Pis Blong Westphalia Hem i Mekem Plante Jenis Long Yurop

LONG Oktoba 1998, man ya Roman Herzog we i presiden blong Ripablik blong Jemani bifo, i talem se: “I gat plante hedgavman blong Yurop oli joen wanples long selebresen ya tede. Samting ya i no stap hapen plante taem.” Sam long ol man we oli harem tok ya blong hem, i gat fo king, fo kwin, tu prins, wan haeman we king nomo i antap long hem, mo sam presiden. Selebresen ya we Kaonsel blong Yurop i sponsarem, i impoten tumas long ol 50 yia blong histri blong Jemani. ?Selebresen ya i blong makem wanem?

Manis Oktoba 1998 i makem 350 yia blong Kontrak ya we nem blong hem Pis blong Westphalia. Plante taem long histri, ol kontrak blong pis oli mekem sam bigfala jenis oli kamaot, mo Kontrak blong Westphalia i spesel long saed ya. Taem oli saenem kontrak ya long yia 1648, Wo Blong Toti Yia i finis, mo ol wanwan kantri blong Yurop oli stanap aninit long prapa rula blong olgeta.

Yurop i Jenis

Long Medel Ejes, * tufala grup long Yurop we oli gat moa paoa hemia Katolik Jos mo Gavman blong Rom. Rom i rul long plante handred eria, sam oli bigwan sam oli smol. Tede, ol eria ya oli karem ol nem ya Ostria, Jek Ripablik, is Franis, Jemani, Swiselan, ol kantri klosap long Not Si, mo sam haf blong Itali. Rom i rul long moa eria long Jemani i bitim ol narafala ples, taswe oli singaot gavman blong Rom se Tabu Gavman blong Rom long kantri blong Jemani. I gat wan prins we i rul long wanwan eria, aninit long gavman blong Rom. Empera blong Rom i wan Katolik, mo hem i wan famle Habsburg blong Ostria. Taswe, taem pop mo gavman blong Rom i rul, Yurop i stap fulwan long han blong Katolik jos.

Be, long ol yia biaen long 1500 mo 1600, plante jenis i kamaot long Yurop. Long plante ples long Yurop, ol man oli no glad long Katolik Jos from we i stap westem tumas mane. Sam man olsem Martin Luther mo John Calvin oli wantem jenisim plante samting long saed blong jos, mo oli talem se ol man oli mas folem bakegen ol rul blong Baebol. Ale, fulap man oli agri wetem tufala, nao oli mekem Refomesen i kamaot mo Protestan jos i stanap. Refomesen i seraotem ol man we Rom i rul long olgeta oli go long tri skul​—Katolik, skul blong Luther, mo skul blong Calvin.

Ol Katolik oli no trastem ol Protestan, mo ol Protestan oli luk rabis long ol Katolik. Tingting ya i mekem se jes afta long yia 1600, Protestan Yunion mo Katolik Lig oli stanap. Sam prins oli joen long Yunion, sam nara prins oli joen long Lig. Long Yurop​—speseli long ol kantri we Rom i rul long olgeta—​ol man oli no trastem nating ol narafala. Yurop i olsem wan bom we i rere nomo blong bosta. Ale, taem i bosta, wan faet i kamaot we i gohed blong 30 yia.

Samting We i Mekem Yurop i Bosta Olsem Wan Bom

Ol Protestan rula oli traem pulum ol Habsburg we oli Katolik blong letem ol man oli wosip olsem oli wantem. Be ol Habsburg oli slo blong letem samting ya, mo long yia 1617-​1618,  oli fosem tu jos blong Luther long Bohemia blong klosem doa blong olgeta. Hemia i mekem ol haeman blong Protestan oli kros, nao oli go insaed long wan haos blong ol haeman long Prague, oli holem tri bigman blong Katolik, mo oli sakem trifala i aot long windo blong stori haos ya. Samting ya nao i mekem Yurop i bosta olsem wan bom.

Ol memba blong ol jos ya oli stap talem se oli man blong Jisas Kraes we i Prins blong Pis, be naoia oli stat faetfaetem olgeta. (Aesea 9:6) Long Faet blong Waet Hil, ol Katolik oli kilimdaon ol Protestan nao Protestan Yunion i lus olgeta. Ol Katolik oli kilim i ded sam haeman blong Protestan long maket ples long Prague. Long olgeta ples long Bohemia, oli tekem graon blong ol Protestan ya we oli no wantem lego jos blong olgeta, nao oli givim graon ya i go long ol Katolik. Buk ya 1648​—Krieg und Frieden in Europa (1648​—Wo mo Pis Long Yurop) i talem se “i neva gat wan narafala taem olsem hemia long sentrol Yurop, we ol graon i go long han blong ol niufala ona.”

Trabol ya we i stat olsem wan rao nomo bitwin long ol skul long Bohemia, i kam antap gogo i kam wan bigfala faet bitwin ol kantri we oli wantem rul. Long nekis 30 yia, Denmak, Franis, Netalan, Spen, mo Swiden i joen long faet ya. Plante Katolik mo Protestan rula, oli wantem mane mo paoa nomo, ale oli faet blong mekem se politik pati blong olgeta i win, mo blong oli kasem mane. Wo blong Toti Yia ya i gat ol defdefren haf blong hem, mo oli putum nem blong ol haf ya folem nem blong ol enemi blong empera. Sam buk blong histri oli makemaot fo haf blong hem: Wo bitwin Bohemia mo Palestaen, Wo bitwin Denmak mo Lowa Saksoni, Wo blong Swiden, mo Wo bitwin Franis mo Swiden. Bighaf blong faet ya i kamaot long graon we Rom i rul long hem.

Long faet ya oli yusum ol han gan, masket, ol masket we oli sutum bom i go klosap nomo, mo ol bigfala masket we oli sutum bom i go longwe. Kantri blong Swiden nao i salem ol tul blong faet long olgeta. Ol Katolik mo Protestan oli gohed blong faetfaetem olgeta nomo. Ol Katolik soldia oli stap singaot se “Santa Maria” mo ol Protestan soldia oli stap singaot se “God i stap wetem mifala.” Ol soldia oli stilim olting blong ol man taem oli faet i gotru long ol eria blong Jemani, oli mekem long ol enemi blong olgeta mo ol narafala man olsem we oli anamol nomo. Wo ya i kam nogud tumas. Hem i defren olgeta long profet tok blong Baebol we i talem se: !“Olbaot long wol, ol man bambae oli no moa save girap blong go kilim ol narafala man, neva bambae oli save mekemrere bakegen blong go mekem faet”!​—Maeka 4:3.

Long ol yia we ol pikinini blong Jemani oli stap gruap, oli luk faet nomo, oli no save wan narafala fasin blong laef. Ol man tu oli taed long faet ya, oli wantem pis nomo. Ating i save gat pis sipos ol rula oli no sapotem ol defdefren pati blong olgeta. Politik i kam antap moa gogo, wo ya i no moa wan faet bitwin long ol skul, be wan faet blong politik nomo. Samting we i  narakaen se, man ya we i mekem wo ya i jenis olsem, hem i wan haeman blong Katolik jos.

Kadinol Richelieu i Soem Paoa Blong Hem

Long ol yia 1624 kasem 1642, Armand-Jean du Plessis i praeminista blong Franis. Oli putum taetel ya Kadinol de Richelieu long hem. Hem i wantem mekem se Franis nao i kam bigfala politik paoa blong Yurop. Ale, hem i traem daonem paoa blong ol Katolik fren blong hem, famle Habsburg. ?Olsem wanem hem i mekem samting ya? Hem i givim mane long ol Protestan ami blong Jemani, Denmak, Netalan, mo Swiden, we oli stap faetem ol Habsburg, blong oli save gohed moa long faet ya.

Long 1635, Richelieu i sanem ol ami blong Franis oli go faet, hemia fastaem we Franis i joen long wo ya. Buk ya vivat pax​—Es lebe der Friede! (!Pis Olwe!) i tokbaot las haf blong Wo blong Toti Yia se, “hem i no moa wan faet blong ol skul. . . . Wo ya i kam wan faet blong ol politik pati we oli wantem rul long Yurop.” Long stat blong wo ya, ol Katolik oli faetem ol Protestan. Be long en blong wo ya, Katolik mo Protestan i joen tugeta blong faetem ol narafala Katolik. Katolik Lig we hem i lusum paoa jes afta 1630, i finis olgeta long 1635.

Miting Long Westphalia Blong Mekem Pis

Yurop i fulap long fasin stil, fasin blong kilim man i ded, repem woman, mo sik. Sloslo, ol man oli luksave se i no gat wan saed we i save win long faet ya, ale oli wantem pis nomo. Buk ya vivat pax​—Es lebe der Friede! i talem se “jes bifo long yia 1640, ol prins we oli rul oli luksave se faet ya i no save givim samting we oli wantem.” ?Be olsem wanem oli save mekem pis i stanap olsem ol man oli wantem?

Empera Ferdinand 3, Hedgavman blong Rom, mo King Louis 13 blong Franis, mo Kwin Christina blong Swiden, trifala i agri se i mas gat wan miting we olgeta saed long faet ya oli kam wanples blong faenem rod blong putum pis. Ale oli jusum tu ples blong mekem miting ya​—taon ya Osnabrück mo taon ya Münster long wan provins blong Jemani we nem blong hem Westphalia. Oli jusum tufala taon ya from we tufala i stap long medel stret blong bigfala taon blong Swiden mo bigfala taon blong Franis. Stat long yia 1643, samwe long 150 grup blong haeman​—wetem plante advaesa blong olgeta—​oli kam long tufala taon ya. Ol Katolik oli hivap long Münster, ol Protestan long Osnabrück.

Fastaem, oli talemaot olsem wanem miting ya bambae i gohed, wetem taetel mo posisen blong ol man we oli kam, weples bambae oli sidaon, mo plan blong miting ya. Nao oli stat tokbaot pis. Sam man oli karem toktok blong wan grup i go long narawan, mo narawan i sanem toktok i kambak. Afta klosap faef yia​—wo i stap gohed yet—​oli agri long rod blong mekem pis. Blong mekem Kontrak blong Westphalia, oli no saenem wan pepa nomo. Empera Ferdinand 3 i saenem wan kontrak wetem Swiden, mo hem i saenem wan narafala kontrak wetem Franis.

Taem nius i goaot se oli saenem kontrak ya finis, ol man oli mekem bigfala lafet. Long plante taon, ol man oli sutum ol krak i go antap we oli laetem gud skae. Oli ringim bel blong jos, oli sutum ol bigfala masket, mo ol man oli singsing long rod. ?Olsem wanem? ?Naoia pis bambae i stap olwe long Yurop?

?I Save Gat Pis Olwe?

Kontrak blong Westphalia i tokbaot fasin blong rul. Olgeta we oli joen long kontrak ya oli mas respektem graon blong ol narafala mo oli no mas pusum nus blong olgeta long bisnes blong ol narafala ya. Ale, long taem ya, i olsem se Yurop we yumi save hem tede, i stat, ol wanwan kantri blong hem wetem ol prapa rula blong olgeta. Sam long ol kantri ya oli kasem plante gudfala samting from kontrak ya, sam oli kasem smol nomo.

 Franis i kam wan bigfala paoa, mo Netalan wetem Swiselan tufala i kam independen. Long Jemani, wo i spolem plante ples, ale kontrak ya i no givhan bigwan long kantri ya. Disisen blong ol narafala kantri nao i gat bigfala paoa long fiuja blong Jemani. The New Encyclopædia Britannica i talem se: “Ol kantri we oli gat moa paoa olsem Franis, Swiden mo Ostria, oli tekem ol disisen we i mekem i gud long olgeta nomo, nao ol prins blong Jemani oli save winim samting no oli save lusum samting from ol disisen ya.” Ol eria blong Jemani oli no joen olsem wan kantri nomo, be oli stap wanwan olsem bifo. Mo tu, oli letem sam haf blong Jemani blong oli kam aninit long rul blong narafala kantri, olsem sam haf blong ol bigfala reva blong Jemani​—reva Rhine, Elbe, mo Oder.

Folem kontrak ya, Katolik jos, skul blong Luther mo skul blong Calvin, trifala evriwan i gat sem paoa. I no olgeta man evriwan we oli glad long samting ya. Pop Innocent 10 i agensem kontrak ya strong, i talem se i no wan prapa kontrak we i stret. Nating se i olsem, blong tri handred yia, ol skul oli stap olsem kontrak ya i talem. I tru se ol man wanwan oli no fri yet blong jusum skul blong olgeta, be kontrak ya i mekem se oli kam klosap moa long samting ya.

Kontrak ya i finisim Wo Blong Toti Yia, nao klosap olgeta faet blong hem oli finis. Hemia laswan bigfala wo long Yurop long saed blong skul. Biaen, oli faet from politik mo mane, be i no from skul. Hemia i no min se ol skul oli no moa joen long ol faet long Yurop, no gat. Long Wol Wo Wan mo Wol Wo Tu, ol soldia blong Jemani oli werem wan strap we i karem sem tok long bakel blong hem we yumi harem finis, hemia se: “God i Stap Wetem Mifala.” Long ol nogud faet ya, bakegen ol Katolik mo Protestan oli joen tugeta long wan saed blong faet agensem ol Katolik mo Protestan long narafala saed.

Yes, i klia se Kontrak blong Westphalia i no mekem pis i stanap blong olwe. Be, i no longtaem, bambae olgeta man we oli obei long God oli save luk pis blong olwe. Jeova God bambae i yusum Kingdom blong Pikinini blong hem, Jisas Kraes, blong putum pis blong olwe. Aninit long gavman ya, bambae i gat wan trufala skul nomo, mo skul ya bambae i joenemgud ol man, i no seraotem olgeta. Bambae i no gat man we i go faetem narafala, from skul no from wan narafala samting bakegen. !Bambae yumi glad tumas taem Kingdom ya i rul mo wol “bambae i stap kwaet” oltaem!​—Aesea 9:​6, 7.

[Futnot]

[Tok blong makem poen long pej 21]

Long stat blong wo ya, ol Katolik oli faetem ol Protestan. Be long en blong wo ya, Katolik mo Protestan i joen tugeta blong faetem ol narafala Katolik

[Tok blong makem poen long pej 21]

Ol soldia oli stap singaot se “Santa Maria” no “God i stap wetem mifala”

[Tok blong pija long pej 21]

Kadinol Richelieu

[Tok blong pija long pej 23]

Pija we oli wokem afta long yia 1500 blong soem faet bitwin Luther, Calvin, mo pop

[Foto Credit Line blong pija long pej 20]

From the book Spamers Illustrierte Weltgeschichte VI

[Foto Credit Lines blong pija long pej 23]

Religious leaders struggling: From the book Wider die Pfaffenherrschaft; map: The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck