Oli Taed, Be Oli No Kam Slak
Oli Taed, Be Oli No Kam Slak
“Hae God ya, . . . hem nao i mekem olgeta samting long wol ya. . . . Olgeta we oli taed, hem i stap givim paoa long olgeta, mo olgeta we oli no strong, hem i stap mekem olgeta oli strong bakegen.”—AESEA 40:28, 29.
1, 2. (a) ?Wanem gudfala toktok i go long olgeta we oli wantem mekem trufala wosip? (b) ?Wanem denja i save spolem yumi long saed blong spirit?
YUMI ol man blong Jisas, yumi savegud tok ya blong hem we i singaot yumi long kaen fasin se: “Yufala evriwan we yufala i stap hadwok tumas, mo we yufala i stap karem ol hevi samting, yufala i kam long mi, nao mi bambae mi tekemaot ol hevi samting ya, mi mekem we yufala i spel gud. . . . Yok ya we mi bambae mi putum long yufala, wok blong hem i isi nomo, mo ol samting we bambae mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi.” (Matiu 11:28-30) Mo tu, ol Kristin oli gat blesing ya se ‘Jeova bambae i save givim niufala paoa long laef blong olgeta.’ (Ol Wok 3:20a) I sua se yu wan, yu luksave finis paoa we ol trutok blong Baebol oli gat long laef blong yu, mo yu harem save we hop blong laef long fiuja i mekem yu yu harem gud, mo yu kasem gudfala frut tu, taem yu folem ol rul blong Jeova long laef blong yu.
2 Be sam man blong Jeova oli harem se tingting blong olgeta i taed. Samtaem wan samting i daonem tingting blong olgeta blong smoltaem. Samtaem tingting mo filing blong olgeta i save harem nogud blong longtaem. Sloslo sam long olgeta ya maet oli harem se ol Kristin wok blong olgeta oli hevi tumas. Long tingting blong olgeta ya, yok blong Kraes i no moa wan samting we i mekem olgeta oli spel gud. Taem olkaen filing no tingting ya oli kasem wan Kristin hemia wan bigfala denja from we oli save spolem fasin fren we Kristin ya i gat wetem Jeova.
3. ?From wanem Jisas i givim advaes ya we i stap long Jon 14:1?
3 Smoltaem bifo we ol man oli holem Jisas blong kilim hem i ded, hem i talem long ol disaepol blong hem se: “Bambae yufala i no letem tingting blong yufala i trabol. Yufala i mas bilif long God, mo yufala i mas bilif long mi tu.” (Jon 14:1) Jisas i talem tok ya long ol aposol blong hem we i no longtaem bambae oli gotru long wan hadtaem. Mo biaen tu, ol man bambae oli mekem trabol long olgeta. Jisas i save se ol aposol oli save foldaon sipos oli letem tingting blong olgeta i kam slak. (Jon 16:1) Sipos ol aposol oli no lukaotgud, ol filing ya blong harem nogud i save mekem oli slak long saed blong spirit mo oli save lusum tras we oli gat long Jeova. Sem samting i save hapen long ol Kristin tede. Sipos tingting blong yumi i foldaon longtaem, yumi save harem nogud tumas, mo yumi save stat tingting long laef long wol ya. (Jeremaea 8:18) Ol filing, tingting, mo fasin blong yumi bambae oli jenis. Ale long taem olsem, yumi save ded long saed blong spirit mo ol filing blong yumi blong glad mo haremgud bambae oli lus, mo maet yumi no moa intres long wosip blong Jeova.
4. ?Wanem i save halpem yumi blong blokem hat blong yumi blong yumi no kam taed?
4 Taswe Baebol i stret nomo taem hem i givim advaes ya se: “Samting we yu mas lukaot moa long hem i bitim ol narafala samting, hemia hat blong yu. Yu mas blokem ol samting we oli save kam spolem hat blong yu, from we hat hem i stamba blong laef.” (Ol Proveb 4:23, NW ) Baebol i givim sam gudfala advaes we i save halpem yumi blong lukaotgud long hat blong yumi, nao long rod ya bambae yumi no save letem tingting blong yumi i foldaon olgeta mo kam taed long saed blong spirit. Be, fastaem, yumi mas luksave wanem nao i mekem se yumi taed.
Wok Blong Wan Kristin i No Wan Baden
5. ?Wanem samting we maet yumi luk se i no laenap long saed blong laef blong wan Kristin?
5 I tru se yumi mas wok strong blong folem fasin blong Kristin man. (Luk 13:24) Mo tu, Jisas i talem se: “Man we i no karem pos ya we hem i save ded long hem, mo i no biaen long mi, hem i no save kam disaepol blong mi.” (Luk 14:27, NW ) Taem yumi ridim ol tok ya maet yumi ting se, hemia i no laenap nating wetem narafala tok ya we Jisas i talem se yok blong hem i isi blong karem. Be blong talem stret, tufala tok ya i laenap gud.
6, 7. ?From wanem yumi save talem se i no wosip blong yumi we i mekem yumi taed?
6 Taem man i yusum paoa blong hem blong wok strong, maet bodi blong hem i taed, be hem i save harem gud tumas mo i save glad tu sipos wok ya i gat gudfala risen blong hem. (Prija 3:13, 22) Ale, tingbaot wok ya blong talemaot ol nambawan trutok blong Baebol long ol man raonabaot long yumi. ?Yu ting se i gat wan wok we risen blong hem i gud moa i bitim wok ya blong prij? Mo tu, traehad we yumi mekem blong laef folem ol rul blong God we oli stretgud olgeta, hem i nating nomo taem yumi skelem wetem olgeta nambawan blesing we yumi kasem from traehad ya. (Ol Proveb 2:10-20) Nating se ol man oli kilim yumi, yumi tingbaot se hemia wan ona blong safa from Kingdom blong God.—1 Pita 4:14.
7 Yumi luksave se yok blong Jisas i mekem yumi spel taem yumi skelem wetem yok blong ol giaman skul we i holem ol man oli stap long tudak long saed blong spirit. God i lavem yumi tumas mo i neva save askem yumi blong mekem samting we yumi no naf blong mekem. “Ol tok blong [Jeova] i no strong tumas blong folem.” (1 Jon 5:3) Trufala Kristin skul ya we Baebol i tokbaot, hem i no wan baden long man. Taswe i klia se wosip blong yumi, i no samting ya we i mekem yumi taed mo i no samting ya we i mekem tingting blong yumi i foldaon. Nogat.
“Lego Ol Samting We Oli Stap Blokem Yumi”
8. ?Plante taem, wanem nao i mekem yumi taed long saed blong spirit?
8 Sipos yumi taed long saed blong spirit, plante taem hemia from ol samting blong rabis wol ya we oli stap mekem baden long yumi. “Olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan,” taswe evri samting raon long yumi oli stap agensem yumi mo oli mekem yumi taed nao sloslo yumi no moa gat stret tingting long saed blong spirit. (1 Jon 5:19) Maet yumi stat ronem sam samting we oli no rili impoten, ale ol samting ya oli mekem laef blong yumi i fasfas tumas mo i spolem gudfala Kristin program we yumi stap folem. Ol baden ya we yumi ademap long laef blong yumi oli kam hevi tumas mo oli save kilimdaon paoa blong yumi. Taswe, i stret nomo we Baebol i givim advaes ya se “yumi mas lego ol samting we oli stap blokem yumi.”—Hibrus 12:1-3.
9. ?Olsem wanem ol sas samting oli save kam olsem wan baden we i hevi long yumi?
9 Tingbaot fasin blong ol man blong wol we oli stap bisi tumas blong traem kasem haenem, gat mane, pleplei, mekem turis i go long narafala kantri, mo plante narafala fasin blong ronem ol sas samting blong laef. Olgeta samting ya oli save pulum tingting blong yumi. (1 Jon 2:15-17) Sam Kristin blong faswan handred yia we oli stap ronem mane oli mekem laef blong olgeta i fasfas tumas. Aposol Pol i tokbaot olgeta ya i se: “Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem, ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli foldaon. Ol samting we oli wantem, we i krangke, mo we i stap spolem olgeta, i olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save mekem olgeta oli foldaon we laef blong olgeta i kam nogud olgeta. Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya, nao oli gowe finis long fasin blong bilif. Mo oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.”—1 Timoti 6:9, 10.
10. ?Yumi lanem wanem long pijatok blong Jisas long saed blong man we i planem sid?
10 Taem yumi harem se yumi taed mo tingting i slak long saed blong wok blong God, maet hemia from we fasin blong yumi blong ronem ol sas samting i stap pusumaot ol samting long saed blong spirit. Samting ya i save hapen isi nomo. Jisas i soemaot samting ya long pijatok we hem i talem long saed blong man blong planem sid. Jisas i talem se fasin we man i stap ‘tingting tumas from laef blong hem long wol ya mo i wantem tumas blong kam rijman,’ i olsem nil gras we i “kam blokem tok” blong God blong i no gru long hat blong yumi. (Mak 4:18, 19) Taswe, Baebol i givim advaes ya se: “I nogud yufala i laekem mane tumas. Sipos yufala i gat wanem samting, be yufala i mas harem gud long hem, from we God i talem se, ‘Bambae mi mi no save livim yu yu stap yu wan. Bambae mi mi no save lego yu samtaem.’ ”—Hibrus 13:5.
11. ?Yumi save mekem wanem blong sakemaot ol hevi samting we oli save kilimdaon paoa blong yumi?
11 Samtaem yumi no ronem plante samting, be yumi mekem laef blong yumi i fasfas wetem ol samting we yumi gat finis. Sam long yumi oli taed bigwan from we oli sik, oli lusum sam famle long ded, no oli kasem sam narafala trabol we i mekem oli harem nogud. Wanwan taem, olgeta ya oli nidim blong jenisim sam samting long laef blong olgeta. Wan man wetem woman blong hem, tufala i tekem disisen blong sakemaot sam pleplei we tufala i bin stap mekem blong spel, mo tufala i sakemaot tu sam plan we tufala i gat tingting blong mekem. Tufala i lukluk long evri samting blong tufala mo tufala i karkaremaot olgeta samting we tufala i bin putum i stap folem plan ya we tufala i gat, ale, tufala i putum ol samting ya i go long ples we tufala i no save luk. Wanwan taem, i gud we yumi evriwan i jekemap olgeta samting we yumi stap mekem oltaem mo olting blong yumi, nao yumi putumaot evri samting we oli blong nating nomo mo we oli save mekem laef blong yumi i hevi. Long rod ya bambae yumi no kam taed mo bambae yumi no lego bilif blong yumi.
No Bitim Mak Mo Gat Tingting Daon
12. ?Ol mastik blong yumi oli save mekem wanem long yumi?
12 Ol mastik we yumi mekem, nating se oli smol, oli save mekem laef blong yumi i fasfas tu. Ol tok ya blong Deved oli tru tumas se: “Naoia ol sin blong mi i kavremap mi olsem we mi draon long dip solwota. Ol sin blong mi oli olsem wan samting we i hevi tumas, mi no moa save karem.” (Ol Sam 38:4) Samtaem, sam smosmol jenis i save givhan blong karemaot ol hevi baden ya.
13. ?Olsem wanem fasin blong no bitim mak blong samting we yumi naf blong mekem, i save givhan long yumi long wok blong prij?
13 Baebol i leftemap tingting blong yumi blong yumi ‘holemstrong waes ya blong yumi, mo fasin ya blong yumi we yumi save luksave mining blong ol samting we i had.’ (Ol Proveb 3:21, 22) Baebol i talem se: “Man we i kasem waes long heven, hem i . . . no bitim mak.” (Jemes 3:17, NW ) Sam long yumi maet oli harem se oli mas kasem mak blong narafala long wok blong prij. Be, Baebol i givim advaes ya long yumi evriwan se: “Olgeta man wanwan oli mas traem ol wok we olgeta nomo oli mekem. Nao oli save makem we oli kam man olsem wanem from ol wok blong olgeta nomo, i no from wok blong sam narafala man, from we evri man i gat wok blong hem.” (Galesia 6:4, 5) I tru se gudfala eksampol blong ol Kristin brata sista blong yumi i save leftemap tingting blong yumi blong mekem wok blong Jeova wetem fulhat blong yumi. Be waes fasin mo fasin blong no bitim mak blong samting we yumi naf blong mekem, i save halpem yumi blong putum ol mak we yumi naf blong kasem mo we oli stret long laef blong yumi.
14, 15. ?Olsem wanem yumi save soem waes fasin taem yumi lukluk long ol nid blong yumi long saed blong bodi mo filing?
14 Sipos yumi mekem samting we yumi naf blong mekem mo yumi no traem bitim mak, nating sipos samting ya i wan smol samting, bambae yumi save blokem fasin taed. Tingbaot. ?Yu yu gat wan fasin blong laef we i mekem se bodi blong yu i stap long gud helt? Tingbaot eksampol blong wan man mo woman blong hem we tufala i wok long wan branj ofis blong ol Witnes blong Jeova. Tufala i luksave se taem yumi gat waes mo yumi mekem i wok, yumi save blokem fasin taed. Woman i talem se: “Nating se mitufala i gat plante wok, mitufala i traem slip evri naet long sem taem. Mo tu, mitufala i mekem eksasaes klosap evri dei. Samting ya i halpem mitufala bigwan. Mitufala i lanem blong luksave wanem samting we mitufala i no naf blong mekem, mo mitufala i no mekem ol samting ya. Mitufala i no traem blong kasem mak blong olgeta we i luk olsem se oli gat paoa blong wok plante mo oli no taed.” ?Yu yu stap kakae ol gudfala kakae mo yu stap slip inaf? Sipos yumi skelem gud ol samting we oli save gat paoa long helt blong yumi, samting ya i save mekem we yumi no harem i taed bitim mak long filing mo long saed blong spirit.
15 Sam long yumi i gat ol nid we i defren olgeta long ol narafala. Tingbaot wan Kristin sista blong yumi we hem i mekem wok blong paenia long sam ples we i had lelebet. Hem i kasem ol defdefren kaen sik, we wan long olgeta hemia kansa. ?Wanem i halpem hem blong stanap strong long ol trabol taem? Hem i se: “I impoten we samtaem mi stap mi wan long wan ples we i kwaet. Sipos mi harem we tingting blong mi i stap wok tumas mo mi taed, ale kwiktaem nomo mi mas go mi wan long wan ples we i kwaet blong mi save rid mo spel smol.” Yes, fasin waes mo fasin ya we yumi save luksave samting, bambae i halpem yumi blong luksave samting we yumi wan i nidim mo blokem fasin taed long saed blong spirit.
Jeova i Givim Paoa Long Yumi
16, 17. (a) ?From wanem i impoten tumas we yumi lukaot long helt blong yumi long saed blong spirit? (b) ?Wanem samting we yumi mas tingbaot blong mekem evri dei?
16 Samting we i impoten moa hemia se yumi lukaot long nid blong yumi long saed blong spirit. Sipos yumi frengud wetem Jeova God bambae yumi neva taed blong wosipim hem, nating sipos samtaem bodi blong yumi bambae i taed. Jeova nao i stap ‘givim paoa long olgeta we oli taed, mo i stap mekem olgeta we oli no strong, oli strong bakegen.’ (Aesea 40:28, 29) Aposol Pol i save se tok ya i tru. Hem i raetem se: “Neva tingting blong mifala i kam nogud long ol trabol we i kasem mifala. Maet bodi blong mifala i stap kam nogud moa oltaem, be nating. Evri dei, God i stap mekem tingting blong mifala i niuwan bakegen.”—2 Korin 4:16.
17 Makemgud toktok ya “evri dei.” Hemia i min se evri dei yumi mas yusum ol samting we Jeova i stap givim long yumi. Wan sista we i mekem wok blong misinari 43 yia finis, i harem se sam taem hem i taed long bodi, mo tingting blong hem i foldaon. Be neva hem i kam slak. Hem i se: “Mi lanem blong wekap eli moning evri dei. Long rod ya mi save gat taem blong prea long Jeova mo ridim Tok blong hem bifo we mi statem wok. Fasin ya we mi stap mekem evri dei kasem naoia i givhan long mi blong stanap strong longtaem.” Tru ya, yumi save sua se bambae Jeova i givim paoa long yumi sipos “evri dei” yumi prea long hem mo tingting dip long ol nambawan fasin blong hem mo ol promes blong hem.
18. ?Wanem tok blong Baebol we i save leftemap tingting blong ol man blong bilif we oli olfala no we oli sik?
18 Ol samting ya oli save givhan bigwan long olgeta we maet tingting blong olgeta i foldaon from we oli kam olfala mo oli sik. Olgeta ya oli save harem nogud tumas, i no from we oli skelem wok blong olgeta wetem wok blong ol narafala, be from we oli stap skelem wok blong olgeta naoia wetem wok we oli naf blong mekem bifo. !Taswe i gud tumas blong tingbaot se Jeova i tinghae long ol olfala! Baebol i talem se: “Longfala laef, hem i pei we ol stret man oli kasem, mo taem man i gat waet hea, hemia i olsem wan gudfala hat blong king we ol man oli putum long hed blong man blong ona long hem.” (Ol Proveb 16:31) Jeova i save ol samting we yumi no naf blong mekem mo hem i tinghae long wosip we yumi mekem wetem fulhat blong yumi nating sipos yumi no strong long bodi. Mo ol gudfala wok we yumi mekem finis oli stap gud long memori blong God, i no gat samting i save karemaot. Baebol i mekem yumi sua long samting ya i se: “Oltaem God i stap mekem i stret nomo. Mo hem i no save fogetem ol wok ya we yufala i mekem. Hem bambae i stap tingbaot we yufala i lavem hem, mo we yufala i givhan finis long ol narafala Kristin man, mo we yufala i stap givhan long olgeta yet.” (Hibrus 6:10) !Yumi glad tumas blong kampani wetem olgeta we oli bin stap tru long Jeova blong plante yia finis!
No Kam Slak
19. ?Wanem blesing we yumi kasem sipos yumi stap bisi long ol samting we i gud?
19 Plante man oli luksave se sipos oli no sidaon tumas evri dei be oli traem mekem we bodi blong olgeta i eksasaes, samting ya i save blokem fasin taed. Long sem fasin, sipos yumi bisi long ol wok long saed blong spirit samting ya i save blokem yumi blong yumi no kam taed long tingting mo spirit. Baebol i talem tok ya se: “Yumi no kam slak blong mekem ol gudfala fasin, from we sipos yumi mekem olsem, bambae long stret taem blong hem, yumi save kasem kakae from ol hadwok ya blong yumi. From samting ya, oltaem, sipos yumi gat janis, yumi mas mekem i gud long olgeta man. Antap moa, yumi mas mekem olsem long olgeta ya we oli brata mo sista blong yumi from we olgeta tu oli bilif long Kraes.” (Galesia 6:9, 10) Makem tufala tok ya “mekem ol gudfala fasin” mo “mekem i gud.” Hemia i soemaot se yumi gat wok blong mekem. Sipos yumi mekem i gud long narafala, samting ya i save blokem yumi blong yumi no kam slak long wok we yumi mekem blong Jeova.
20. ?Blong faet agensem tingting we i foldaon, yumi no mas kampani wetem wanem kaen man?
20 Sipos yumi kampani mo joen long ol pleplei wetem ol man we oli no tinghae long ol loa blong God, oli save kam olsem wan baden long yumi we i mekem yumi taed. Baebol i givim woning long yumi se: “Man we i no gat hed, trabol we hem i mekem i bigwan tumas, i winim bigfala ston we i hevi tumas, man i no save muvum.” (Ol Proveb 27:3) Blong faet agensem tingting we i foldaon mo fasin taed, yumi mas lukaot blong no joen wetem ol man we oltaem oli lukluk nogud saed blong evri samting mo we oli stap faenem mastik oltaem long evri samting mo we oli stap tokbaot ol narafala blong daonem olgeta.
21. ?Olsem wanem yumi save leftemap tingting blong ol narafala long ol Kristin miting?
21 Ol Kristin miting oli wan presen we Jeova i givim long yumi blong givim paoa long yumi, blong yumi save stap strong long saed blong spirit. Long taem blong ol miting yumi gat janis blong lefleftemap tingting blong yumi wetem ol gudfala toktok mo wetem kampani we i gud. (Hibrus 10:25) Evriwan insaed long kongregesen oli mas traehad blong bildimap ol narafala, taem oli givim ol ansa long miting no taem oli gat wan pat blong mekem long platfom. Olgeta we oli gat wok blong tij insaed long kongregesen, olgeta nao oli mas go moa blong leftemap tingting blong ol narafala. (Aesea 32:1, 2) Taem yumi nidim blong givim strong advaes no blong stretem narafala, advaes ya mo fasin stretem ya i mas mekem narafala ya i harem gud bakegen. (Galesia 6:1, 2) Lav we yumi gat long ol narafala bambae i halpem yumi blong mekem wok blong Jeova we yumi no kam slak.—Ol Sam 133:1; Jon 13:35.
22. ?Nating se yumi ol sinman, from wanem yumi save mekem tingting blong yumi i strong?
22 Long taem blong en ya, yumi mas wokhad blong stap wosipim Jeova. I no gat samting we i stap blokem ol Kristin blong oli no kam taed long tingting, blong oli no harem nogud long filing, mo blong tingting blong olgeta i no wari. Yumi ol sinman yumi no strong, yumi olsem graonpot nomo. Be Baebol i talem se: “Mifala ya, we mifala i stap holem ol gudgudfala samting ya we God i givim, mifala i olsem ol graonpot nomo. Nao fasin ya i stap soemaot, we paoa ya we i bigwan tumas i blong God, i no blong mifala.” (2 Korin 4:7) Yes, evriwan long yumi, yumi save kam taed, be yumi neva mas kam slak. Defren olgeta, yumi mas “mekem tingting blong yumi i strong blong talem se, ‘[Jeova] i stap givhan long mi.’ ”—Hibrus 13:6.
Smol Tingtingbak
• ?Wanem baden we yumi save sakemaot?
• ?Olsem wanem yumi save “mekem i gud” long ol Kristin brata sista blong yumi?
• ?Olsem wanem Jeova i save mekem yumi strong taem yumi harem se yumi taed no tingting blong yumi i foldaon?
[Kwestin]
[Tok blong pija long pej 23]
Jisas i save se ol aposol oli save foldaon sipos oli letem tingting blong olgeta i kam slak
[Tok blong pija long pej 24]
Samfala oli sakemaot sam pleplei mo plan we oli no rili nidim
[Tok blong pija long pej 26]
Nating se yumi no naf blong mekem plante samting Jeova i tinghae long wosip we yumi mekem wetem fulhat blong yumi