, taem oli putum hem long kalabus, hem i no gat tingting ya se: “?From wanem mi mas holemstrong long God?” Nating se hem i stap long kalabus hem i soemaot ol gudfala fasin, mo biaen oli putumap hem blong i lukaot long plante wok insaed long kalabus. (Jenesis 39:​17-​22) God i blesem hem, mo olsem Jenesis 39:​23 i talem, “Hae God i stap wetem Josef.”

!From we Josef i laef hem wan, longwe long papa mama blong hem we oli onagud long God, i isi nomo blong hem i folem ol fasin blong ol hiten man we oli laef raonabaot long hem, mo we oli save pulum hem blong mekem ol doti fasin olsem ol man long Ijip oli stap mekem! Be, hem i no mekem olsem. Hem i holemtaet ol rul blong God mo stap klin oltaem agens long ol traem we oli strong we i strong. Taem waef blong Potifa i traem plante taem blong fosem Josef blong slip wetem hem, Josef i gat strong tingting blong talem se: “?Weswe mi mi save mekem rabis samting ya we i sin agens long God?”​—Jenesis 39:​7-9, NW.

Tede, ol yangfala Witnes oli mas tingbaot ol woning we i kamaot long Baebol long saed blong ol nogud fren, ol pleplei we oli nogud, ol doti pija, mo ol rabis miusik. Oli luksave se, “ae blong Jeova i stap lukluk i go long evri ples. Hem i stap lukluk ol nogud man mo ol gud man tu.”​—Ol Proveb 15:3, NW.

Moses i No Laekem Nating “Blong Stap Hapi Long Fasin Blong Sin”

Moses i gruap long haos blong Fero we i fulap long ol aedol mo ol man we oli lukaotem fasin blong pleplei oltaem nomo. Baebol i talem se: “From we Moses i stap bilif strong long God . . . hem i no wantem we olgeta oli talem se hem i pikinini  blong gel blong Fero, hem i no wantem blong i stap hapi long fasin blong sin we i blong smoltaem nomo, hem i glad moa blong go joen long ol man blong God blong harem nogud wetem olgeta.”​—Hibrus 11:​24, 25.

Fasin fren wetem wol ya i save karem sam gud samting, be ol samting ya oli blong smoltaem nomo. Yes, yumi save talem se ol samting ya oli blong smoltaem nomo from we wol ya bambae i lus i no longtaem. (1 Jon 2:​15-​17) ?Yu ting se i gud blong folem eksampol blong Moses? Baebol i talem se: ‘Hem i stap gohed olwe nomo, olsem we i stap luk God ya we man i no save luk long ae blong hem.’ (Hibrus 11:27) Hem i putum tingting blong hem i stap oltaem long olting long saed blong spirit we hem i kasem long ol bubu blong hem we oli fraetgud long God. Hem i mekem we ol stamba tingting blong Jeova oli olsem ol stamba samting long laef blong hem, mo hem i putum wok blong God olsem wan mak we hem i mas kasem.​—Eksodas 2:​11; Ol Wok 7:​23, 25.

Taem ol yangfala we oli fraetgud long God oli stap long medel blong ol fren we i nogud mo we i no lavem God, oli save mekem fasin fren blong olgeta wetem Jeova i stap strong sipos oli stadi olgeta wan. Stadi olsem i blong mekem we oli save gud moa long “God we yumi no save luk hem.” Wan program we i fulap long ol Kristin wok, we i minim fasin blong joen oltaem long ol miting mo wok blong prij, bambae i givhan long ol yangfala blong putum tingting i stap oltaem long ol samting blong spirit. (Ol Sam 63:6; 77:12) Oli mas traehad blong mekem bilif blong olgeta i gru, mo gat strong hop olsem Moses. I gud oli mekem we olgeta tingting mo aksin blong olgeta oli laenap wetem wanem we Jeova i wantem mo kam wan gudfala fren blong hem.

Hem i Yusum Maot Blong Hem Blong Presem God

Long taem ya we profet blong God, Elisa i laef i stap, i gat wan yangfala gel blong Isrel we ol man Siria oli karem hem i go slef blong olgeta. Gel ya i soem wan nambawan eksampol nating se hem i laef longwe long hom blong hem. Hem i kam haosgel long waef blong Neman, bigman long ami blong Siria we i gat leprosi. Gel ya i talem long misis blong hem se: “Misis, mi mi wantem tumas sipos masta i go luk profet ya we i stap long Sameria. Man ya bambae i save tekemaot sik ya, i mekem hem i kam gud bakegen.” From we gel ya i givim witnes, Neman i go luk Elisa long Isrel mo i kam klin long sik ya leprosi.​—2 King 5:​1-3, 13-​19.

Eksampol blong gel ya i givhan long ol yangfala blong yusum maot blong olgeta blong givim ona  long God, nating se oli stap longwe long papa mama. Traem tingbaot, sipos hem i wan gel we i gat fasin blong yusum ol “rabis tok” no “ol tok plei we i nogud” ating bambae hem i harem se hem i sem blong yusum maot blong hem blong givim witnes taem hem i gat janis. (Efesas 5:4; Ol Proveb 15:2) Níkos, i wan yangfala we i gat 20 yia mo i stap long kalabus from we hem i no wantem joen long ami. Yangfala ya i talem se: “Long taem ya we mi mo ol narafala yangfala i stap long kalabus we ol presina blong hem oli stap wokem garen, mo mifala i stap longwe long papa mama mo kongregesen, mi luk se, sloslo, fasin blong mifala blong toktok i stat kam nogud. Samting ya i no presem Jeova nating.” Yumi glad we Níkos mo ol narafala yangfala ya oli folem advaes blong Pol long saed ya we i se: “From we yufala i tabu, mo yufala i man blong God, i no stret nating blong yufala i stap tokbaot ol rabis fasin. Fasin we man i ronem woman, mo ol fasin nogud blong man wetem woman mo ol narafala krangke fasin olsem, mo fasin blong man we i wantem evri samting, bambae yufala i no tokbaot.”​—Efesas 5:3.

Jeova i Wan Trufala Man Long Tingting Blong Olgeta

Stori blong trifala Hibru fren blong Daniel long olfala taon ya Babilon i pruvum trutok we i stap long rul ya we Jisas i talem se, man we i stap mekem i stret gud long ol smosmol samting, hem i save mekem i stret gud long ol bigfala samting tu. (Luk 16:10) Taem trifala ya i fesem problem ya blong kakae ol kakae we Loa blong Moses i blokem, i isi blong tingting se from we oli stap kalabus long wan narafala kantri oli no save jus long samting ya. !Be trifala ya i kasem blesing from we oli no ting nating long ol samting we i olsem smolsmol samting nomo! Oli gat gud bodi mo oli kam waes moa bitim ol narafala yang presina we oli stap kakae ol gudfala kakae blong king. Taem oli stap tru long smolsmol samting, bilif blong olgeta i kam strong moa, mekem se taem oli fesem bigfala traem blong no bodaon long aedol, oli stanap strong.​—Daniel 1:​3-​21; 3:​1-​30.

Jeova i wan trufala man long tingting blong trifala yangfala ya. Nating se oli stap longwe long hom blong olgeta mo long wosip blong God, be oli gat strong tingting blong no letem wol ya i sakem doti long olgeta. (2 Pita 3:​14) Fasin fren we oli gat long God i wan sas samting, taswe oli rere blong lusum laef blong olgeta from.

Jeova i No Save Lego Yu

Taem ol yangfala oli lego ol man we oli lavem mo trastem, oli harem se oli no sefgud mo oli no suagud blong mekem sam samting. Be from we oli trastem fulwan se “Jeova i no save lego” olgeta, oli naf blong stanap strong long ol traem we oli fesem. (Ol Sam 94:14) Sipos ol yangfala ya ‘oli harem nogud long  bodi blong olgeta from gudfala fasin blong olgeta,’ Jeova bambae i givhan long olgeta blong wokbaot “folem ol rod we i stret nomo.”​—1 Pita 3:14; Ol Proveb 8:​20.

Oltaem Jeova i givim paoa mo bigfala blesing long Josef, Moses, gel Isrel ya we i wok slef, mo trifala yangfala Hibru. Tede hem i yusum tabu spirit, Tok blong hem, mo ogenaesesen blong hem blong givim paoa long ol man we oli “faet long gudfala faet ya blong bilif” mo i putum wan pei long fored blong olgeta hemia “laef ya we i no save finis.” (1 Timoti 6:​11, 12, NW ) Yes yu naf blong mekem laef blong yu i stret gud olsem we Jeova i wantem, mo i waes blong mekem olsemia.​—Ol Proveb 23:​15, 19.

[Ol Futnot]

[Bokis blong pija long pej 25]

!PAPA MAMA​—REREM OL PIKININI BLONG YUFALA!

“Ol pikinini we man i bonem taem i yang yet, be taem hem i kam olfala, olgeta oli olsem ol ara long han blong soldia.” (Ol Sam 127:4) Wan ara i no save kasem mak blong hem olsemia nomo. Man i mas save gud olsem wanem blong holem mo sutum ara ya. Long sem fasin, ol pikinini oli no save rere blong fesem ol samting we i hapen long laef taem oli lego haos, sipos papa mama oli no lidim olgeta long stret rod.​—Ol Proveb 22:6.

I isi tumas long ol yangfala blong mekem samting hareap nomo folem tingting blong olgeta no blong folem “ol krangke fasin blong ol yangfala.” (2 Timoti 2:​22) Baebol i givim woning se: “Stik blong panis mo tok blong stretem, tufala samting ya bambae i givim waes. Be boe we oli letem hem i mekem ol samting we hem nomo i wantem, bambae i mekem mama blong hem i sem.” (Ol Proveb 29:15, NW ) Sipos ol papa mama oli no gat sam mak long fasin we ol yangfala oli no mas bitim, samting ya i no rerem olgeta long ol traem we bambae oli fesem taem oli lego haos.

Ol Kristin papa mama oli mas tok klia mo long fasin we oli kea, oli mas talemaot long ol yangfala blong olgeta wanem kaen traem mo fasin we ol fren oli save mekem blong pulum olgeta, mo wanem kaen laef nao i rili stap long wol blong tede. Oli save tokbaot ol nogud samting we wan yangfala maet bambae i kasem taem hem i go laef hem wan. Be papa mama i mas lukaot blong no mekem tingting blong yangfala i foldaon. Trening ya, wetem fasin waes blong God, bambae i “givim waes long olgeta we oli no gat plante ekspiriens, blong givim save long ol yang man, mo blong mekem olgeta oli naf blong tingtinggud.”​​—Ol Proveb 1:4, NW.

Ol papa mama we oli putum ol gudfala fasin blong God mo ol stretfala rul insaed long hat blong ol pikinini blong olgeta, oli givhan long ol pikinini ya blong oli save fesem ol traem long laef. Traehad oltaem blong stadi Baebol tugeta, stori gud tugeta, mo rili intres long laef blong ol pikinini, hemia i mekem se bambae oli win long laef. Papa mama i mas skel gud taem oli givim trening, oli mas leftemap ol fasin we oli gud mo oli no mas bitim mak long trening we oli givim. Long rod ya nao oli mekem se ol pikinini oli naf taem we bambae oli mas go laef olgeta wan. Ol papa mama, tru long eksampol blong yu, yu save tijim ol pikinini se olgeta tu i naf blong laef long wol ya we long semtaem oli no joen long ol fasin blong hem.​—Jon 17:​15, 16.

[Tok blong pija long pej 23]

Sam Kristin yangfala oli mas aot long hom blong olgeta

[Tok blong pija long pej 24]

Taem ol yangfala oli winim ol traem, oli folem eksampol blong Josef mo oli stap klin long olgeta fasin

[Tok blong pija long pej 26]

Folem eksampol blong gel Isrel ya we i wok slef, taem hem i yusum maot blong hem blong ona long Jeova