?I Stret We Ol Lida Blong Jos Oli Joen Long Politik?

“WAN ajbisop blong Kanada i talem long ol man we oli wokbaot i go long ol tabu ples blong wosip se, ‘Sipos yumi joen long politik, bambae yumi save halpem ol puaman . . . Nating se ol gavman tede oli no laenap wetem samting we God i wantem, be ‘yumi mas joen long politik blong karem stret fasin i kam long ol puaman.’ ”—Catholic News.

Plante lida blong jos oli leftemap politik taem oli prij insaed long jos, mo plante long olgeta oli holem sam impoten wok insaed long gavman tu. Sam lida blong jos oli traem jenisim politik. Sam narafala we oli joen long politik oli leftemap sam gudfala tingting olsem hemia se olgeta man oli sem mak, nomata kala blong skin blong olgeta, mo oli wantem finisim fasin blong man i slef. Tru, ol man oli tinghae mo oli rimembagud ol lida ya blong jos we oli joen long politik.

Be plante man we oli go long jos oli harem nogud taem oli luk ol prija blong olgeta oli tekpat long politik. Long niuspepa ya Christian Century, wan stori we i tokbaot skul mo politik i talem se: “Ol [Protestan] ya nao, samtaem, oli talem se i no stret we ol lida blong jos blong olgeta oli joen long politik.” Plante man we oli laekem God oli harem se skul i wan samting we i tabu tumas, mo i no mas joen long politik.

Ol samting ya oli putum kwestin long tingting blong yumi. Ating olgeta man we oli wantem laef long wan wol we i moagud, bambae oli intres long ol kwestin ya: ?Ol lida blong Kristin Skul oli naf blong jenisim politik? * ?God i wantem yusum politik blong givim wan gavman mo wan wol we i moagud long ol man? ?Hem i rili wok blong Kristin Skul blong stanemap wan niufala politik?

?Olsem Wanem Ol Lida Blong Jos Oli Stat Joen Long Politik?

Henry Chadwick, wan man blong stadi long histri, i talem long buk ya The Early Church se ol man oli savegud ol faswan Kristin from we “oli no wantem kasem paoa long wol ya.” Hem i talem se grup ya “i no joen long politik, i no mekem trabol, mo i leftemap pis.” Buk ya A History of Christianity i talem se: “Plante Kristin oli gat strong tingting ya se i no gat wan long olgeta we i gat raet blong joen long ol politik pati . . . Hippolytus i talem se long stat blong ol yia tu handred, ol Kristin oli folem finis fasin ya se sipos wan haeman blong gavman i wantem joen wetem [Kristin] Jos, hem i mas lego wok blong hem fastaem.” Be sloslo, ol man we oli wantem kasem paoa oli stat lidim ol kongregesen, mo oli givim ol hae nem no taetel long olgeta wan bakegen. (Ol Wok 20:29, 30) Sam long olgeta oli wantem kam lida blong jos mo lida blong politik tu. Ale, wan bigfala jenis long gavman blong Rom i openem rod long ol lida ya blong jos we oli wantem kasem paoa.

Long yia 312 K.T., * hiten man ya Constantine  we i Hedgavman blong Rom, i stat intres long Kristin Skul. Wan samting blong sapraes hemia se, ol bisop blong jos oli agri blong mekem wan kontrak wetem hiten rula ya, blong kasem ol hae posisen we hem i wantem givim long olgeta. Henry Chadwick i talem se: “Jos i stat joen plante moa long ol bigfala disisen blong politik.” ?Fasin ya blong joen long politik i mekem wanem long ol man blong jos?

Politik i Gat Paoa Long Ol Prija

Man ya Augustine, wan Katolik we i stadi long ol bilif blong jos mo i laef long ol yia fo handred, i leftemap tingting ya se God i yusum ol man blong jos blong oli mekem politik. Hem i ting se jos bambae i rulum olgeta nesen mo i karem pis long ol man. Be H. G. Wells, wan man blong raetem histri, i talem se: “Ol samting we i hapen long Yurop, stat long ol yia fo handred go kasem ol yia fotin handred, i soem we tingting ya se jos i save rulum fulwol i neva kasem mak blong hem.” Krisendom * i neva karem pis long Yurop, mo i neva karem pis long fulwol. Plante man oli no moa tinghae long Kristin Skul olsem fastaem. ?Wanem i hapen?

Plante man we oli talem se oli Kristin oli joen long politik from we oli wantem mekem i gud. Be biaen oli joen long sam samting we i nogud olgeta. Ol man oli savegud man ya Martin Luther, wan prija we i tanem Baebol i go long narafala lanwis, from we hem i traehad blong jenisim sam samting long Katolik Jos. Be ol traehad we Martin Luther i mekem blong agensem ol bilif blong jos, i pulum plante man oli kam long hem we olgeta ya oli joen long politik blong agensem gavman. Ale Luther i stat talemaot prapa tingting blong hem long saed blong politik, mo hem i lusum respek blong plante man. Fastaem, hem i sapotem ol fama we oli rebel agensem ol haeman, from we ol haeman ya oli stap mekem i nogud long olgeta. Be biaen, taem rebelian blong ol fama ya i kam raf tumas, Luther i pulum ol haeman nao blong oli spolemgud ol rebel ya. Ol haeman ya oli mekem samting we Luther i talem, mo oli kilim i ded plante taosen man. Yumi no sapraes we ol fama ya oli luk Luther olsem wan giaman fren from we hem i tanem baksaed long olgeta. Luther i pulum tingting blong ol haeman tu blong oli rebel agensem Katolik hedgavman blong olgeta. Blong talem stret, stat long taem we oli mekem grup ya blong ol Protestan, hemia nem we oli givim long ol man we oli biaenem Luther, grup ya i stap wok finis olsem wan politik pati. ?Paoa i mekem wanem long Luther? Paoa i spolem hem. Eksampol, fastaem hem i no wantem fosem ol man blong biaenem hem, be biaen, hem i pusum ol fren blong hem long politik blong oli bonem long faea olgeta man we i agensem baptaes blong ol pikinini.

John Calvin i wan impoten lida blong jos long Geneva, be hem tu i kasem bigfala paoa long politik. Taem Michael Servetus i eksplenem se bilif ya Triniti i no stanap long Baebol, Calvin i yusum politik paoa blong hem blong sapotem ol man we oli bonem Servetus long faea. !Calvin i gowe fulwan long ol tijing blong Jisas!

Maet ol man ya oli fogetem ol tok blong Baebol long 1 Jon 5:19 we i se: “Olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan.” ?Ol man ya oli rili wantem jenisim politik long taem blong olgeta, no oli intres moa blong kasem paoa mo blong gat ol fren we oli gat hae posisen? Nating se i olsem wanem, oli no tingbaot ol tok ya we tabu spirit i pusum aposol Jemes blong raetem se: “?Weswe? ?Yufala i no save se man we i wantem tumas ol fasin blong wol, hem i kam enemi blong God? Taem yufala i wantem tumas ol fasin blong wol, be semtaem nomo yufala i kam enemi blong God.” (Jemes 4:4) Jemes i save ol tok ya we Jisas i bin talem long saed blong ol disaepol blong hem  se: “Oli no man blong wol, olsem we mi mi no man blong wol.”—Jon 17:14.

Plante man oli agri se ol Kristin oli no mas joen long ol rabis fasin blong wol ya, be nating se i olsem, oli ting se ol Kristin oli save joen long politik, oli save joen long “ol fasin blong wol” lelebet. Oli talem se sipos ol Kristin oli no joen long politik, oli no save soem lav blong olgeta long ol narafala. Oli ting se ol lida blong jos oli mas toktok mo oli mas mekem samting blong agensem kruked fasin mo fasin we i no stret. ?Be olsem wanem? ?Yu ting se tijing ya blong Jisas se yumi no mas man blong wol, i minim se yumi no save soem lav long narafala? ?Wan Kristin i save stap longwe long politik we i seraotem ol man, mo long semtaem hem i save givhan long ol man we oli nidim help? Haf we i kam biaen i tokbaot ol kwestin ya.

[Ol Futnot]

[Tok blong pija long pej 4]

Ol lida blong jos oli mekem wan kontrak wetem ol rula, olsem Hedgavman ya Constantine, blong kasem politik paoa

[Credit Line]

Musée du Louvre, Paris

[Tok blong pija long pej 5]

?From wanem sam impoten lida blong jos oli joen long politik?

Augustine

Luther

Calvin

[Credit Line]

Augustine: ICCD Photo; Calvin: Portrait by Holbein, from the book The History of Protestantism (Vol. II)