?Baebol i Save Halpem Yu Blong Tijim Pikinini Blong Yu?

FLAOA ya orchid i naes tumas, be i no isi blong mekem hem i gru. Yu mas lukaotgud long tempraja mo laet we i stap kasem flaoa ya, mo saes blong pot tu we yu putum flaoa ya long hem. Orchid i save ded kwiktaem nomo sipos graon mo samting we oli putum insaed long graon blong mekem flaoa i gru, oli no stret long hem. Mo tu i gat ol sik mo bebet we oli save spolem orchid. Taswe, plante taem, man i mestem taem hem i planem faswan orchid blong hem.

Wok blong tijim pikinini, hem i had moa mo i nidim fasin luksave. Taswe plante taem ol papa mama oli harem se oli no naf blong trenem pikinini blong olgeta. Plante long olgeta oli harem se oli nidim help, olsem man blong planem orchid we hem i nidim advaes blong wan man we i gat gudhan finis blong planem flaoa ya. Olgeta papa mama oli wantem kasem ol beswan advaes. ?Hu i save givim ol advaes ya long olgeta?

Baebol i no wan buk long saed blong fasin blong trenem ol pikinini. Be God i yusum tabu spirit blong hem blong pulum ol man we oli raetem Baebol, blong oli raetem sam gudfala advaes long saed ya. Baebol i talem se man i mas wokhad blong wokem ol naesfala fasin, hemia wan samting we plante man oli ting nating long hem. (Efesas 4:​22-24) Long saed ya, ol advaes blong Baebol oli impoten tumas blong givim gudfala tijing. Plante taosen man oli haremgud finis from we oli mekem ol advaes ya i wok long laef blong olgeta, nomata wanem kalja blong olgeta mo nomata oli laef naoia no bifo. Taswe, sipos yu folem ol advaes blong Baebol, samting ya bambae i halpem yu blong trenemgud pikinini blong yu.

Beswan Tijing i Kamaot Long Eksampol Blong Papa Mama

“Yes i tru, yufala i save tijim ol narafala man. ?Be from wanem yufala i no save tijim yufala bakegen? Yufala i stap talem long olgeta se, ‘Bambae yu no mas stil.’ ?Be from wanem yufala i stap stil? Yufala i stap talem se, ‘Bambae yu no mas stilim woman blong narafala man.’ ?Be from wanem yufala i stap stilim woman?”​—Rom 2:​21, 22.

Wan jeaman blong Ofis blong Edukesen long Seoul i talem se: “Fasin blong givim eksampol long ol toktok mo ol aksin blong yumi, hem i beswan fasin blong tijim wan pikinini.” Sipos papa mama i talem long pikinini se hem i no mas mekem wan samting, be tufala i no givim gudfala eksampol long ol toktok mo ol aksin blong tufala, kwiktaem nomo bambae pikinini ya i ting se papa mama blong hem i gat tu fes. Ale, ol tok blong papa mama bambae oli no gat paoa long hem. Olsem, sipos papa mama i wantem tijim pikinini blong tufala blong tok tru, tufala i mas gat fasin blong tok tru fastaem. Plante papa mama, taem oli no wantem ansa long telefon, oli talem long pikinini blong talem se, “Sore, papa (no mama) blong mi i no stap.” Pikinini we i mas talem samting ya bambae i harem nogud mo i konfius lelebet. Be biaen, maet bambae pikinini ya i stat blong giaman taem hem i fesem wan trabol we hem i no save olsem wanem blong stretem, mo bambae hem i no sem nating long fasin ya. Taswe, sipos papa mama i wantem we pikinini blong tufala i gat fasin blong tok tru, tufala i mas soem fasin ya fastaem long ol toktok mo aksin blong tufala.

?Yu yu wantem we ol toktok blong pikinini blong yu i soem respek long ol narafala? Ale yu mas givim eksampol. Bambae pikinini blong yu i kwik blong folem ol fasin blong yu. Sung-sik i gat fo pikinini. Hem i talem se: “Mi wetem waef blong mi, mitufala i jus blong no yusum ol toktok we oli nogud. Mitufala i soem respek long mitufala, mo mitufala i no singaot bigwan, nating se mitufala i harem nogud no mitufala i kros. Ol gudfala fasin oli gat moa  paoa blong tijim ol pikinini i bitim toktok. Mitufala i glad blong luk we ol pikinini blong mitufala oli soem respek mo oli gat ol naesfala fasin taem oli toktok wetem ol narafala.” Long Galesia 6:​7, Baebol i talem se: “Wanem sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo, man ya bambae i mas kakae.” Ol papa mama we oli wantem se pikinini blong olgeta i stap klin long tingting mo fasin, olgeta nao oli mas soem eksampol fastaem mo stap klin long tingting mo fasin blong olgeta.

Storiangud Oltaem Wetem Pikinini Blong Yu

“Oltaem, yufala i mas tijim ol pikinini blong yufala long [ol loa blong God]. Sipos yufala i stap long haos, no yufala i stap wokbaot, no yufala i go blong slip, no yufala i girap bakegen, be yufala i mas tokbaot ol samting ya.”​—Dutronome 6:7.

Plante moa man naoia oli stap wok ova taem. Taem hasban mo waef tufala tugeta i wok, samting ya i jenisim laef blong ol pikinini. Papa mama i no moa spenem taem wetem pikinini blong tufala. Afta wok, papa mama tufala i mas klinim haos mo mekem sam narafala wok bakegen, taswe plante taem ating oli taed tumas. ?Be sipos i olsem, olsem wanem yu save faenem taem blong storiangud wetem pikinini blong yu? Maet yu gat janis blong storian wetem hem sipos yufala i klinim haos tugeta. Papa blong wan famle i sakemaot televisin blong olgeta, from we hem i wantem gat moa taem blong storian wetem ol pikinini blong hem. Hem i talem se: “Fastaem, ol pikinini oli harem se oli les, be taem mi plei wetem olgeta mo mi tokbaot sam gudfala buk wetem olgeta, sloslo, oli no moa tingbaot televisin.”

I impoten tumas we ol pikinini oli lanem blong storiangud wetem papa mama blong olgeta taem oli smol yet. Sipos no, taem oli kam ol yang man no yang woman mo oli fesem ol problem, bambae oli no tingbaot papa no mama blong olgeta olsem wan fren we oli save kam storian wetem hem. ?Olsem wanem yu save halpem olgeta blong talemaot samting we i stap dip long hat blong olgeta? Ol Proveb 20:5 i talem se: “Ol tingting blong man i olsem wota long wel we i godaon we i godaon, be man we i save luksave ol had samting, hem i save faenemaot ol tingting olsem.” Sipos yu yusum ol kwestin we i pulum hem blong toktok, olsem kwestin ya se “?Wanem tingting blong yu?” bambae yu pulum hem blong talem ol dip tingting mo filing blong hem.

?Bambae yu mekem wanem sipos pikinini blong yu i mekem wan rong? Long taem ya nao, hem i nidim fasin luksave blong yu. Yu mas bos long ol filing blong yu taem yu lesin long pikinini blong yu. Wan papa i eksplenem se hem i mekem wanem taem wan problem olsem i kamaot. Hem i talem se: “Taem ol pikinini oli mekem wan rong, mi traem blong stap kwaet. Mi sidaon mo mi lesin long ol samting we oli talem. Mi traem kasem save wanem i hapen. Taem mi faenem i had blong bos long kros blong mi, mi wet smol blong letem tingting blong mi i kam kwaet.” Sipos yu bos long ol filing blong yu mo yu lesin long ol pikinini blong yu, bambae ol pikinini oli rere moa blong akseptem ol advaes blong yu.

I Impoten Tumas Blong Stretem Ol Pikinini Wetem Lav

“Ol papa mo mama. Bambae yufala i no mas mekem ol samting long ol pikinini blong yufala we i save mekem olgeta oli kros. Yufala i mas lukaot gud long olgeta. Yufala i mas stretem olgeta, mo yufala i mas tijim olgeta, olsem we Masta blong yumi i stap stretem yumi, i stap tijim yumi.”​—Efesas 6:4.

Blong kasem ol gudfala frut, fasin blong yu blong stretem ol pikinini wetem lav i impoten tumas. ?Olsem wanem papa mama i save ‘mekem ol pikinini oli kros’? Sipos oli strong tumas taem oli stretem pikinini we i mekem wan smol mastik nomo, no sipos oli yusum ol tok we oli daonem pikinini taem oli stretem hem, bambae pikinini ya i no wantem folem tok blong olgeta. Oltaem, ol papa mama oli mas stretem pikinini blong olgeta wetem lav. (Ol Proveb  13:24) Sipos yu mekem pikinini blong yu i tingting long mastik blong hem, bambae hem i luksave we yu stretem hem from we yu lavem hem.​—Ol Proveb 22:15; 29:19.

I gud tu sipos ol pikinini oli kasem ol nogud frut we i kamaot taem oli mekem wan samting we i no stret. Olsem nao, sipos pikinini i mekem i nogud long narafala, yu mas pulum hem blong talem sore. Sipos hem i no obei long sam rul insaed long famle, yu mas blokem hem long sam samting we hem i laekem, nao hem i save luksave we i impoten blong obei long ol rul ya.

I gud blong stretem ol pikinini long stret taem. Prija 8:11 i talem se: “Taem ol man we oli stap brekem loa oli no kasem panis kwiktaem, tingting blong olgeta man oli stap kam fulap long ol plan blong mekem ol samting nogud.” Long sem fasin, plante pikinini oli traem papa mama blong olgeta blong luk sipos oli save mekem wan rong we oli no kasem panis from. Taswe taem yu givim woning finis se bambae hem i kasem panis sipos hem i mekem wan rong, ale yu mas givim panis ya long hem.

I Impoten Blong Mekem Samting Tugeta Olsem Famle

“God . . . i putum taem blong man i harem gud . . . mo i putum taem blong man i danis.”​—Prija 3:​1, 4.

Pikinini i nidim taem blong spel mo pleplei. Samting ya i halpem tingting mo bodi blong hem blong i grugud. Taem ol papa mama oli pleplei wetem ol pikinini blong olgeta, famle i joengud tugeta, mo ol pikinini oli harem sef. ?Wanem kaen pleplei we wan famle i save mekem tugeta? Sipos yu tektaem blong tingbaot samting ya, bambae yu faenem plante defren pleplei. Yu save plei spot, olsem ron long baskel, plei tenis, futbol no volibol. Mo traem tingbaot gudtaem we yu save gat wetem famle blong yu sipos ful famle i save plei miusik tugeta. Mo sipos yu wokbaot tugeta i go long solwota, bambae yu glad blong rimemba ol gudfala taem ya.

Long ol taem olsem, papa mama i save tijim ol pikinini blong olgeta olsem wanem blong skelgud long saed blong pleplei. Wan Kristin brata we i gat tri boe i talem se: “Mi pleplei wetem ol pikinini blong mi sipos mi gat janis. Olsem nao, taem oli plei ol gem long kompiuta, mi askem long olgeta olsem wanem blong plei. Oli glad tumas blong eksplenem long mi olsem wanem blong plei long ol gem ya, nao mi tekem janis blong talem long olgeta se oli mas lukaot long ol pleplei we oli nogud. Mi glad blong luk se oli sakemaot ol pleplei we i no stret.” Yes, ol pikinini we oli glad long pleplei we famle blong olgeta i mekem tugeta, bambae oli no intres tumas long ol film blong televisin, video mo sinema, mo ol pleplei long Intenet tu, we oli leftemap raf fasin, seks, mo fasin blong tekem drag.

Halpem Ol Pikinini Blong Yu Blong Jusum Ol Gudfala Fren

“Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.”​—Ol Proveb 13:20.

Wan Kristin papa we i bin trenemgud ol fofala pikinini blong hem i talem se: “I impoten tumas we oli jusum ol gudfala fren. Wan nogud fren i save spolem olgeta wok we papa mama i mekem.” Blong halpem ol pikinini blong hem blong oli gat ol gudfala fren, hem i askem ol kwestin olsem: ?Hu i besfren blong yu? ?From wanem yu laekem hem? ?Wanem ol fasin blong hem we yu wantem folem? Wan narafala papa i mekem plan blong ol pikinini blong hem oli invaetem ol gudfala fren blong olgeta oli kam long haos. Olsemia hem i save lukluk gud long olgeta mo givim ol stret advaes long ol pikinini blong hem.

I impoten blong lanem long ol pikinini se oli save fren wetem ol yangfala, be oli save fren wetem ol olfala  tu. Bum-sun, wan papa we i gat tri boe, i talem se: “Mi halpem ol pikinini blong mi blong oli luksave se oli save fren wetem ol man we oli olfala moa tu, olsem Deved we i fren wetem Jonatan long Baebol. Mi invaetem sam Kristin we oli yangfala wetem sam narafala we oli olfala blong joen wetem ol pikinini blong mi. Olsemia, ol pikinini oli kampani wetem plante defdefren kaen man we oli no gat sem yia olsem ol fren blong olgeta.” Ol pikinini we oli joengud wetem ol olfala we oli givim wan gudfala eksampol, oli gat janis blong lanem plante samting.

Yu Save Trenemgud Ol Pikinini Blong Yu

Wan stadi we oli mekem long Yunaeted Stet i soem se plante papa mama we oli traem tijim pikinini blong olgeta long ol naesfala fasin, olsem fasin blong bos long hem wan, fasin blong stretem hem wan, mo fasin blong tok tru mo no stil, oli no kasem plante gudfala frut. ?From wanem? Wan mama we i ansa long ol kwestin blong stadi ya i talem se: ‘Sore tumas be, i gat wan rod nomo sipos yumi wantem protektem ol pikinini blong yumi. Yumi mas lokem olgeta insaed long haos mo blokem olgeta blong oli neva aot long haos.’ Mama ya i minim se wol blong tede we ol pikinini oli gruap long hem, hem i moa wos i bitim bifo. ?Sipos wol i nogud olsem, yu ting se yu save tijimgud ol pikinini blong yu yet?

Sipos yu wantem planem wan orchid be yu tingting tumas se flaoa ya bambae i ded, tingting blong yu bambae i foldaon. !Be sipos wan man we i gat gudhan long fasin blong planem ol orchid i kam luk yu, i givim sam gudfala advaes long yu mo i talem long yu se, “Bambae flaoa ya i grugud sipos yu mekem olsem mi talem long yu,” bambae yu haremgud! Jeova, Haefala God ya we i save evri samting, Hem i givim ol beswan advaes long fasin blong tijim ol pikinini. Hem i talem se: “Sipos yu tijimgud pikinini blong yu long fasin we i stret blong hem i folem, taem hem i kam bigman, bambae i no save gowe long hem.” (Ol Proveb 22:6) Sipos yu folem ol advaes blong Baebol blong trenem ol pikinini blong yu, bambae yu glad blong luk ol pikinini blong yu oli gruap blong kam ol bigman we oli save mekem wok olgeta wan, we oli kea long ol narafala, mo oli tinghae long gudfala fasin. Bambae ol man oli laekem olgeta, be samting we i moa impoten se, Jeova, Papa blong yumi long heven, bambae Hem i laekem olgeta.